Seenekasvatuse lõputöö Koostaja: Juhendaja: Räpina 2008 Küsimused: 1. Seenekasvatuse eripärad 2. Substraadid 3. Kasvatusruumide eripärad 4. Kirjelda Viinistu seenekasvatust 5. Millel tekib pruunilaiksus,millel hallitus? 6. Nimeta seenekahjureid 7. Eestis müügil olevad seened 8. Nimeta kõik seened mida on võimalik kasvatada Vastused: 1. kasvatatakse pakkudel kasvatatakse puuhalgudel saaki saab mitu korda korjata sisetingimustes on vaja vähe varustust sõnnikul, kottides, põhul kasvatatakse vajavad vähe hoolt vähe töötajaid on vaja mitu etappi on kasvatamisel igal pool ei kasvatata kõlblikud puuliigid pole vaid okaspuud ja võõrpuuliigid 2. saepuru substraat kohvipaksu substraat puukoore substraat ajalehe substraat laastu substraat teravilja põhu substraat
kleepuv, keeljas, väga lihakas ja suur, kuni 15 cm. · Eoslehekesed: valkjad, hallikad, kollakad või kahvatuvioletjad, jalale laskuvad. · Jalg: valge või hallikas, üleni (isegi eoslehekeste vehele ulatuvalt9 või vähemalt alusel viltjaskarvane, külgmine, mõnikord Seeneliha: valge, tüse. peaaegu puudub, kuni 4x3 cm. · Metsades, parkides, aedades, puiestikes, kalmistutel, surnud ja elusatel lehtpuudel, kändudel, pakkudel, põõsjalt, harva. Aastaringselt, eriti hilissügisel ja talvel. Värskelt hea söögiseen.Viljeldakse, ka Eestis. Kaseriisikas · Viljakehad: piimmmahlaga · Kübar: liharoosa, pruunikas- või kollakasroosa, hiljem pleegib heledamaks, takerkarvane, ringvöödiline, noorelt sisserullunud habekarvase servaga, vanalt tihti üleni peaaegu paljas, kleepuv, kumer kuni lailehterjas, kuni 12 cm
substraadina kasutati lehtpuupakke. Toodangut saadi ebaühtlaselt. Saaki turustati kohalikes poodides ja sööklates, kuid seene vähese tuntuse tõttu oli müük üsna tagasihoidlik. Arvatavasti just realiseerimisraskuste tõttu lõpetaski enamik seenekasvatajaid tootmise. Austerservikud on serviti puutüve külge kinnituvad seened, mis kasvavad parasniisketes metsades üle maailma. Seen kasvab ka parkides, aedades, puiestikes, kalmistutel, surnud ja elusatel lehtpuudel, kändudel ja pakkudel ning selle seene suured, lihakad kübarad kasvavad enamasti hulgakesi otsekui riiulitena üksteise kohal, harvmini üksikult või kahe-kolmekaupa koos. Austerserviku puhastamine pole just kõige raskem. Kuna austerservikud kasvavad tavaliselt kändudel või lehtpuudel, et teki sinna külge ka erilist rämpsu. Kui on veidi must, saad kasutada väikest harja. Tavaliselt eemaldatakse ka seenejalg, kuna see on veidi puine.
ning elutegevusega kaasnev temperatuur ei tõuse seenniidistikku hukutavalt kõrgeks. Puupaku üks ots nakatatakse austerserviku juuretisega. Selliselt ettevalmistatud pakk tuleks põõsa alla või muude varjulisse kohta kahe kolmandiku ulatuses maasse kaevata, mütseeliga ots allapoole. Kuival ajal tuleb pakku kindlasti kasta. Saaki peaks sügisel ja kevadel saama üsna mitu aastat. Enamasti kestab paku kasutusaeg kolm kuni viis aastat. Analoogiliselt seenekasvatusega pakkudel on selleks otstarbeks võimalik kasutada lehtpuude kändusid. Talvel lõigatud kändudel peab olema mahlajooks peatunud. Parimaid tulemusi saadakse puumädanikust nakatumatute kändudega ning juhul kui kännu lõikepinda saega enne uuendada. Nii kändusid kui mütseeliga nakatatud pakke tuleb kuival aastaajal kasta. Värske kännu puhul on olulisem jälgida, et lõikepind ära ei kuivaks. Sel otstarbel võib austerserviku
VILJUMINE Esimine viljumine algab 5ndal nädalal peale nakatamist või 2-3 nädalal peale turbaga katmist. Seejärel hakkab viljumine toimuma nädalase intervalliga kuni 10nda nädalani. Siis toimub tühjendamine ja desinfitseerimine. 12. IGAVESED TEISED Teised seened puidul : 1. Lõuna-põldseen Soojalembene, kasvatamisvõttes sarnanevad austerservikule 2. Puidu-sametkõrges Jaapanis peale sitaake olulisuselt teine, kasvatatakse pakkudel 3. Lakkvaabik(raviseen) Kandseen , võimalik kasvatada puidul, ka saepuru ja viljakliide segusubstr. , vajab kasvuks palju õhku, viljakehad korjata kui need on punased Teised seened põhul ja kompostil: 4. Hiidvärvik Söögiseen, saab kasvatada mullapeenardele laotatud põhul või põhupallidel Mükoriisaseened 5. Trühvlid Juba puukoolis nakatatakse trühvlieostega puud, inimene ostab kohe puu kus hakkavad trühvlid kasvama. Eestis ei kasvatata.
Viljumine Esimine viljumine algab 5ndal nädalal peale nakatamist või 2-3 nädalal peale turbaga katmist. Seejärel hakkab viljumine toimuma nädalase intervalliga kuni 10nda nädalani. Siis toimub tühjendamine ja desinfitseerimine. 12. IGAVESED TEISED Teised seened puidul: · Lõuna põldseen. Soojalembene, kasvatamisvõttes sarnanevad austerservikule. · Puidu sametkõrges. Jaapanis peale sitaake olulisuselt teine, kasvatatakse pakkudel. · Lakkvaabik. Raviseen. Kandseen, võimalik kasvatada puidul, ka saepuru ja viljakliide segusubstraat. Vajab kasvuks palju õhku, viljakehad korjata kui need on punased. Teised seened põhul ja kompostil: · Hiidvärvik. Söögiseen, saab kasvatada mullapeenardele laotatud põhul või põhupallidel. Mükoriisaseened: · Trühvlid. Juba puukoolis nakatatakse trühvlieostega puud, inimene ostab kohe puu, kus hakkavad trühvlid kasvama. Eestis ei kasvatata.
ka Korintose stiil, Hellenismi lõpus ka Ektlektika. Teatriehitus: Kõige kuulsam Epidaurose teater. Kreeka teatrid paiknesid istmed mäenõlvadel, etendust etendati oru põhjas ümaral klotsil, mida kutsuti Orkestraks. Hilisemal ajal ehitati orkestra taha telk rõivaste vahetamiseks, Zkene, millest arenes näitelavaehitus, mille esisel, Proskeenionil, esinesid näitlejad. Etendused kestsid Kreeka teatrid terve päeva, sageli ka mitu päeva. Näitlejad seisid koturnidel, kõrgetel pakkudel, et neid näha oleks. Kreeka teatris oli kindlasti ka koor. Deus ex Machina = Jumal masinast= üks näitleja lasti alla., mingi probleemi vägivaldne lahendus. Sellel ajal valmisid ka kaks maailmaimet: Halikarnasosse mausoleum, asus Väike-Aasia rannikul, mis oli Kaaria valitseja Mausoluse hauamonument POLE SÄILINUD!!!! Ehitust alustas Mausoluse naine, valmis pojapoegade ajal. Paiknes kõrgel alaehitisel, kus asus hauakamber. Selle peal olid Joonia stiilis sammastega tempel
kiiresti ja hõlpsalt rajalt eemaldada. Kinnitusnaelte arv, pikkus ja paksus sõltuvad rajakattest. Kinnitus peab tagama pakkude liikumatuse stardihetkel; võistlejad tohivad kasutada isiklikke stardipakke eeldusel, et need vastavad käesoleva määruse punktides toodud nõuetele. Muus osas on isiklike stardipakkude konstruktsioon vaba, tingimusel et nad mingil moel ei sega kaasvõistlejaid; korraldajate poolt antud stardipakud peavad vastama järgmistele tingimustele: pakkudel peab olema kaks jalatuge, millele võistleja stardihetkel toetub. Jalatoed peavad jäigalt kinnituma ühendusliistule, mille konstruktsioon ei tohi stardihetkel takistada jalgade eraldumist stardipakkudest. Jalatugede kaldenurk peab olema võistleja soovi kohaselt reguleeritav. Jalatugede pind peab olema sobiv naelikute kasutamiseks. Selleks peavad nad olema varustatud sobivate avadega või kaetud rajakattega analoogse materjaliga, kuhu naelad sisse „vajuvad“.
Tagumises osas on vibunoolel väike sälk sees nööri jaoks, ammunool on tagant kitsam. Ammunoole valmistamine: nooli ei saanud teha oksast, vaid selleks valiti jämedam puupakk (u poole meetrise läbimõõduga). Sobis selleks näiteks tamm, Kesk-Euroopas kasutati ka pööki, Norras on kasutatud küllaltki palju kaski, Venemaal on kasutatud enamasti okaspuid. Tõenäoliselt lõigati või saeti see maha vajalik pakk talvel ning õige pikkusega juppideks. Aeglaselt lasti neil pakkudel kuivada (kuivasid arvatavasti mitu aastat). Seejärel lõhestati pakk parajate jämedustega varbadeks ning neist neljakandilistest varbadest vooliti ilusad ümarad nooled. Noolevars peab olema ideaalselt sirge, et nool otse lendaks. 2002. aastal tuli Viljandis välja üks hästi suur ammunooleots, mis kaalus kuskil 3- 4 korda rohkem, kui tavalised ammunooled. Tavalised kaaluvad kuskil 15 g. Suur ammunooleots tuli välja linnusest kuskil 150 m kauguselt. Seda tüüpi
See tähendab puude majandamist nii, et nad saaksid kasutada oma loomulikku kaitsevõimet haigusetekitajate vastu. Veel parem oleks aga, kui puid õigesti majandades suudaksime nakatumisriski viia miinimumini. Puude bioloogilist kaitsevõimet on põhjalikult uurinud dr. Alex L. Shigo (USA), kelle tõekspidamisi ja- gavad ka mitmed teised USA ja Euroopa teadlased. Alex L. Shigo on analüüsinud mädanike levikut puutüve- dest lõigatud pakkudel (kokku rohkem kui 15 000 pakul). Maailmas tunnustatud puuhooldusteooriad, mille edasiarendamisel ja rakendamisel on esirinnas Rootsi, Saksamaa ja Taani puuhooldusspetsialistid, põhinevadki valdavalt Alex L. Shigo töödel, sama kehtib ka enamiku Euroopas aktsepteeritavate õpikute kohta. Eestis on Alex L. Shigo töödele tuginevat õppekirjandust koostanud arborist Sulev Järve. Käesolev õppematerjal on koostatud DEVEPARKI projekti raames. Õppematerjali parema loetavuse hu-
annaabi.ee 
