...........................................3 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................6 MAASTIKU LOODUSTEADUSLIKUD KÄSITLUSED Nagu on öelnud Michael Joens, maastikul on kolm lähenemist: loodusteaduslik, rakenduslik ja humanitaarne. Loodusteaduslikus uurimisviisis vaadeldakse maastikku objektiivselt ehk maastiku moodustab kõik, mis seal on, uurimisprobleemiks on mosaiigi tervikuks moodustamine. (Palang 2001) Selles essees räägin erinevate inimeste poolt antud maastike vaadetest. Selle essee koostamisel oleks minu soov teada saada, millised on maastiku looduslikud käsitlused ja kuidas mõistetakse maastiku. Maastiku saab üldmõistena kasutada praktiliselt kõikides elualades. Maastiku peamiseks teaduslikuks kasutusalaks on maastikuökoloogia. Järgenvalt on ära toodud 6 erinevat maastiku mõiste käsitlust. Need käsitlused on võetud Ülo Manderi artiklist „Maastiku ja
Teemad olid väga põhjalikud ja oli kasutatud palju teaduslikke fakte. Artiklid olid hästi kirjutatud, kuid palju jäi ka keelebarjääri taha kinni. Võrreldes Eesti ja välisartikleid, oli tunda suuri erinevusi. Käsitlused olid väga erinevad ja kasutusalad suured. Küll oli Eesti artikleid kergem lugada ja mõista, kuid siiski tundusid välisartiklid uuenduslikumad ja teaduslikumad. Kasutatud allikad Luik, V., 2001, Mis on maastik? Rmt: Palang, H; Sooväli H 2001, Maastik: loodus ja kultuur. Maastikukäsitlusi Eestis. TÜ geograafiainstituut, Tartu, lk 7. Jauhiainen, J.S., 2001, Maastiku uuema ühiskonnageograafilise lähenemise aspektist. Rmt: Palang, H; Sooväli H 2001, Maastik: loodus ja kultuur. Maastikukäsitlusi Eestis. TÜ geograafiainstituut, Tartu, lk 22-29 Kont, A., 2001, Maastik maastikuteaduses ja maastikuökoloogias. Rmt: Palang, H; Sooväli H 2001, Maastik: loodus ja kultuur. Maastikukäsitlusi Eestis
Isak üksik, erak Olme igapäevane Tarnima hankima Jõnk rumal Olve olukirjeldus Team meeskond Kaarel rabamurakas Olve olukirjeldus Teave informatsioon Kaasama kaasa tõmbama Ortograafia õigekiri Teip kleeplint Kaema vaatama Otsak otsmine Teraapia ravi Kahu öökülm Palang - põlemine Tiidsalt jõudsalt Kainik 7-11 aastane laps Pale nägu Tour reis Palukas pohl Triller põnevik Turiaad võistlus Tõik fakt Tähik kviitung Täksima komposteerima Täksima taguma Türp kombinesoon Ulme ebareaalne Ulme fantaasia Ulmeline fantastiline Uutma uuendama Vaarak sai Vaarak-kohupiimasai Vabarn vaarikas Vaegur invaliid
mitmekesisuse põhjustest; Eesti territooriumi paleogeograafilisest arengust; Maastikulisest liigestatusest. Õppekirjandus: Arold, I., 2005. Eesti maastikud. 453 lk. Arold, I., 2004. Eesti maastikuline liigestatus. 72 lk. Arold, I., 2001. Eesti maastikuline liigestatus. 72 lk. Arold, I., 1991. Eesti maastikud. 235 lk. Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. 607 lk. Raukas, A., 2003. Geoloogia ja geofüüsika alused. 168 lk. INIMMÕJU Maastikumuutused Eestis 20. sajandil (Mander ja Palang 1994; Mander et al. 1996 järgi) Olulised sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised faktorid, mis on maakasutust ja maastikupilti mõjutanud: maareformid (1919, 1940, 1947, 1989); küüditamised (1940 ja 1949) ja kollektiviseerimine (1940- ndatel); nõuk. piiritsooni moodustamine; põllumajanduse mehhaniseerimine ja kontsentreerumine; ulatuslik maaparandus; linnastumine. Sotsiaal-majanduslike mõjude peamised peegeldused maakasutuses ja maastikupildis:
1971 aastal, et kaitsta põhja-eesti maastiku ja looduslikku pärandi ala ning et säilitada 12 tasakaalus suhted inimese ja looduse vahel. Idee teha rahvuspark tõsteti ülesse seetõttu, et Sovieti autoriteedid plaanisid alustada kaevandamisega sellises regioonis, mis oli tuntud enda rahvalaulude, rahvuslike riiete ja atmosfääriga, kalastus külad. Pärast Lahemaa avamist, muutus see üheks peamiseks sihtpunktiks Eestlaste seas. (Reimann, Lamp, Palang, 2011) Teised rahvuspargid kokku; 18% Lahemaa Rahvuspark ; 82% Lahemaa Rahvuspark Teised rahvuspargid kokku Joonis 2. Lahemaa Rahvuspark Eestis. (Allikas: Keskkonnaamet, autori koostatud). Lisaks loodusparkidele on Eestis veel väga palju huvitavat vaadata ja teha, tegevust jätkub nii suurele, kui väiksele. Näiteks on Eestis väga palju erinevaid mängumaasid,
Urve Sinijärv rääkis oma artiklis Eesti maastikest, mis on pidevas muutumises. Kuid kõige rohkem meeldisid mulle Viivi Luige ja Tõnu Oja maastikukäsitlused, kuna need olid väga huvitavalt kirjutatud. Me vajame just selliseid käsitlusi, et endale selgeks teha maastiku tõeline olemus. Iga inimene võib tajuda maastikku erinevalt, kuid neid artikleid lugedes saab enda teadmisi laiendada ning see tuleb meile kindlasti kasuks. Kasutatud kirjandus Palang, H., Sooväli, H. 2001. Maastik: loodus ja kultuur: maastikukäsitlusi Eestis. TÜ geograafiainstituut, Tartu. Lõhmus, A., 2001, Loodusmaastik on ime, Eesti Loodus.
puhkavad, mõistus ergas 18 ,,Yoga Stra" Patanjali, 2. saj e.Kr yma: niyma: · ahims vägivallatus, · saucha puhtus mittetapmine · santosa rahulolu · satya tõerääkimine, · tapas innukus, mittevaletamine vaimne palang · brahmachrya · svadhyaya mina- loobumus, seksi tundmaõppimine puudumine · isvara pranidhna · asteya võtta ainult oma tahte ja elu antut, andmine Loojale mittevarastamine · aparigrha vabastada end inimestest, kohtadest ja asjadest 19
Peamine puisniitude pindala vähenemise põhjus oli suurtootmisele üleminekuga kaasnenud käsitsitööst loobumine. Intensiivsemale põllumajandusele üleminek on olnud puisniitude kadumise peapõhjus ka Lääne-Euroopas (Kukk, 2004). Eestis aset leidnud maakasutuse ja maastiku mitmekesisuse muutustest on põhiliseks olnud põllumajandusliku maa osatähtsuse vähenemine 65%lt 1918. aastal 30%ni 1994. aastaks. Metsamaa osatähtsus on kasvanud vastavalt 21%lt 43%ni samas ajavahemikus (Mander, Palang, 1998). 11 Põhilisteks maakasutust mõjutavateks jõududeks on peale looduslike protsesside olnud veel maareformid, küüditamised, linnastumine ja põllumajanduse kontsentratsioon nõukogude perioodil (Mander jt, 1994). Viimase aastasaja jooksul on paljud niidud suurelt jaolt kinni kasvanud, kuna traditsioonilistest maakasutusviisidest karjatamisest ja niitmisest on intensiivsemate põllumajandusmeetodite kasuks loobutud
perekonnanimed - Sopaauk, Karuauk, Räimauk, Kruusiauk(Must 2000: 63). Uute nimede valikul oli üheks mõjuriks kõlalise sarnasuse otsimine vana nimega. Umbes pooltel juhtudel oli uuel nimel sama algustäht mis vanal. Uutes nimedes domineerib eluta loodus, palju on huvitavat ja romantilist nimeloomingut nagu Merikoit, Põhjatuul, Merilaas, Kastehein, Kaljujärv. Siin-seal säilib kohalikku koloriiti ja murdeelemente ( -mätsa, -palang, Rõemus). Palju oli liitsõnu, liitsõnaliste nimede lõppudes saavad populaarseks -oks, -raag, -vere, -pere, -pärg, -soo, -soon(Must 2000: 63). Kokkuvõte Eestlaste nimed kujutavad endast hiigelsuurt ja mitmekesist uurimismaterjali. Meie perenimede hulk on väikese rahva kohta hämmastavalt suur, põhjuseks oli perekonnanimede panemise aegse nimeloome rikkus ja mitmekesisus. Eesti rahvas polnud nimedepaneku ajaks
Raamat: ,,Inimene, ökosüsteem ja kultuur". Käis tihedalt läbi kunstnike ja kirjanikega ning otsis loominguliste inimeste seoseid nende kodupaiga loodusega. Propageeris rahvusmaastike temaatikat ning osales Eesti raha kujundamisel. Kurs- tegels nõukogude perioodil NL- väikerahvastega. Taasiseseisvunud eestis olid tema huvideks poliitgeograafia ja kultuurigeo. Tema eestvedamisel hakati TÜ-s lugema 1990 a alguses kultuurigeo kursust, mis oli rohkem seotud soome-ugri suunaga. Palang, Peil, Sooväli, Kaups 2. loeng Tähtsamad allikmaterjalid: Väljaanded- eestis kindel kultuurigeo väljund puudub. Teemasid kajastatakse ajakirjades Akadeemia, Keel ja Kirjandus, Tuna, Ajalooline Ajakiri, Trames. Maailmas on olemas aga kultgeo ajakirjad nagu: Journal of cultural geography, cultural geographies, social and cultural geography. Kultgeo tekste ilmub ka mitmetes teistes inimgeograafia alastes ajakirjades.
ja Rannametsa-Soometsa piiranguvööndi. Väga mitmekesise linnustikuga ala, kus on registreeritud 185 liiki, neist 65 pesitsejatena. 10. Kas on kehtiv kaitsekorralduskava On kehtiv kaitsekorralduskava aastateks 2003-2012. Rannametsa rannik Tolkuse raba 45 KASUTATUD KIRJANDUS: 1. Palang, H., Mander, Ü., Jagomägi, J., 1998. Eesti maastikuline mitmekesisus ja selle muutumine. Eesti looduse mitmekesisus ja selle kaitse, 2744. Tartu Tallinn. 2. Eesti Loodus 12/2001 3. Kaljuste, 1998. Kaitseala kaitsekorralduskava koostamise juhised. 4. Eesti kaitsealad geoloogia ja vesi. 1996. Koost. H. Kink, toim. A. Raukas, T. Kaasik. Teaduste Akateemia Kirjastus, Tallinn. 5. Helve Remmel, 1978. "Vooremaa", Tallinn. 6. EESTI LOODUSKAITSE, koostanud K. Sepp, toim. H
toetub binaarsetele opositsioonidele. kultuurid on ehitatud vastandjaotuste peale. kultuur toitub neist, neile ehitatakse kõik muu. jõuab lõpptulemusele, et müütidel on ühesugune struktuur kogu maailmas. müüdid peavad muutma inimese elu elamusväärseks. kunstinähtuste mõtestamisel ei saa väga mõistlikku tulemust kui olla läbivalt struktuuri küljes kinni. strukturalistlik metoodika kummutas romantismiaegset kujutlust, kuidas kunstniku seest väljub loominguline palang, kuidas kunstnik väljendab olemuslikku loomingulist potentsiaali roland barthes 1915...1980 : viis lõpule selle, mida levistrauss alustas. räägib müüdist aga on viinud müüdi ja ideoloogia samale tasandile kokku. näitab midagi, mida levistrauss ei osutanud : et müütide taga on kellegi huvid. müüdid pannakse midagi tähendama. bathes ei ole mingi marksist, aga natuke ta võibolla külgneb sellega natuke.
annaabi.ee 
