MEDITSIIN Meditsiiniks nimetatakse inimese haiguse teaduslikku uurimist. Meditsiin uurib igasuguste haiguste põhjusi, ennetamist, diagnoosimist ja ravimist. Kreeka arsti Hippokratest nimetatakse sageli ka arstiteaduse isaks. Ta uuris patsiente ja tegi märkmeid nende haiguste sümptomite kohta. Ta andis haigetele ka ravimeid, näiteks pajukooreteed. Palju aega hiljem eraldati samast pajukoorest tuntud palavikuvastane ravim aspiriin. Kuid teaduslikult ei suudetud haigusi ravida seni, kuni puudus ettekujutus sellest, mismoodi organism töötab. KEHA MÕISTMINE 16. sajandi Belgia anatoom Andreas Vesalius oli esimene, kes näitas, kus asetsevad kehas luud, lihased, veresooned ja siseelundid. Siis avastas Inglise arst William Harvey (1578-1657), et verd pumpab kehas ringi süda. Ja kui 19. sajandi teadlased näitasid, et haigusi võivad põhjustada mikroobid (mikroskoopilised organismid,
aastal kehtestatud seadusega lubati kuni 15 cm pikkuste ninadega kingi kanda lihtkodanikel, kuni 37,5 cm mitteaadlikest härrasmeestel ja kuni 70 cm pikkuseid kinganinasid aadelikel. Poriste teede läbimises kaitsti nahkjalatseid sandaalikujuliste jalavarjudega, puidust taldade ja nahkrihmadega kottadega Tolle aja lihtrahvas valmistas kodus ise jalanõud. Neid valmistasid peamiselt vanemad pereliikmed. Talupoja jalanõudeks olid: viisud - valmistati pajukoorest, niinest ja ka kasetohust. Viiske kanti peamiselt suvel. Talveks tehti tihedamad viisud. Hilisemal ajal kanti viiske vaid vesistel sooheinamaadel heinateol. pastlad - valmistati sea- või veisenahast. Tööjalatsid valmistati vanema looma parkimata nahast. Pühapäevajalatsid valmistati pargitud veisenahast. Laste pastlad tehti pargitud vasikanahast, mis oli pehmem.Pastlad ja viisud valmistati mõlemale jalale ühesugused. saapad - talurahva jõukuse kasvades hakati kandma saapaid
korrutatud lõngast tihe kiri. Sukk ise oli valgest villasest korrutatud lõngast. Et naistel peeti jämedaid sääri ilusaks, siis tuli sukasäärtele jämedust kunstlikult juurde lisada. Selleks kooti need nii avarad, et ümber jalasääre saaks mähkida ribarätid. See komme oli üks paljudest eesti rahvakultuuri nähtustest, mis püsis kõige kauem Mulgimaal Helmes, Paistus ja Tarvastus. Tarvastust nagu Hallistestki on teateid, et seal kantud pajukoorest viiske iga päev. Jõukamad tegid peenikesed kirikupastlad mustast parknahast ja need olid varbapealse punase nööriga ehk teraskandiga ninaõmblusel. Kuni 19. sajandi lõpuni kanti pasteldega pidulikul puhul sokke ja sukki. Pastlanöörid olid valged linased. Pidulike pastelde paelu pesti ja pleegitati. 19. sajandi lõpul tulid tarvitusele ka poest ostetud või nahast lõigatud rihmad. Tarvastu naise rõivaid ehtisid preesid, keskmise suurusega kuhiksõled, kodaratega
kalanhoelehtedele kallatakse peale 0,5 liitrit viina ja lastakse 10 päeva tõmbuda aegajalt loksutades, seega saadud ekstraktiga võib määrida jalgu. Jalavanne võib teha kassiurva tõmmisest, mis ravib tromboflebiiti võib vältida tromboosi teket. Orasheinast võib teha tõmmist ( 50 g peenestatud roomava orasheina juurtele valada 0,5 l viina, lasta aegajalt loksutades tõmbuda 3 nädalat ), mida sisse võtta 2-3 korda päevas enne sööki 20-30 tilka. Tamme- ja pajukoorest võib teha jalavanne ( segada peenestatud tammekoorepulber pajukoore pulbriga, kolmele peotäie segule valada peale 5 liitrit vett, mille järel keeta 30 minutit, jahutada ). Nõgese tõmmist võib kasutada sissevõtmiseks 3 korda päevas 15 minutit enne sööki kolmandik klaasi ( 1 spl 6 peenestatud lehtedele valada peale klaasitäis keeva vett, veerand tundi lasta tõmbuda, jahutada 45 minutit ja kurnata )
Nii tekitab keerutamisel vilistavat häält nööri külge seotud lauake - vurri- ehk suristuspuu. Algelisteks puhkpillideks olid sõrmede, huulte või raami vahele paigutatud õhukesed taimeosad, mille servale puhudes tekib hääl: sellised olid lehe-, heina- ja tohupillid. Sageli jäljendati nendega linnulaulu, nt pihkude vahele tõmmatud rohukõrt nimetati kukepilliks. Päris puhkpillide hulka kuuluvad torukujulised pillid. Õõnsatest taimeosadest nt putkest, roost ja pajukoorest valmistati vilesid. Meloodiat sai mängida juba sõrmeavadega (enamasti 3-6 ava) vilepillidel. Paljusid looduslikust materjalist aerofone mängiti suvel karjas käies. Karjapasun - Mängib Juhan Liin, Kanepi khk. Foto: ETMM Karjapasunaga edastasid karjased teateid. Karjapasunaga sarnane pill oli ka jahipasun. Sokusarv (ka sarvepill) valmistati looma, enamasti soku sarvest. Torupill pärineb Aasiast, mis jõudis Eestisse ilmselt Skandinaavia kaudu 12.-13. sajandi
Euroopast toodud saatuslikud nakkushaigused. Puitraamile laotatud nahkadest saadi õhutihe onn. Sees kallati kuumadele kividele vett, nagu eesti saunas. Sõdalased puhastasid seal hinge ja ihu ja haiged leevendasid palavikku ning luuvalu. Navaho nõidarstid tegid haigete elamupõrandale peenekshõõrutud kivimitest suuri pilte. Nad uskusid, et liiv imeb enesesse kurjad haigused. Peale raviriitust pühiti pilt laiali. Põlisameeriklased kasutasid palju ravimtaimi. Pajukoorest keetsid nad valuvaigistit. Kagupiirkonnas uskusid tserokiid, et iga taim ravib kindlat haigust. Neerurasva, searasva ja mesilasvahaga segatud võhumõõgajuure pulbrist sai haavadele salvi. Kuldkingajuured vaigistasid valu, leevendasid hüsteeriat ja ravisid grippi ning külmetushaigusi. Koloniseerimine ja tulevik Aastal 1492 nägid kariibi mere saarte elanikud Kolumbuse laevu. Nad arvasid, et laevad tulevad taevast, kus elasid võimsad vaimud
Euroopast toodud saatuslikud nakkushaigused. Puitraamile laotatud nahkadest saadi õhutihe onn. Sees kallati kuumadele kividele vett, nagu eesti saunas. Sõdalased puhastasid seal hinge ja ihu ja haiged leevendasid palavikku ning luuvalu. Navaho nõidarstid tegid haigete elamupõrandale peenekshõõrutud kivimitest suuri pilte. Nad uskusid, et liiv imeb enesesse kurjad haigused. Peale raviriitust pühiti pilt laiali. Põlisameeriklased kasutasid palju ravimtaimi. Pajukoorest keetsid nad valuvaigistit. Kagupiirkonnas uskusid tserokiid, et iga taim ravib kindlat haigust. Neerurasva, searasva ja mesilasvahaga segatud võhumõõgajuure pulbrist sai haavadele salvi. Kuldkingajuured vaigistasid valu, leevendasid hüsteeriat ja ravisid grippi ning külmetushaigusi. Koloniseerimine ja tulevik Aastal 1492 nägid kariibi mere saarte elanikud Kolumbuse laevu. Nad arvasid, et laevad tulevad taevast, kus elasid võimsad vaimud
Kõige levinumad mänguasjad on nukud. Talulaste mänguasjad on olnud kättesaadavatest looduslikest materjalidest esemed. Nii on talulapsed mängides ehitanud mätastest ja puuoksakestest talukomplekse koos puupulkadest loomade, karjuse, vankrite ja muu vajalikuga. Tüdrukud on läbi aegade armastanud nukkudega aega veeta - neid tehti nii riideräbalatest kui sugadest. Karjapoistele on meeldinud käratekitavad mänguasja, nii tehti igasuguseid püsse, lepa- ja pajukoorest pasunaid, pajupille jm. Kevadel on poisid ehitanud ka ojadele vesirattaid ning laevutanud männikoorest paate. Päris väikestele lastele tehti kõristeid. Kui tänapäeval on need enamasti plastmassist, siis vanasti kasutati kõristite tegemiseks näiteks hanekõri või kasetohtu ning kõrinaks pandi herneid.
Jää taganes Soome aladelt u 11 000 a tagasi. Vanimad leiud u a 8900 eKr. Mesoliitikum lõppes u 5300 eKr. Antsülusmesoliitikum ja litoriinamesoliitikum. Soome asustamine toimus mitme lainena. Kõige mõjukam asustuslaine lähtus Kunda kultuuri alalt. Vanimad leiud on saadud Lahti lähedalt: kiviesemed, mis on valmistatud sissetoodud kivimist. Mesoliitiliseks kultuuriks Suomusjärvi kultuur. Märkimisväärseks leiuks on Karjalast Antreast leitud pajukoorest võrgujäänus jm. Leid saadi juba enne II maailmasõda soiselt alalt (varem veekogu). Kiviaegne õnnetus kalamees jäi oma kokkukeritud võrgust ilma. C14 u 8300 eKr. Leiukoha kaevamisel saadi sarv- ja luuesemed, kivist tööriistu. Luust ja sarvest tööriistadele on vasteid Kunda kultuuris. Iseloomulik on kvartsi kasutamine, kujunes kiltkivi kasutamine. Esemed: lihvitud teraga kirved ja talvad. Kirved harilikult tardkivimitest, talvad peamiselt kiltkivist. Viimasest ka
toime avaldub hoopis aeglasemalt kui puhtal salitsüülhappel. Loomkatsetes saadud andmeid kinnitavad inimestel tehtud uuringud. 1990. aastate lõpus jälgiti kahes kliinilises uuringus Saksamaal litsentsitud pajukooreekstrakti tõhusust: uuritud ekstrakti toime osteoartriitide ja selja alaosa valude korral oli tunduvalt tugevam kui platseeborühmas. 2001. aastal tehtud kliinilises uuringus manustati 78 katsealustele kahe nädala vältel pajukoorest valmistatud ekstrakti arvestusega 240 mg salitsiini päevas ning tõestati preparaadi tõhus toime osteoartriidi korral. Ühtlasi selgus, et katsealused talusid uuritud pajuekstrakti hästi. Inimuuringuid ongi kõige rohkem tehtud selja alaosa valude ja otseoartriidi all kannatavate patsientidega, neid toimeid peetakse kliiniliselt tõestatuiks. Näidustused. Ühe Euroopa autoriteetsema droogikäsiraamatu järgi on pajukoor näidustatud
Selleks pisteti koorepalakad kõigepealt nädalaks - paariks vette likku. Seejärel sai sitke ja õhukese alumise koorekihi ehk niine muust koorest eraldada. Niin loputati limast puhtaks ja pandi tahenema. Siis oli punumismaterjal valmis. Pärna koort kasutati vanarahva poolt ka ravimina maksa-, neeru-, sapi- ja mõnede teiste sisehaiguste puhul. Kolmandaks oluliseks puuks, mille koort varem ohtralt kasutati, oli peale kase ja pärna paju. Laialt olid kasutusel pajukoorest viisud. Need ei pidanud küll nii hästi vastu kui pärnaviisud. Kuid see-eest oli pajukoort kõikjalt loodusest alati piisavalt võtta. Sajandeid on pajukoort ohtralt pruugitud naha parkimiseks. Vahend on olnud ka tavalisim talu kodusel nahaparkimisel. Parkalitöökojad vajasid pajukoort aga nii rohkesti, et vaesemad inimesed teenisid koore kogumise ja müümisega endale elatist. Pajukoorega värviti ka riiet. Sellega saadi kollast ja pruuni tooni. Oluline oli pajukoor ka rahvameditsiinis
väljaravimist, st tervise taastamine eeldab meditsiinilist sekkumist. Meditsiiniks nimetatakse inimese haiguse teaduslikku uurimist. Meditsiin uurib igasuguste haiguste põhjusi, ennetamist, diagnoosimist ja ravimist. Kreeka arsti Hippokratest nimetatakse sageli ka arstiteaduse isaks. Ta uuris patsiente ja tegi märkmeid nende haiguste sümptomite kohta. Ta andis haigetele ka ravimeid, näiteks pajukooreteed. Palju aega hiljem eraldati samast pajukoorest tuntud palavikuvastane ravim aspiriin. Kuid teaduslikult ei suudetud haigusi ravida seni, kuni puudus ettekujutus sellest, mismoodi organism töötab. 13.1.3. KEHA MÕISTMINE 16. sajandi Belgia anatoom Andreas Vesalius oli esimene, kes näitas, kus asetsevad kehas luud, lihased, veresooned ja siseelundid. Siis avastas Inglise arst William Harvey (1578-1657), et verd pumpab kehas ringi süda. Ja kui 19. sajandi teadlased näitasid, et
annaabi.ee 
