„Võimule saades lõpetavad konservatiivid pagulaste vastuvõtmise ning saadavad kõik pagulased maalt välja. “ ( Mart Helme) „Valitsus teinud pagulaste küsimuses õige otsuse, kui neid vastu võttes kontrollitakse põhjalikult nende tausta.( Allar Jõks) Artikkel „Eestis pagulaste üle ei rõõmustata“ Kardetakse autode põletamisi ja tänavamässe. Liiga suure toetuse saamine Artikkel „Suurim probleem on see, et paistame siin välja“ Vaadatakse neid kui halbade inimestena Nad on üle elanud raskeid katsumusi ja vajavad seetõttu üldiselt psühholoogilist tuge Tänan kuulamast!
“ Ehala tsitaadis peitub eneseuhkus positiivses mõttes. Me loeme enda rahvuskaaslaste väärtkirjandust, räägime oma rahvuskeelt, elame omaenda riigis ning võtame osa eestlaste suursündmustest. Me peaks tundma rahulolu selle üle, et sellised võimalused meil rahvusena eksisteerimiseks on üldse antud. Eestlane on tõesti üks huvitav, kuid ka veidi imelik rahvus. Meie olemus jääb siiski kohati dualistlikuks. Väliselt paistame mõnikord tagasihoidlikud ning vaoshoitud, kuid sisemiselt oleme ikkagi soojad, ühtehoidvad, järjekindlad, enese üle uhked inimesed. Mul on au olla eestlane ning olen siiralt tänulik, et mulle on antud võimalus siia laia maailma sündida just sellisena nagu ma olen. „Eestlane olen ja eestlaseks jään, kui mind eestlaseks loodi. Eestlane olla on uhke ja hää, vabalt vaarisa moodi. Jah, just nõnda vabalt vaarisa moodi, nende mehiste meeste moodi.“
koha hariduse kategoorias. Turvalisuse näitaja on kombineeritud tapmiste statistikast ning inimeste tunnetuslikust kuriteo ohvriks langemise näitajast, mis turvalisuse kategoorias asetab meid tagant kolmandaks (Tsiili ja Mehhiko ees), kuid Eesti kõikide näitajate seas on paremuselt neljas. Vaatamata sellele, et kõikides teistes kategooriates jääme üldarvestuses pigem riikide nimekirja lõppu, siis leidub valdkonna siseseid indikaatoreid, kus hästi silma paistame. 13 Kuigi oleme tagant kolmandad pikaajalise töötuse määra osas (enne veel Hispaania ja Slovakkia) ning eestlased töötavad aastas 1969 tundi (neljas tulemus ja tugevalt üle OECD keskmise), siis paistame silma väikelaste emade kõrge tööhõive määraga, mis viitab heale tagasipääsule tööturule. Viletsaimad skoorid oleme saanud elamute osakaalu osas, kus
kasutades kahte järgnevast kolmest mõistest:“peegelpildimina”,“referentsgrupp”, “kaheastmeline kommunikatsioon”. Referentgrupp (reference group) on grupp kellega ennast võrreldakse. Ei pruugi olla ise grupi liige. Normatiivne funktsioon: grupi arvamused, hoiakud, omadused kiidetakse heaks või laidetakse maha. Komparatiivne funktsioon: inimene võrdleb ennast gruppiga Peegel-mina (looking-glass self) Me kujutleme, kuidas me teistele paistame, Me kujutleme ja reageerime sellele, kuidas me arvame, et teised meid hindavad, Me kujundame oma isiksuse sellest hinnangust lähtuvalt POOLIK VASTUS-puudub “kaheastmeline kommunikatsioon” 14. Milline on organisatsiooni ülesehituse baasmudel? Kollektiivsete eemärkide kindlaks tegemine, määratlemine. Peamised eesmärgid, vahendid, etapiviisilised eesmärgid, erinevate liikmete ülesanded. Organisatsiooni normid ja liikmete rollid ja rolliootused
KLIENDI LOJAALSUS KLIENDI PERSPEKTIIV TARNE TÄHTAJALISUS PROTSESSI PERSPEKTIIV PROTSESSI PROTSESSI KVALITEET TSÜKKEL KASVU JA ARENGU PERSPEKTIIV TÖÖTAJATE KOMPETENTS Т.KARM 46 MISSIOON KUIDAS ME KUIDAS PEAKSIME PAISTAME VÄLJA NÄGEMA KLIENTIDE SILMIS, FINANTSDOONORITE ET SAAAVUTADA SILMIS VISIOON KUIDAS OLLA PAREM PROTSESSIDES, ET RAHULDADA KLIENTE, FINANTSDOONOREID JA MISSIOONI KUIDAS MEIE TÖÖTJAD PEAVAD ÕPPIMA, TEGEMA KOOSTÖÖD, KOMMUNITSEERUIMA, ET SAAVUTADA VISIOONТ.KARM 47 FINANTSPERSPEKTIIV KLIENDI PERSPEKTIIV • KASUM • RAHAVOOG
Samuti kasutame erinevate spetsialistide abi ja teadmisi, et ettevõte areneks edasi. alguses tegelen kindlasti ka ise müügitöö ja turundusega, ning reklaamin seda ka sõprade ja tuttavate seas, kelle kaudu kuulevad ettevõttest ka muud inimesed. 6.3.4.2 Müügi aktiviseerimine Ettevõte osaleb erinevatel üritustel, messidel, koolitustel jne, et oleks võimalik teadvustada inimesi ettevõtte olemasolust, millega meie tegeleme, millepoolest oleme head ja millepoolest me paistame silma. Tegeleme iga kliendiga personaalselt ja läheneme neile neutraalselt, tekitamata vastuolusi. 6.3.4.3 Avalik informeerimine Noortekeskuse tegevuse avalik informeerimine toimub põhiliselt ajalehes. Televisiooni kaudu ettevõtte ei saa avalikkust informeerida väheste finantside tõttu. 6.4.3.4 Reklaam Reklaamimine toimub otsepostituste, lendlehtede, erinevate siltide ja reklaamilehtede (noortekeskuses) kaudu
üldised elu puudutavad probleemid, millega peame tegelema üksikisikute ja ühiskonnana. Probleemid ja küsimused on kõikjal samad, aga vastused, millised me ühiskonnas leiame, võivad olla erinevad. See määratlebki meie individuaalsed kultuurid. Üks kultuuriteema uurimuse algatajaid Geert Hofstede ütleb: ,, Kui mõistus on riistvara, siis kultuur on tarkvara", mis tähendab, et me oleme varustatud üsna sarnaselt, kuid programmid, mida me kasutame on erinevad. Me paistame inimestena sarnased välja, aga ühiskondadena oleme nii erinevad. 3 Mingi kultuuri jaoks võõrana võite te selle normidest väga kaugel olla. Just sellel põhjusel on oluline teada, milline on norm, seda austada ja sellega kohaneda. See ei tähenda, et oluline oleks kindlasti olla ,,nagu kohalik" , pigem on vaja võõraid käitumistavasid ja kultuure mõista ja aksepteerida, nii kummalise kui need ka ei tunduks.
2.1. Kierkegaardi eksistentsialism. Lisaks Kierkegaardile kuulub esimeste eksistentsialistide hulka ka Friedrich Nietzsche. Samas kui Nietzsche läheneb esistentsi probleemile inimlikust vaatepunktist, siis Kierkegaard vaatleb seda teemat kristlikust vaatepunktist. Kierkegaardi jaoks on iga inimese kõige pakilisem küsimus on iga inimese eksistentsi mõte. Termi all ,,eksisteerima" mõtles ta inimese eksisteerimist. Kierkegaardi jaoks on inimestele iseloomulik see et me paistame silma vastutatavate indiviididena kes peavad tegema vabu valikuid. Iga inimene peab sooritama ,,usuhüppe" hoolimata sellest et me ei tea mis tagajärjed meie tegudega kaasnevad, olgugi et me nende eest vastutame. Üksikisik ei ole Kierkegaardil paratamatusega kulgeva ajaloolise arengu koostisosa. Ta on täiesti vaba, tema valikud ei ole mitte millegi poolt tingitud. Vastupidi, ainult nende valikutega allutabki ta
juurde jõudmist. Kui ta sõitis lossipargis, oli antud korraldus, et keegi ei tohi teda vaadata. 13. Kuidas mõjutavad rühmad meie käitumist? Palun kirjeldage vähemalt kahte näidet kasutades kahte järgnevast kolmest mõistest: “peegelpildimina”, “referentgrupp”, “kaheastmeline kommunikatsioon”. 1) Charles Horton Cooley (1864-1929) - Peegel-mina (looking-glass self) a. Me kujutleme, kuidas me teistele paistame b. Me kujutleme ja reageerime sellele, kuidas me arvame, et teised meid hindavad c. Me kujundame oma isiksuse sellest hinnangust lähtuvalt NT PAKSUD- psühholoogilised näitajad ei erine kõhnade omast, kuid kõrgema hariduse ja parema elujärjega paksude inimeste seas rohkem depressiooni, ärevust jne. Teooria: paks on halb olla kui ühiskonnas vaadatakse selle peale viltu. 2) Referenstgrupp (reference group) on grupp kellega ennast võrreldakse.
uuringud stjuuardessidest (Hochschild 1983), Disney poest (Kraft 1994). Inimese seotus oma rolliga võib olla erinev. Nt teenindajad 13. Kuidas mõjutavad rühmad meie käitumist? Palun kirjeldage vähemalt kahte näidet kasutades kahte järgnevast kolmest mõistest: "peegelpildimina", "referentgrupp", "kaheastmeline kommunikatsioon". 1) Charles Horton Cooley (1864-1929) - Peegel-mina (looking-glass self) a. Me kujutleme, kuidas me teistele paistame b. Me kujutleme ja reageerime sellele, kuidas me arvame, et teised meid hindavad c. Me kujundame oma isiksuse sellest hinnangust lähtuvalt NT PAKSUD- psühholoogilised näitajad ei erine kõhnade omast, kuid kõrgema hariduse ja parema elujärjega paksude inimeste seas rohkem depressiooni, ärevust jne. Teooria: paks on halb olla kui ühiskonnas vaadatakse selle peale viltu. 2) Referenstgrupp (reference group) on grupp kellega ennast võrreldakse.
uuringud stjuuardessidest (Hochschild 1983), Disney poest (Kraft 1994). Inimese seotus oma rolliga võib olla erinev. Nt teenindajad 13. Kuidas mõjutavad rühmad meie käitumist? Palun kirjeldage vähemalt kahte näidet kasutades kahte järgnevast kolmest mõistest: “peegelpildimina”, “referentgrupp”, “kaheastmeline kommunikatsioon”. 1) Charles Horton Cooley (1864-1929) - Peegel-mina (looking-glass self) a. Me kujutleme, kuidas me teistele paistame b. Me kujutleme ja reageerime sellele, kuidas me arvame, et teised meid hindavad c. Me kujundame oma isiksuse sellest hinnangust lähtuvalt NT PAKSUD- psühholoogilised näitajad ei erine kõhnade omast, kuid kõrgema hariduse ja parema elujärjega paksude inimeste seas rohkem depressiooni, ärevust jne. Teooria: paks on halb olla kui ühiskonnas vaadatakse selle peale viltu. 2) Referenstgrupp (reference group) on grupp kellega ennast võrreldakse.
tahtmatult aktiveeritud emotsioonide, harjumuste või bioloogiliste jõudue poolt. Tihti toimub allpool teadvusele ligipääsetavayt tsooni. SP on valdkond inimesele, kelles on julgust võtta vastu väljakutseid ja ka ise muutuda. Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 3. Sotsiaalne mina, 27.02.2018 Inimesed on oma minaga palju seotud. Mõtleme sellele, kes me oleme. Kohati oleme õnnelikud enda üle, kohati kurvastame enda üle. Mõtleme ka sellele, kuidas me teistele välja paistame. Spotlight efekt kaldume nägema ennast nagu me oleks laval tähelepanu keskpunktis. Katse piinlikkust tekitavat asja märkavad vähesed, nii välimuses kui emotsioonides. Usume transparentsuse illusiooni seda et meie tunded ja mõtted lekivad ja teised näevad meie sisemist elu. See aga on vaid illusioon. Mina ja sotsiaalse ümbruse omavahelised suhted: 1. sotsiaalne keskkond mõjutab meie enseteadvust (nahavärv võõras keskkonnas) 2
administratsiooni asetatud nõuetega. # Ühel indiviidil on üheaegselt mitu rolli (NB: niimoodi on ikka), nt ema, abikaasa, töötav naine jne, mis sisaldavad erinevaid nõudeid/ootusi. - subjekti poolt vaadatuna on roll üks mehhanismidest, mille kaudu indiviidi tegutsemine on sotsiaalselt mõjutatud. * Charles Horton Cooley (1864-1929) sümboliline intraktsionism. ,,Peegelklaasis mina" (looking-glass self) ja selle kolm osa: a) kuidas kujutame ette, et me teise inimese jaoks paistame; b) kuidas kujutame et ta meid hindab; ning c) millise enesetunde see meis tekitab (nt. uhkus, häbi) * Suhtleme läbi rollide. Mõjutame teisi ja teised meid läbi rollide. * Rollid sünnivad sotsialiseerumise käigus nii, et üksikindiviid kohandavad oma käitumist selle kohaselt, mida teised nendelt ootavad. Interaktsiooniprotsessi käigus parandavad inimesed oma käitumist => subjekti seisukohast on roll igas konkreetses olukorras natuke erinev.
annaabi.ee 
