peremeestaime vaheperemeheks. Esimene arengujärk on algeosla, kus valmivad lülieosed, need esinevad sageli koos kevistega - taimekoes kausikujuliste süvenditega, kus on padjanditena eostekandjate kogumikud. Kevistes valmivaid eoseid nimetatakse kevadeosteks. Sellele järgneb suvieoste arengujärk taimel tekivad hele- või punakaspruunid eostekandjate padjandid. Veel hiljem tekivad tumepruunid või mustad talieostekandjate padjandid. Talieosed on paksukestalised püsieosed, millel peale talvitumist arenevad eoskandadel kandeosed. Need nakatavad uusi peremeestaimi, millel arenevad algeoslad ja kevised. Eosed levivad tuulega va algeoslates, kust need putukatega levivad. Mõnedel roosteseentel ei ole kõiki loetletud arengujärke. 2.4.4. Rühm mittetäielikud seened ehk teisseened Teisseened on mittetäielikud seened, millel pole elutsüklis teada sugulise paljunemise staadiumi või mida pole veel suudetud süstematiseerida
Sklerootsium tihe, enamasti kattekihiga hüüfiüpõimik Viljakeha keerukamatel vormidel, paljunemisorganite kandja. Neis võib harva esineda tõelisi kudesid. Strooma paljunemisorganite (sh. viljakehade) kandja tihe hüüfipõimik. Paljunemine Vegetatiivne, sugutu, suguline. Vegetatiivne: · Oiidid hüüfi rakkude jagunemisel tekkivad (ümarad) rakud (~eosed). Puudub puhkeperiood, suurem üleelamisvõime, neist areneb kohe uus hüüf · Klamüdospoorid paksukestalised üleelamisrakud hüüfides · Blastospoorid õrnad pungumisel eralduvad väikesed rakud (pärmidel) · Mütseel jaguneb aja jooksul kasvades sõltumatuteks osadeks Sugutu paljunemisrakud tekivad spets. eoslates, spets. hüüfidel ( erinevus vegetatiivsest): A. Rakusese tekkega eoslad (sporangiumid) enamasti ümarad: · Eosed viburitega: zoospoorid levivad veekeskkonnas · Aplanospoorid levivad tuulega B. Hüüfi tipmise tekkega eoslad · Koniidid (lülieosed)
Sklerootsium tihe, enamasti kattekihiga hüüfiüpõimik Viljakeha keerukamatel vormidel, paljunemisorganite kandja. Neis võib harva esineda tõelisi kudesid. Strooma paljunemisorganite (sh. viljakehade) kandja tihe hüüfipõimik. Paljunemine Vegetatiivne, sugutu, suguline. Vegetatiivne: Oiidid hüüfi rakkude jagunemisel tekkivad (ümarad) rakud (~eosed). Puudub puhkeperiood, suurem üleelamisvõime, neist areneb kohe uus hüüf Klamüdospoorid paksukestalised üleelamisrakud hüüfides Blastospoorid õrnad pungumisel eralduvad väikesed rakud (pärmidel) Mütseel jaguneb aja jooksul kasvades sõltumatuteks osadeks Sugutu paljunemisrakud tekivad spets. eoslates, spets. hüüfidel ( erinevus vegetatiivsest): A. Rakusese tekkega eoslad (sporangiumid) enamasti ümarad: Eosed viburitega: zoospoorid levivad veekeskkonnas Aplanospoorid levivad tuulega B. Hüüfi tipmise tekkega eoslad Koniidid (lülieosed)
Strooma sees võib paikneda ka viljakehad. Seente paljunemisest. Eristatakse kolme tüüpi paljunemist: vegetatiivne, sugutu, suguline. Sugutu ja vegetatiivse vahe on see, et vegetatiivne toimub sisuliselt suvaliste rakkudega, sugutu spetsiaalsetes organistes tekkinud rakkudega. Vegetatiivse alla pannakse kolme tüüpi rakke: 1) oiidid hüüti rakkude jagunemisel tekkivad (ümarad) rakud, puudub puhkeperiood, suurem üleelamisvõime, neist areneb uus hüüv. 2) Klamüdospoorid paksukestalised üleelamisrakud hüüfides. 3) Blastospoorid õrnad punfumisel eralduvad väikesed rakud (pärmidel). 4) Mütseel jaguneb aja jooksul kasvades sõltumatuteks osadeks. Sugutu paljunemine see tähendab seentel tekivad paljunemisrakkud kindlates eoslatres, kindlates seeneniitides. On kahte tüüpi: 1) rakusisese tekkega eoslad (sporangiumid), kus eosed tekivad ühe suure raku sisse. Enamasti ümarad. On kas viburitega eosed zoospoorid või ilma viburita (tuulega levivad) aplanospoorid
aastavõrses. 3. Kobekollenhüüm -- paksenevad rakuvaheruumidega kokku puutuvad rakukestade piirkonnad. Näib, nagu oleks suurte rakkude vahel väiksemad paksukestalised rakud, mis aga tegelikult on rakuvaheruumid. Kollenhüümi rakukestadele ladestub pidevalt uusi pektiini ja hemitselluloosi kihte. Seega muutuvad taime vananemisel erinevused kollenhüümi tüüpide vahel üha
takista seega taime kasvu. Kollenhüümirakud on elastsed, heledad ja veerikkad. Koosneb nurk-, plaat-, kobekollenhüümidest. Nurkkollenhüüm -- rakukestad paksenevad vaid nurkadest. Levinuim kollenhüümi tüüp. Plaatkollenhüüm -- paksenevad vaid telgorgani välispinnaga paralleelsed rakukestad, radiaalsed jäävad õhukesteks. Vähelevinud. Kobekollenhüüm -- paksenevad rakuvaheruumidega kokku puutuvad rakukestade piirkonnad. Näib, nagu oleks suurte rakkude vahel väiksemad paksukestalised rakud, mis aga tegelikult on rakuvaheruumid. Sklerenhüüm on sekundaarne tugikude, mis enamasti koosneb teritunud otstega prosenhüümsetest rakkudest. Asub varre siseosas. Täiskasvanult on sklerenhüümirakud surnud ja õhuga täitunud, rakukestad on enamasti puitunud, vaid üksikutel liikidel jäävad need tselluloosseteks. Sklerenhüümi hulka kuuluvad sklereiidid, niine- ja puidukiud. Niinekiud on otstest teritunud, väga paksude kestadega rakud. Esinevad
Sõltuvalt loomarühmast eristatakse a) ornitohooriat ehk lindlevi, kui diaspoore levitavad linnud, b) mürmekohooria ehk sipelglevi, diaspoore levitavad sipelgad, kes toituvad seemnete küljes olevatest õlikehadest -- elaiosoomidest. Epizoohooria korral on seemned haakjate väljakasvetega või kleepuvad, diaspoorid levivad looma välispinnale kinnitunult. Endozoohoorsed seemned on enamasti ümbritsetud mahlakate söödavate viljadega. Seemned on paksukestalised, mistõttu need läbivad looma seedekulgla idanevust kaotamata.
taime kasvu. Kollenhüümirakud on elastsed, heledad ja veerikkad. Koosneb nurk-, plaat-, kobekollenhüümidest. Nurkkollenhüüm -- rakukestad paksenevad vaid nurkadest. Levinuim kollenhüümi tüüp. Plaatkollenhüüm -- paksenevad vaid telgorgani välispinnaga paralleelsed rakukestad, radiaalsed jäävad õhukesteks. Vähelevinud. Kobekollenhüüm -- paksenevad rakuvaheruumidega kokku puutuvad rakukestade piirkonnad. Näib, nagu oleks suurte rakkude vahel väiksemad paksukestalised rakud, mis aga tegelikult on rakuvaheruumid. Sklerenhüüm on sekundaarne tugikude, mis enamasti koosneb teritunud otstega prosenhüümsetest rakkudest. Asub varre siseosas. Täiskasvanult on sklerenhüümirakud surnud ja õhuga täitunud, rakukestad on enamasti puitunud, vaid üksikutel liikidel jäävad need tselluloosseteks. Sklerenhüümi hulka kuuluvad sklereiidid, niine- ja puidukiud. Niinekiud on otstest teritunud, väga paksude kestadega rakud. Esinevad kas üksikult või kimpudena
Viljakeha võib vaadelda kui puhkavat kolooniat. Viljakeha koosneb limast ja selles paiknevatest müksospooridest. Näljatingimustes koguneb ca 100 000 Myxococcus xanthuse vegetatiivset rakku kokku ja moodustavad viljakeha, mille sees muunduvad rakud müksospoorideks. Protsess võtab aega mitu tundi. Klamüüdiad on rakusisesed parasiidid, mis põhjustavad mitmeid haigusi inimestel ja lindudel (klamüdioosid). Levivad ka sugulisel teel. Nakkavaks vormiks on paksukestalised elementaarkehad, mis tungivad rakku ja diferentseeruvad vakuoolis jagunemisvõimeliseks retikulaatkehaks. Jagunenud retikulaatkehad muunduvad uuesti elementaarkehadeks, mis vabanevad rakust selle lõhkedes. Vakuooli, mille sees paiknevad elementaarkehad ja retikulaatkehad, nimetatakse inklusioonkehaks. Mittekultiveeritavad bakerid o On bakterid, keda ei saa või ei osata kasvatada, sest ei tunta nende toitumisnõudlusi. o Ka puhkeseisundis olevad bakterid on mittekultiveeritavad.
vabanevad peremeesraku lüüsudes väliskeskkonda. Bdellovibrio on veebakter ja teda on eriti palju orgaanikarikkas vees, kus on palju baktereid. Teda võib nimetada ka röövbakteriks. Kui ta kasvab Petri tassil tardsöötmel, kuhu on külvatud saakbaktereid, siis moodustuvad lüüsilaigud, nagu faagide puhulgi. Klamüüdiad on rakusisesed parasiidid, mis põhjustavad mitmeid haigusi inimestel ja lindudel (klamüdioosid). Levivad ka sugulisel teel. Nakkavaks vormiks on paksukestalised elementaarkehad (tumedad), mis tungivad rakku ja diferentseeruvad vakuoolis jagunemisvõimeliseks retikulaatkehaks (heledad). Jagunenud retikulaatkehad muunduvad uuesti elementaarkehadeks, mis vabanevad rakust selle lõhkedes. Vakuooli, mille sees paiknevad elementaarkehad ja retikulaatkehad, nimetatakse inklusioonkehaks. Koniidid kui aktinomütseetide ja hallitusseente paljunemivahendid. Aktinomütseedid paljunevad hüüfitükikeste ja koniidide abil. Need tekivad hüüfide otstes ja
32 Sporulatsioon käivitub kehvades elutingimustel (toidu ja niiskust on piisavalttavaline jagunemine; elutingimuste halvenemiselrakk moodustab spoori) Tavaliselt moodustub 1 spoor, erandeid on vähe. Metabacterium polyspora- moodustab mitu endospoori, seega spoorid ka paljunemisvahendiks. 2 FtsZ rõngast, 2 eelspoori, eelspoorid võivad omakorda jaguneda. Endospoorid on piklikud, termoresistentsed, paksukestalised ja sisaldavad dipikoliinhapet. Idanemine Idanemine on palju kiirem protsess, kui spoori moodustumine. Spoorid idanevad, kui tingimused on soodsad (niiskus, toitained jne.). Idanemist saab ka stimuleerida näiteks spooride lühiajalise kuumutamisega, ultraheliga või spoorikesta mehhaanilise vigastamisega (liiva või klaasipuruga hõõrumine). Pärast kuumasokki tuleb spoorid kohe söötmele välja külvata, muidu protsess pöördub. 1. Vee sisseimamine. 2
Generatsiooniaeg - Aeg, mis kulub raku pooldumisele e. rakkude arvu kahekordistumisele populatsioonis, nimetatakse generatsiooniajaks. o Müksobakteritel on elutsükkel, mille üheks osaks on viljakeha teke. Viljakeha võib vaadelda kui puhkavat kolooniat. Viljakeha koosneb limast ja selles paiknevatest müksospooridest. o Klamüüdiad levivad ka sugulisel teel. Nakkavaks vormiks on paksukestalised elementaarkehad (tumeroosad), mis tungivad rakku ja diferentseeruvad vakuoolis jagunemisvõimeliseks retikulaatkehaks (heleroosad). Jagunenud retikulaatkehad muunduvad uuesti elementaarkehadeks, mis vabanevad rakust selle lõhkedes.
peremeesraku komponentide arvel. Kui rakk on piisavalt pikenenud, siis jaguneb ta viburitega varustatud tütarrakkudeks ja need vabanevad peremeesraku lüüsudes väliskeskkonda. Bdellovibrio on veebakter ja teda on eriti palju orgaanikarikkas vees, kus on palju baktereid. Teda võib nimetada ka röövbakteriks. Klamüüdiad on rakusisesed parasiidid, mis põhjustavad mitmeid haigusi inimestel ja lindudel (klamüdioosid). Levivad ka sugulisel teel. Nakkavaks vormiks on paksukestalised elementaarkehad (tumedad), mis tungivad rakku ja diferentseeruvad vakuoolis jagunemisvõimeliseks retikulaatkehaks (heledad). Jagunenud retikulaatkehad muunduvad uuesti elementaarkehadeks, mis vabanevad rakust selle lõhkedes. Vakuooli, mille sees paiknevad elementaarkehad ja retikulaatkehad, nimetatakse inklusioonkehaks. 89. Koniidid kui aktinomütseetide ja hallitusseente paljunemivahendid. Hormogoonid ja goniidid paljunemisvahenditena.
....19 lehekesega. Lehekesed piklik-elliptilised (paralleelsete servadega), kuni 20 cm pikad ja kuni 8 cm laiad, teritunud tipu ja saagja servaga, pealt noorelt tihedalt karvased, alt näärmekarvased, sügisvärvus helekollane. Õied: isasõied kuni 30 cm pikkuste urbadena, emasõied 4-10 või enama kaupa kobarates, V-VI. Viljad: pähklid väiksemad ja ümaramad võrreldes eelmise liigiga, lühikese terava tipuga, kuni 4,5 cm pikad ja 3,5 cm laiad, paksukestalised, 6.....8 ribiga, viljakest rohekas, paljude kleepuvate näärmekarvadega, IX-X, söödavad. Puidust valmistatakse spooni ja vineeri ning mööblit, viljaümbriseid kasutatakse Hiinas tumedate värvide valmistamiseks, samuti nende tanniididesisalduse tõttu parkimistöödel. 61. Harilik saar ja harilik sirel Harilik saar (Fraxinus excelsior L.) [ekstsélsior] Harilik saar kasvab kodumaise puuliigina kuni 30 m kõrguseks, sirgetüveliseks ja
Mõnel puuliigil on leitud üle 100 liigi seeni (tammedel üle 400, männil 300). Mitmesugused putukad tekitavad samuti taimedele kahjustusi, mida on mõnikord raske eristada seenkahjustustest. Tavaliselt leiame sel puhul taimedelt putukate jäänuseid, ekskremente, näritud kohti, auke jne. Seente vegetatiivkeha on mütseel e. seeneniidistik. Osal jahukasteliste liikidel tekib vananedes sekundaarne mütseel, sel juhul moodustuvad seeneniidistikul lühikesed harunemata paksukestalised tumedaks värvunud seeneniidid e. hüüfid (näiteks karusmarjal, roosil, kõrrelistel). Seeneniitide läbipõimumise ja tihenemise tagajärjel tekivad sklerootsiumid (seenemügarad), mis on teatud seentel puhke- või talvitusstaadiumiks (esinevad näiteks valgemädanikku ja hahkhallitust tekitavatel seentel). Taimehaigusi tekitavad seened jagunevad ekto- ja endogeenseteks vastavalt sellele, kas parasiidi mütseel areneb taime pinnal (näiteks kirmed) või taimekudede sees. Paljunemine
....19 lehekesega. Lehekesed piklik- elliptilised (paralleelsete servadega), kuni 20 cm pikad ja kuni 8 cm laiad, teritunud tipu ja saagja servaga, pealt noorelt tihedalt karvased, alt näärmekarvased, sügisvärvus helekollane. Õied: isasõied kuni 30 cm pikkuste urbadena, emasõied 4-10 või enama kaupa kobarates, V- VI. Viljad: pähklid väiksemad ja ümaramad võrreldes eelmise liigiga, lühikese terava tipuga, kuni 4,5 cm pikad ja 3,5 cm laiad, paksukestalised, 6.....8 ribiga, viljakest rohekas, paljude kleepuvate näärmekarvadega, IX-X, söödavad. Lülipuit helepruun, maltspuit helehall, erikaal 0,46 gr/cm³, hästi poleeritav. Puidust valmistatakse spooni ja vineeri ning mööblit, viljaümbriseid kasutatakse Hiinas tumedate värvide valmistamiseks, samuti nende tanniididesisalduse tõttu parkimistöödel. Puud on nõudlikud valguse, mullaviljakuse ja niiskuse suhtes, kasvades paremini hästiõhustatud muldadel
annaabi.ee 
