sektor *valitsus reguleerib majandust *suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse *riik peab tagama igale inimesele elatustaseme Erinevused vasak – ja parempoolsete vahel on kõige selgemalt säilinud suhtumises võrdsusesse. Uusparempoolsed on selles osas üpris karmil seisukohal, väites, et elatustaseme peab määrama indiviidi isiklik pingutus. Usuvasakpoosed aga väidavad, et riik peab looma töökohti, tegema kättesaadavaks tööturul nõutava hariduse, kontrollima palgapoliitikat. Töö leidmine ei ole ainult inimese enda, vaid ka riigi mure.
Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogiad jagunevad: 1. Mittepoliitilised ideoloogiad, mis pole seotud valitsemise ja ühiskonnakorraldusega (budism, ateism, darvinism). 2. Poliitilised ideoloogiad, millest lähtub erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, mis annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ja pakuvad nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Poliitilised ideoloogiad jagunevad: 1. parempoolsed, mis pooldavad erasektorit ja sotsiaalseid erisusi. 2. Vasakpoolsed, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas. Vasakpoolsed ideloogiad sotsiaaldemokraatia Keskne väärtus võrdsus võrdsed võimalused kõigile Majandused pooldatakse segamajandust Valitsus reguleerib majandust maksusüsteemi abil Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse Riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama igale inimesele väärika ela...
omanikele (parempoolsed), nagu tööstusühiskonna ajal. Vasak- ja parempoolsus on üksteisele lähenenud, laenates ja segades oma põhimõtteid ning seisukohti. Peamine erinevus Uusvasakpoolsuses on suhtumine võrdsusesse. Parempoolsed on kindlad, et elatustaseme peab määrama indiviid ehk isiklik pingutus. Vasakpoolsed aga väidavad, et riik peab looma töökohti, tegema kättesaadavaks tööturul nõutava hariduse, kontrollima palgapoliitikat. Ortotoksid vanade traditsioonide jälgijad Dogma jäik tõekspidamine Seadusandliku võimu ülesehitus: Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Ühe ja kahekohalisus Kuigi üldine arengutendents soosib ühekojalisi parlamente, on tänapäeval ligi pooled parlamentidest kahekojalised. Euroopas koosneb kahest kojas näiteks Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Poole ja Venemaa parlament. Ühekojalisus on iseloomulik
· Kommunism (radikaalne ühiskonna käsitlus, mis nõuab majanduse riigistamist ja rikkuse võrdset jaotamist) Uusvasakpoolsus ehk kolmas teene: · Heaoluriik peab muutuma paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks ehk heaolu tuleb tagada koostöö ja 3. sektoriga. Uusparempoolsus: · Seisukohal, et elatustaseme peab määrama indiviidi isiklik pingutus ja seab riigile kohustusi (nt looma töökohti, kontrollima palgapoliitikat) Millised on peamised heaolureziimid. Mis on konservatiivse, sotsiaaldemokraatliku ja liberaalse heaolumudelite peamised erinevused? Millise heaolumudeliga on Eestil kõige rohkem sarnasusi? Peamised heaolureziimid: sotsiaaldemokraatia, konservatism ja liberalism. Nende peamised erinevused: · Sotsiaaldemokraatia (solidaarsus; kõigile värdselt olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest; nt Skandinaaviamaad)
Sotsiaaldemokraadid arvavad, et riik peab tagama idale inimesele väärika elatustaseme. Moodne vasak ja parempoolsus * vasak ja parempoolsus on üksteisele lähenenud. Laenates ja segades oma põhimõtteid ja seiskukohti *mõlemad on hakanud inimõiguste ja kodanikuvabaduste kontekdis rohkem rõhutama aktiivse kodaniku ideaali. - Erinevus *vasakpoolsed väidavad, et riik peab looma töökohti, tegema kättesaadavaks tööturul nõutava hariduse, kontrollima palgapoliitikat *parempoolsed väidavad, et elutaseme peab määrama indiviidi isiklik pingutus DEMOKRAATIA KUI RAHVA VÕIM *rahvahääletus ehk referendum *esindus ehk vahendatud demokraatia *kõrgemaks võimukandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade regulaarsete valimiste *mandaat-saadikule antud volitud esindada ja kaitsta valijate huve *osalusdemokraatiat iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse VABAD VALIMISED
Avalik sektor pole enam ainus, mis vastutab rahva heaolu eest, heaolu tuleb tagada koostöös era ja kolmanda sektoriga. Erinevused vasak ja parempoolsete vahel on kõige selgemalt säilinud suhtumises võrdsusesse. Uusparempoolsed on selles osas üpris karmil seisukohal, väites, et elatustaseme peab määrama indiviidi isiklik pingutus. Usuvasakpoosed aga väidavad, et riik peab looma töökohti, tegema kättesaadavaks tööturul nõutava hariduse, kontrollima palgapoliitikat. Töö leidmine ei ole ainult inimese enda, vaid ka riigi mure.
hariduse, arstiabi. Valitsus reguleerib majandus maksusüsteemi abil, suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Igale inimesele tagatakse väärikas elatustase. Kõigil on õigus tasuta meditsiini- ja haridusteenustele. Kõigil on õigus taotleda abirahasid. Uusvasakpoolsus heaoluriik peab muutuma paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks, nõudma indiviidilt suuremat panustamist. Riik peab looma töökohti, tegema kättesaadavaks hariduse, kontrollima palgapoliitikat. Töö leidmine on ka riigi mure. Baasideoloogia SOTSIAALDEMOKRA KONSERVATISM LIBERALISM ATIA Sots. hüve Kõigile Palka teeninutele, Ainult vaestele jagamise printsiip arvestades palga suurust, staazi Heaolu eest Riik Tööandja, töövõtja, pere Igaüks ise vastutaja
turumajanduse põhimõtteid laiendada ka sotsiaalteenustele . Uus vasakpoolsus (kolmas tee) leiab, et heaolu riik peaks olema paindlikum ja konkurentsivõimelisem ning nõudma indiviidlt suuremat panust. Heaolu tuleb tagada koostöös era- ja kolmanda sektoriga. Erinevused on säilinud suhtumises võrdusesse: * Uus parempoolsed leiavad, et elatustaseme peab määrama indiviidi isiklik pingutus *Uus vasakpoolsed leivad, et riik peab looma töökohti, tegema kättesaadavaks hariduse, kontrollima, palgapoliitikat. Töö leidmine pole mitte ainult inimese enda vaid ka riigi mure. Individuaalne ja kollektiivne heaolu Nüüdisaegsele ühiskonnale on iseloomulik arusaaam, et inimse toimetulek mõjutab kogu ühiskonna toimetulekut ja arenguvõimet. Konservatiivne heaolumudel on ajalooliselt vanim. Konservatiivne heaolumudel orienteerub eeskätt töötavatele inimestele, kelle palk ja sotsiaalsed tagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused
konkurentsi ja erisuste säilitamist. abil. tegema kättesaadavaks individualismis *Majanduses riigi sekkumise *Suurema tulu saajad peavad tööturul nõutava hariduse, põhimõtetest. vastu ning eraomanduse ja maksma kõrgemaid makse. kontrollima palgapoliitikat. *Pole õiglane karistada mõõdukate maksude poolt. *Riik peab pehmendama *Töö leidmine pole ainult rikkaid kõrgete maksudega. *Kaitsevad rahvuslikku turukonkuretsi mõju ning inimese enda, vaid ka riigi *Inimesele peab jääma kapitali ja ettevõtjate huve. tagama igale inimesele mure. võimalus otsustada kuidas ta *Esmatähtis suguvõsa, väärika elatustaseme. kulutab ima raha
vähendati töötasu ning raha selleks lihtsalt ei jätku. Loomulikult pole viisakas teiste juttu pealt kuulata, kuid selline vestlus pani mõtlema, kus või mis ametikohal võiks see ema töötada, kus töötasu vähendati. Kahju hakkas sellest lapsest, kes ema palga vähendamise tõttu ei saa isegi magustoitu lubada. Siinkohal tahangi analüüsida, kas meil on Eestis vähetasustatud töökohti ning, mida annaks ette võtta, et senist palgapoliitikat muuta või täiendada. Minu aravates üks väga oluline asi, mis paneb inimesi töötasude üle nurisema, on võrdlemine Eestit meie põhjanaabritega. Ei ole kunagi reaalne mõelda, et me jõuame järele suurtele heaolu riikidele ning saame kõigile samasugust töötasu maksta nagu saavad inimesed Norras või Soomes. Meil tasuks endid võrrelda ikka nende naabritega, kes enamvähem samal tasemel meiega on. Näiteks Läti või Leeduga. Eesti keskmine palk on SEB Balti majapidamiste
- kes suudavad välja mõelda suuremat tarbimis ja lisaväärtust pakkuvaid tooteid ja/või toota neid odavamalt kui teised. Alternatiiviks on kodanikuteadlikkus ehk tarbijad, - kes teavad, et kui nad ostavad kodumaal toodetud kauba pisut kallimat, - siis jätavad nad raha kohapeale ning see jõuab lõpuks ringiga tagasi ka temani, pakkudes ka talle tööd ja leiba. Millist palgapoliitikat hakkate kasutama oma ettevõttes? Panustaksin oma ettevõttes meeskonnatööle ja sidususele Püüaksin hoida töötajaid kursis ettevõtte tegevuse tulemuslikkusega ning seoksin selle otseselt ka töötajate töötasudega ühes või teises vormis Tutvustataksin kõigile töötajatele ettevõtte palgapoliitika põhimõtteid kirjeldavat dokumenti, kus on selgelt fikseeritud, kuidas töötasu moodustub ja milliste näitajate muutudes töötasu muutub
konkurentsivõimelisemana, nõudes üksikisiku suuremat panustamist. Uusparempoolsed püüavad turumajanduse põhimõtteid laiendada ka sotsiaalteenustele. Erinevused on säilinud suhtumises võrdsusesse: uusparempoolsed väidavad, et üksikisiku isiklik pingutus määrab tema elatustaseme; uusvasakpoolsed väidavad, et riigi mure on leida inimesele töö, teha kättesaadavaks tööturul nõutav haridus, kontrollida palgapoliitikat. (vt. õ. lk. 54, 55) 5. Sotsiaalne tõrjutus- seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvedejaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus. Sotsiaalse tõrjutuse näitajad: vaesus, sotsiaalsete sidemete ja kaasatuse puutumine. Tõrjutuse põhjused: töötus, erivajadus, vähemusrühma kuulumine, 3 piirkondlikud tulu- ning infrastruktuuri erinevused. Mida ulatuslikum on riigi sekkumine
Mõlemad rõhutavad aktiivse kodaniku ideaali, st kodanikul pole ainult õigused, aga ka kohustused. Teiseks suhtumine heaoluriiki, mida liberaalid enam ei eita. Kõige suurem erinevus on säilinud suhtumises võrdsusesse uusparempoolsed leiavad, et elatustaseme määrab indiviidi isiklik pingutus, samas kui uusvasakpoolsed on veendumusel, et riik peab sekkuma, luues uusi töökohti, tegema vajatava hariduse kättesaadavaks ja kontrollima palgapoliitikat. Erakonnad. Agentuurid, mis koondavad kokku teatud sotsiaalsete gruppide huvid ja propageerivad valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi, mis on üks erakonna põhidokumente, selles esitatakse oma nägemus kõigi ühiskonnavaldkondade kohta. See annab olulist informatsiooni partei ideoloogia kohta, samas valimisperioodil tullakse välja eraldi valmisplatvormiga, kus need samad ideed on lühemalt ja tabavalt (lihtsamalt) kirja pandud (püüdmaks valijate tähelepanu)
valikuvabadus, kuluefektiivsus) ka sotsiaalteenustele. Vt Kolmas tee, uusparempoolsus. Erinevused vasak- ja parempoolsete vahel on kõige selgemalt säilinud suhtumises võrdsusesse. Uusparempoolsed on selles osas üpris karmil seisukohal, väites, et elatustaseme peab määrama indiviidi isiklik pingutus. Usuvasakpoosed aga väidavad, et riik peab looma töökohti, tegema kättesaadavaks tööturul nõutava hariduse, kontrollima palgapoliitikat. ERAKONNAD 19. sajandil tekkisid esimesed üleriiklikud puhtpoliitilised organisatsioonid erakonnad e parteid. Nende tähtsus suurenes põhiseadusliku korra leviku, lihtrahva poliitilise ärkamise ja valimisõiguse laienemisega. Nt 1830. aastatel tekkis Suurbritannias vanameelsete tooride rühmitusest konservatiivne partei ja vabameelsest viigide rühmitusest liberaalne partei. Parteide eesmärk on saada võimule ja viia selle kaudu ellu oma programmis sõnastatud taotlusi.
Oli selge, et olukord majanduses kehv, muutusi kavandati eelkõige majanduse vallas. Perestroika märksõnaks saab majanduse vallas kiirenduskurss. Vajadusega kiirel kursil majandust edendada, tuli Gorba kohe välja. Peagi selgus, et tal sisulist plaani polnud. Püüdis otsapidi Andropovi liini edasi ajada- kord majja lüüa, teadus-tehnilist revolutsiooni edendada, inimestele palgapoliitikat diferentseerida jne, võtta efektiivsemalt kasutusele ka erinevaid loodusressursse jne. Töödistsipliin ja joomaslusevastane kampaania- joomarluse vastane võitlus sai oluliseks küsimuseks, oli oluliseks majandusküsimuseks. Alkoholivastase võitluse taga polnud Gorba isiklikult, vaid pigem Jegor Ligatšov, tollal Gorbatšovi meeskonda kuulunud oluline figuur, KK sekretär. Tema nägemuses oli joomarluse vastane võitlus kõige olulisem. See käivitati
annaabi.ee 
