ekvivalentsed. Me elame koveras aegruumis. Mass pohjustab aegruumi koverdumise, st gravitatsiooniline vastasmoju valjendub aegruumi koverdumises. Ruum ja aeg ei eksisteeri omaette, nad on seotud energiaga (aine ja valjaga). ASTRONOOMIA. KOSMOLOOGIA Paikesekiirguse komponendid: ? valguskiirgus, ? soojuskiirgus, ? ultraviolettkiirgus, ? rontgenkiirgus, ? raadiokiirgus, ? korpuskulaarkiirgus. Paikeseplekid on Paikese fotosfaaris esinevad magnettormid, mis paistavad tumedate aladena. Paikese aktiivsuse moju Maale: ? ilmastikumuutused; ? otsene moju elusorganismidele ? monede lindude, loomade, putukate massiline ilmumine voi kadumine; ? metsa juurdekasvul on 11aastane tsukkel; ? inimestel: sudamehaigete seisundi halvenemine, akksurmad. ? haired sides, elektrivorkudes. Kuu iseloomustus: ? kaugus Maast 384 tuh km; ? labimoot 3477 km, mis on 0,292 Maa labimootu; ? mass 0,01 Maa massi;
(vertikaalsihis) hakkavad erinevates suundades ja erineva kiirusega liikuma. Päike, selle mass, energiaallikas ning pinnatemperatuur- Päike on keskmise suurusega täht Mass 2*1030 kg, tihedus 1410 kg/m3, raadius 696000 km Päikese pinnatemperatuur ca 6000°C Elektromagnetiline kiirgus, mis jouab maapinnani (150 miljonit km) 8 1/3 min. Päikese sees toimuvad suure rohu ja temperatuuri juures termotuumareaktsioonid vesinik liitub heeliumiks · Paikese protuberantsid ja laigud, nende intensiivsuse ajaline dünaamika- Päikese atmosfääris intensiivsete magnetohüdrodünaamiliste protsesside ajal tekkivad helenduvad gaasijoad ja -pilved laigud on tumedad kuna on ümbritsevast alast jahedamad. · Elektromagnetlise kiirguse spekter- · Kiirguse lainepikkuse ja vonkesageduse vahekord- mida suurem on lainepikkus seda väiksem on sagedus, nad on üksteise poordväärtused · Selgitada moisted insolatsioon, solaarkonstant ning absoluutselt
Termotuumareaktsioon kergete tuumade liitumine raskemateks tuumadeks. Iseeneslikult toimub tuumade muundumine radioaktiivsetes ainetes kiirguse korral. Tuumade muundamiseks kasutatakse ka kiirendeid. Kosmoloogia. Tahtkuju on taevasfaari uks osa. Taevasfaar on kokkuleppeliselt jaotatud 33 tahtkujuks. aike on meie planeedile lahim taht. Tema mass on 330 000 korda ja diameeter 109 korda suurem kui Maal, keskmine tihedus 1,4103 kg/m3. Paikese ekvaatorilahedased kihid poorlevad kiiremini kui poolustelahedased kihid. Paikese spektris on pidevspektri taustal palju neeldumisjooni, mille jargi on kindlaks tehtud, et Paikese atmosfaar koosneb pohiliselt vesinikust ja heeliumist. Uldse on avastatud Paikesel ule 70 keemilise elemendi olemasolu. Paikese pinna temperatuur on 6000K. Sellisel temperatuuril on paljude elementide aatomid ioniseeritud olekus. Sugavamal touseb temperatuur 15 miljoni K-ni, milles aine on plasmana.
http://et.wikipedia.org/wiki/Freoonid 2. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/freoonid1 3. http://www.envir.ee/et/osoon-ja-osoonikiht 4. http://www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=6&page_id=3336 5. http://www.postimees.ee/teema/osoonikiht 6. http://staff.ttu.ee/~eessaar/osoon/osoon_sisu.html 7. http://foodweb.ut.ee/Sonastik_187.htm?word=Osoonikihtnbsp 8. http://et.wikipedia.org/wiki/Osooniauk 9. http://et.wikipedia.org/wiki/Osoonikihi_h%C3%B5renemine 10. http://www.envir.ee/et/osoon-kaitseb-korvetava-paikese-eest 11. http://www.klab.ee/o3/osoonikiht/moju-keskkonnale/ 12. http://envir.ee/et/uudised/osoonikihi-kaitsmine-maailma-koikide-riikide-uhine- eesmark 13. http://www.envir.ee/et/osoon-kaitseb-korvetava-paikese-eest 6
tema õhenemine • Osoonikihti kahandavate ainete eluiga küünib paarisaja aastani • Selle sajandi keskpaigaks (2050) võib osoonihulk taastuda eelmise sajandi 80. aastate tasemeni • Eksperdid kinnitavad, et osoonikiht Antarktika kohal on taastumas • Antarktika osooniauk peaks kaduma 2060. ja 2075. aasta vahel Kasutatud kirjandus • Keskonnaministeerium http:// www.envir.ee/et/osoon-ja-osoonikiht http://www.envir.ee/et/osoon-kaitseb-korvetava-paikese-eest • Eesti Keskonnauuringute Keskus http ://www.klab.ee/o3/osoonikiht/ http://www.klab.ee/o3/osoonikiht/kahjustumine/ http://www.klab.ee/o3/osoonikiht/tulevik/ http://www.klab.ee/o3/osoonikiht/olukord-maailmas/ • Veismann, U. (2007). Päike, osoonikiht ja inimene. Tallinn: Keskonnaministeerium. • Ozone watch hole http:// ozonewatch.gsfc.nasa.gov/monthly/climatology_09_S H.html
salvestite abil. Vaikemaja ohkkuttesusteemid Uldiselt ohkkutte susteemis on kute uhendatud ventilatsiooniga, sooja antakse ruumi soojendatud ohuabil, ohk tuleb valjast varskena ja koige taiuslikum susteem on selline, kus kasutatakse kaht ventilaatorit (sisse ja valja puhke ventilaatorid) kolmas ventilaator on ventilatsiooni jaoks. Ohkkutte susteemi abil saab hoone siseste ehk ruumi siseste ja valiste tegevuste mojul tekkiv koormustik umberjaotada naiteks voib paikese poolsete ruumide liigsooja voib suunata varjus olevate ruumide kutmiseks. Ohkkutte susteemi saab juurde lisada jahutuse, niisutuse, puhastuse seadmeid, siis on tegemist juba ohu konditsioneerimisega. Joonisel 92 c, lk17 on toodud tuupiline ohkkutte susteem, milles kasutatakse soojustagastit valisohu temperatuuri tostmiseks enne kaloriiferisse juhtimist. Tavalised ohkkutte seadmed on koondatud uhte kulmkapisuurusesse agregaati ja sinna
veel soojem ning samuti ka mullatemp. Nende temp langemine votab kauem aega, kuna nende soojenemine oli samuti aeglasem kui maapinna oma. · Iseloomustada parasvootme jarve veetemperatuuri ja kihistumise muutusi aasta valtel- talvel on jarve temp uhtlaselt kulm ja veetsirkulatsiooni ei ole, kuid kevade saabumisel soojuskiirgus soojendab jarve ulemise kihi ning hakkab toimuma segunemine ja alumised kihid soojenevad samuti ules. Kui paikese poolt antav soojuskiirgus lakkab siis pealmine kiht jahtub ning tekib jarve ulemisse otsa kulm kiht vett,mis hakkab segunema(konvektsioon) alumise sooja veega ning tulemuseks on jalle uhtlaselt kulm vesi. · Selgitada moisteid epilimnion, termokliin ja hupolimnion- epilimnion-kihistunud veekogu (enamasti jarve) koige ulemine veekiht. Epilimnion on hupolimnioniga vorreldes soojem, enamasti korgema pH ja lahustunud O2 kontsentratsiooniga. Et epilimnion on veekogu koige
havimine; Rannajoone muutmine, merre ehitamine; Kiirlaevade Satelliitseire abil; Matemaatilise modelleerimise abil. Laineid lained; Kalastiku ulepuuk. Laanemeri on uks enam uuritud mere pinnal (merelaineid, pinnalaineid) pohjustavad tuul; meresid maailmas. Sellegipoolest on siin toimuvaid protsesse atmosfaarirohu muutused; teiste taevakehade (Kuu ja Paikese) vordlemisi keeruline modelleerida. Moned sellised protsessid kulgetombejoud; maavarinad, maalihked voi vulkaanipursked; (nahtused): Vaga muutlikud hudrometeoroloogilised tingimused; merel liikuvad laevad. Avamerel on peamised lained tuulelained Eelmisest tulenevalt veetaseme korgseisude, tormilainetuse, (aga ka laevade poolt tekitatud lained). Muud lained on upwellingute esinemise, sette transpordi jne
kinkis neile enda omi. Ta nagi linnade tekkimist, seda, kuidas pandi pusti esimenepost ja t.oodi kohale esimenekivi, kuidas rajati esimene viinamagi ja kuidas sotkuti torres esimene saak. Ta nagi sundimas lap si, ta nagi maailma vastsundinu esimese pilguga ning rauga kustuva silmavalgu- sega,ta nagi inimeste elusid vaheldumas sundide ja surmade r,ingkaigus ja tundis esimest tukset arkava olendi ihus. Ta tegi linna kohale tahistaeva ning sai uheks iga sundiva tahe sarahtusega,kustuva paikese iga viimase kiirega. Ta nagi virguvaid jumalaid ja maailmaks laialilaotuvaid hlidusid ning tundis, kuidas nende kehast sunnivad mered ja maed. Ta oli uks koigi seast ja koik oli uhtlasi temas. Ta koges koiksuse raputavat ligiolu ning seda, kuidas selles jumalikus ligiolus vallanduvad pisarad ja naer. Tasa astusid ta tallad magiradadel lammaste kannul. Kui tal midagi teha polnud, motles ta valja uue maailma ning elas selle elu vlimase kui rakuga.
Hippokrates. IV. Aforismid, VI. XXXVIII elleks, et moistuse juures piisida, pídí ta kiilmas veesujuma. Meie nagime - teda ujumisvoistluste aegu, ta vottis osa koikidel distantsidel ningjai alati viimaseks. Kui teised voistlejad basseini kal dal soojendusharjutusi tegid ja starteri kasu peale pukkidele astusid, siis tema tousis pukile otse C-veest.Tugevad, paikese kaes pruuniks polenud kaed tombasid jassaka, kuid mitte iilemaara musklis keha basseini aarele, lohmakate, poolde saarde ulatuvate mustade piikste otstest solises vesi mooda karvaseid saari vildakale betoonist hiippepakule. Mitte keegi meist poleks suutnud naeru pidada, poleks me teadnud, et magusamad kohad ootavad ees. Passi-poiss Dli nagu paljuloetud raamat, mille parimaid palasid tahis- tavad murtud lehenurgad. Lugeja ei taha lugeda mitte tervet raamatut, vaid ainult "kohti".
Niisuguseid arhitektuuripõhimõtteid kasutati juba inimasustuste rajamisest alates, selle näiteid võib näha maal ja vanemates linnaosades. Näiteks Eesti vanadel taluhoonetel oli põhjaküljel kõige vähem aknaid või puudusid need seal üldse. Hoone põhjaküljele ei paigutatud kunagi välisust, sahver piirnes reeglina hoone põhjaseinaga jms. Kui paikesevalgus langeb ehitisele, siis vastavalt materjali omadustele paikesekiirgus kas peegeldub, kandub edasi või neeldub. Paikese tekitatav soojus põhjustab ohu liikumist. Tagasipeegeldumine ehitistelt sõltub seina värvist: • valged seinad peegeldavad soojust kõige enam. Nii näiteks on traditsioonilise ehitised Lõuna-Euroopas valged, et vahendada paikesekiirgusest tulenevat ülekuumenemist suvel; • tume värvus peegeldab soojust vähem ja neelab rohkem. Selleks, et puuda rohkem soojust värvitakse Põhja-Euroopas majad sageli traditsiooniliselt tumedaks;
iial. Kasutatud kirjandus 1. Oja, H. 2001. Põhjanael. Valgus, Tallinn 2. Jaaniste, J. 1999. Füüsika XII klassile. Koolibri, Tallinn 3. Veskimäe, R. 1997. Universum. Tallinna Raamatutrükikoda, Tallinn 4. URL=http://forte.delfi.ee/news/teadus/kosmosest-leiti-uus-salaparane-taevakeha.d? id=30541069 5. URL=http://forte.delfi.ee/news/teadus/kosmoseparaat-mootis-teadaolevalt-suurimat- komeeti.d?id=30517389 6. URL=http://forte.delfi.ee/news/teadus/paikese-madal-aktiivsus-toob-euroopasse-kulmad- talved.d?id=30453609 7. URL=http://www.ahhaa.ee/v3/photos/original/Planeedid.gif 8. URL=http://paber.ekspress.ee/fotodb/F24A51EADB430EFDC225751B004A32EB? open&json=1 9. URL=http://scrapetv.com/News/News%20Pages/Science/Images/asteroid-collision-2.jpg 10. URL=http://img.vandaag.be/tmp/450/350/r/articles/200910140810-1_heldere-meteoor- spat-uiteen-boven-nederland.jpg Lisad
· ebastabiilsed- kahekihilise loimisega mullad LP mullad 39. Mulla õhk ja õhureziim- Mullaõhu moodustavad atmosfäärist mulda tungivad gaasid ja biokeemiliste protsesside mõjul mullas tekkinud gaasid. Mulla õhureziimi all mõistetakse mulla õhuläbilaskvuse, õhumahtuvuse ja õhuvahetusega seotud nähtusi. 40. Mulla soojusreziim ja omadused. Mulla soojusreziim mõistame soojuse mulda tungimise, leviku ja äraandmisega seotud protsesse. Paikese kiirgusenergia muutumine oopäevas ja aasta vältel põhjustab mullapinna soojenemist ja jahtumist. eristatakse oopaeva ja aasta tsüklit. Mulla peamine soojusallikas on päikeseenergia. Mulla soojenemine sõltub: · mulla soojusneelamise võimest · mulla soojusmahutavusest, · mulla soojusjuhtivusest 41. Albeedo- pinnaselt peegelduva (hajuva) ja pinnale langeva kiirgusenergia suhe 42
aastaajale jugavoolude asukoht nihkub vastavalt kas pooluste voi ekvaatori suunas. Kummalgi poolkeral on kaks jugavoolude piirkonda: polaarne ja subtroopiline. Jugavooludes liigub õhk ida suunas. Stratosfaar - Algab kõrguselt ca 11 km ja ulatub kõrguseni ca 50 km. Temperatuur jääb esialgu samaks (55 kuni 60 °C), kuni kõrguseni ca 20 km, isotermia, seda osa stratosfäärist nimetatakse ka isosfääriks. Edasi temperatuur kasvab, ca 3 °C/km. Tegijapoiss 2010 Põhjuseks on Paikese UV-kiirguse neeldumine osoonis. Kui osooni ei oleks, siis temperatuur tõonäoliselt langeks kõrgusega, see tähendab, et troposfäär jätkuks. Temperatuuri kasv kõrgusega põhjustab tiheduse languse ning vaga stabiilse kihistuse tihedamad kihid on madalamal. Siit ka stratosfääri nimetus. Stratopaus. Korgusel ca 50 km. Temperatuuri kasv peatub väärtusel ca 0 °C (osooni pole enam piisavalt). Mesosfaar. Algab 5055 km kõrguselt. Temperatuur, analoogiliselt troposfääriga, uuesti
peegelduvad tagasi ja rohelise ja sinise prozektori liitekohas näeme cyansinist. Magentavärvi pind- roheline neeldub, punane ja sinine annavad kokku magenta. Kollane pind - sinine neeldub, punane ja roheline annavad kokku kollase Must pind neelab kõik valguse. Paikese käes kuumeneb must pind kiiremini kui valge, kuna kõik valgusspektri lained neelduvad pinnas ja kuhugi peab selle energia ju andma! RGB süsteemi kasuatakse televiisoriekraanil, monitoril, teatris CMYK värvisüsteem Subtraktiivseteks värvisüsteemideks on näiteks CMYK - cyan, magenta, yellow, key (musta tähistus), mida kasutatakse trükinduses.
, kus L on juhi induktiivsus, I voolutugevus juhis. Saame solenoidis talletunud magnetvälja energia väärtuseks . 58. Geomeetrilise optika seadused. Fermat printsiip. Valguseks nimetatakse inimsilmaga nähtavat elektromagnetlainet, mille lainepikkus jääb vahemikku O,38µm ~ A ~ O,76µm kusjuures O,76 µm vastab punasele ja O,38µm violetsele valgusele. Koige tundlikum on inimsilm valgusele lainepikkusega O,56µm - roheline valgus, mis ühtib ka Paikese kiirgusmaksimumiga. Kui valgus on vastasmojus kehadega, mille mõõtmed on palju suuremad valguse lainepikkusest (ja mille pinnakonarused vaiksemad valguse kainepikkusest), siis pole vaja arvestada valguse laineomadusi ja võime valguse leviku kirjeldamiseks kasutada geomeetrilist optikat, mida nimetatakse ka kiirteoptikaks. Geomeetrilise optika olulisimaks mõisteks on valguskiire moiste. Valguskiireks nimetatakse joont, mida mooda levib valgusenergia. Tema levik allub geomeetrilise optika
· ebastabiilsed- kahekihilise loimisega mullad LP mullad 39. Mulla õhk ja õhureziim- Mullaõhu moodustavad atmosfäärist mulda tungivad gaasid ja biokeemiliste protsesside mõjul mullas tekkinud gaasid. Mulla õhureziimi all mõistetakse mulla õhuläbilaskvuse, õhumahtuvuse ja õhuvahetusega seotud nähtusi. 40. Mulla soojusreziim ja omadused. Mulla soojusreziim mõistame soojuse mulda tungimise, leviku ja äraandmisega seotud protsesse. Paikese kiirgusenergia muutumine oopäevas ja aasta vältel põhjustab mullapinna soojenemist ja jahtumist. eristatakse oopaeva ja aasta tsüklit. Mulla peamine soojusallikas on päikeseenergia. Mulla soojenemine sõltub: · mulla soojusneelamise võimest · mulla soojusmahutavusest, · mulla soojusjuhtivusest 41. Albeedo- pinnaselt peegelduva (hajuva) ja pinnale langeva kiirgusenergia suhe 42
annaabi.ee 
