Eestis esineb rusukaldeid peamiselt PõhjaEesti paekalda jalamil Mõnes kohas on varisenud järsakust alla nii palju murendit, et on moodustunud püsiv rusukalle, mis kaitseb panka vahetu murrutuse eest; teisal rusukalle puudub, sest tugev lainetus kannab järsakust allavariseva murendi lühikese ajaga minema Rusukaldeid esineb rohkesti mäestikes Definitsioonid Rusukalle on pankrannikuesine murenenud kuhjatis Maalihe on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine. Maalihe tekib maa välisjõudude (tuule, vee ja jää) ning inimtegevuse tagajärel Rusukalle Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mustjala ehk Panga pank Saaremaa põhjarannikul Click to edit Master text styles Second level
· Seismograafe kasutatakse maavärinate tugevuse ja asukoha määramiseks ning Maa siseehituse uurimiseks. · Epitsenter on punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal. · Rekultiveerimine ehk korrastamine on rikutud ala taas kasutuskõlblikuks muutmine. · Magnituud on maavärina võnke tugevuse suurusjärk Richteri skaala järgi. · Maalihe on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine. 2. Maa siseehitus: maakoor, litosfäär, vahevöö ja maa tuum. 3. Maakoore ehitus: 4. Mandriline maakoor on tunduvalt paksem kui ookeaniline maakoor ning viimane on lihtsama ja ühtlasema koostisega. 5. Maakoort tekib juurde kahe ookeanilise maakoore eemaldumise kohal, näiteks ookeanite keskmäestikes, kus laamade eraldumisel tõuseb kahe laama vahelt üles magma, mis tardub ja muutub maakooreks. 6. Laamade liikumine:
tekkega seismilisi laineid. Seismograaf-on instrument, millega mõõdetakse seismilisi laineid. Epitsenter-on punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal. Konvektsioonivoolud- Laamade liikumist põhjustavad astenosfääri ainese Rekultiveerimine-on inimtegevusega (kaevandamine, puistangute ja prügilate moodustamine jms) rikutud ala taas kasutuskõlblikuks muutmine Magnituud- Maalihe- on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine. 2. Maa siseehitus: Maakoor (0-80km) Süvavahevöö (80-2900km) Vedel välistuum (2900-5100km) Tahke sisetuum 5100-6378km) 3. Maakoore ehitus: Maakoor Vahevöö Tuum 4. Mille poolest erineb mandriline maakoor ookeanilisest maakoorest? 5. Kuidas tekib juurde maakoort? Maakoort tekib juurde kahe ookeanilise maakoore eemaldumise kohal, näiteks ookeanite keskmäestikes, kus laamade eraldumisel tõuseb kahe laama vahelt üles magma, mis tardub ja muutub maakooreks. 6
* Mandrid triivivad, kuna toimub konvektsioon, mille tõttu hakkavad laamad liikuma (lahknema ja põrkuma) ning sellega kaasneb mandrite triiv. * Aafrikas on vanemad kivimid, kuna Aafrika, kui maa, on kauem olnud, kui Atlandi ookeani keskosa, mis on alles kerkinud ja mille maakoor on veel õhem. * Kahe mandriliselaama kokkupõrkel on tekkinud Andide mäestik. * Mariaani süvik on tekkinud kahe ookeanilise laama põrkumisel. * Jaapani saared on tekkinud ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel. * Island on selle koha peal, kus ookeanilised laamad lahknevad. Jaapani juures aga ookeaniline ja mandriline põrkuvad. * Kuna Andid asuvad ookeanilise ja mandrilise laama äärealal, kus toimuvad nii maavärinad, kui vulkaanipursked, Himaalaja mäestik asub aga 2 ookeanilise laama äärealal, kus vulkaanipurskeid ei toimu, on ainult maavärinad. * Vulkaani omadused on väga tihedalt seotud, teda toitva magma sulami koostise, gaaside sisalduse ja temperatuuriga...
Tardkivim ehk magmakivim, mis on magma tardumisel tekkinud kivim. Settekivim kivim, mis on tekkinud mitmesuguste setete kivistumisel, on harilikult kihiline ja võib sisaldada kivistisi. Moondkivim kõrge temp. ja suure rõhu mõjul maakoores moondunud sette- või tardkivim. Laamtektoonika teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. Maalihe nõlval asunud pinnasetüki paigastliikumine. Murend kivimite purunemise tagajärjel tekkinud pude materjal Mullatekketegur 1. Lähtekivim 2.kllima 3.reljeef 4.aeg 5. Inimtegevus Lähtekivim murenenud kivimi või pudeda pinnakatte ülaosa, millest ja millele on tekkinud muld. Mulla mineraalne osa LÄHTEKIVIM on pinnakatte ülemine osa mis võtab osa mulla tekkest ja mõjutab seda. Eestis MOREENID e. Jääsetted. Eestis mitmekesine lähtekivim (paekivi, saviliiv, liivsavi, liiv, turvas,) Mulla
Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum: Päikesesüsteem: planeedid (elemendid), sfäärid on süsteemid. Süsteemid võivad olla avatud (järv, põld, mets) ja suletud. Avatud süsteemi iseloomustab energia ja ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. Suletud süsteemis puudub energia ja ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. (isoleeritud. NB! Täielikult suletud süsteeme looduses ei leidu.) Maa on energeetiliselt avatud dünaamiline süsteem, kuhu lisandub pidevalt energiat päikesekiirgusest ja kust lah...
Tornaadode tugevust määratakse Fujita-Pearsoni skaalal. Ameerika Ühendriikides võeti 1. veebruarist 2007 kasutusele täiustatud Fujita skaala (EF-0 kuni EF-5), mis võimaldab tornaado tugevust täpsemini määrata kui vana skaala. Kõige nõrgem on F0, kõige tugevam F5. Viimane võib isegi asfaldi tee pealt minema viia. Tornaado korral on kõige ohutum varjuda keldrisse. 5. Maalihked Maalihe on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine. Maalihe tekib maa välisjõudude (tuule, vee ja jää) ning inimtegevuse tagajärel. Maalihete teket soodustavad kivimikihtide kallakus nõlva suunas, kergesti deformeeruvate setete lamamine monoliitsete kivimite all ja vett mitteläbilaskvate setete (näiteks savi) lamamine vett läbilaskvate setete (näiteks liiv) all. Maalihked on sagedased mäestikes ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades, kuid inimtegevuse mõjul esineb neid ka mujal
Trombid on põhimõtteliselt samad nähtused, kuigi väiksemate mõõtmetega Venemaal Amuuri piirkonnas asuvat Blagovesenski linna tabas ebatavaliselt tugev tornaado (LISA5) augusti algul 2011 aastal. Tornaado tõttu jäi 10 000 inimest elektrita. 215 000 elanikuga Balgovesensk asub Venemaa-Hiina piiri lähedal. Tugevad tornaadod on Venemaal haruldased. Venemaa varasemast ajaloost on teada vaid paari palju kahjustusi tekitanud tornaadot. Maalihked Maalihe on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine. Maalihe tekib maa välisjõudude (tuule, vee ja jää) ning inimtegevuse tagajärel. Maalihete teket soodustavad kivimikihtide kallakus nõlva suunas, kergesti deformeeruvate setete lamamine monoliitsete kivimite all ja vett mitteläbilaskvate setete (näiteks savi) lamamine vett läbilaskvate setete (näiteks liiv) all. Maalihked on sagedased mäestikes ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades, kuid inimtegevuse mõjul esineb neid ka mujal. Maalihete tulemusena liiguvad terved
pealt lauge liiva- ja kruusakuhjatis, liustiku servamoodustis Mõhn? liustikujõesetetest koosnev positiivne pinnavorm. Mis on karstumine? Mis on karstumise eeldused? kivimite lahustumine liikuva põhjavee murendava toime tõttu. Vesi peab olema happeline, et kivimid lahustuksid vees. Võrdle mõisteid ,,stalaktiit", ,,stalakmiit" ja ,,stalaknaat" Stalaktiit on koopa laes rippuv tilkekivi., Mis on maalihe? Mis soodustab selle tekkimist? Maalihe on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine. Maalihete teket soodustavad kivimikihtide kallakus nõlva suunas, kergesti deformeeruvate setete lamamine monoliitsete kivimite all ja vett mitteläbilaskvate setete (näiteks savi) lamamine vett läbilaskvate setete (näiteks liiv) all. Mis on karrid? karstuvate kivimite pinna sisse tekkinud lahustumisuure. Mis on alluuvium? Vooluvee poolt tekitatud sete Mis on delta? jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu Mis on limaan
protsessis. Nii saab liivast liivakivi, merepõhja lubimudas aga lubjakivi jne. Moondekivim- maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri (200-650 0C) tingimustes moodustunud kivim. N: gneiss, migmatiit. Laamtektoonika- on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest, mis kirjeldab laamade liikumist ja jõude, mis seda liikumist põhjustavad. Maalihe- nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine. Maalihe tekib maa välisjõudude (tuule, vee ja jää) ning inimtegevuse tagajärel. Maalihete teket soodustavad kivimikihtide kallakus nõlva suunas ja vett mitteläbilaskvate setete (näiteks savi) lamamine vett läbilaskvate setete (näiteks liiv) all. Maalihked on sagedased mäestikes, kuid inimtegevuse mõjul esineb neid ka mujal. Kiired nõlvaprotsessid- varisemine, libisemine. Aeglased nõlvaprotsessid- voolamine, nihkumine. Pedosfäär
3. Mille poolest erinevad karstivormid ja sufosioonilised pinnavormid? Karstivormid tekivad pinna- ja põhjavee lahustava ja mehhaanilise toime tulemusel. Oma osa on ka hilisemal langatusel. Sufosioonilised pinnavormid (orud, koopad) on tekkinud põhjaveega kivimeist ja setteist kivimiosakeste mehhaaniline väljakande tulemusel. 4. Mis on maalihe? Mis soodustab selle tekkimist? Maalihe on nõlval asuva settekeha või pinnaseploki paigastliikumine. Maalihe toimub kui raskusjõud ületab settekihtide vahelise hõõrdejõu. Maalihet soodustab n (1) kivimikihtide kallakus nõlva suunas, (2) kergesti deformeeruvate setete lamamine monoliitsete kivimite all, (3) savikate setete lamamine vett läbilaskvate setete all. Lühivastused (1-2p): 1. Mis on karrid? Karrid on vihma- või merevee poolt karstuva kivimi pinnale lahustatud ebakorrapärase kujuga mikrovormid (lohud, vaod, lained jne). 2. Mis on alluuvium?
36.Tsunamid ja maavärinad ise. 37.Näiteks tuule,vee,jää või inimmõjul toimuvad protsessid.Nõlvaprotsessid mis toimuvad raskusjõu mõjul. Varisemise korral langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed vabalt nõlva jalami suunas. Libimise korral liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda kindlat lihkepinda nii,et settekehas või kivimiplokis endas erilisi muutusi ei toimu. 38. Maalihe on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine. Maalihe tekib maa välisjõudude (tuule, vee ja jää) ning inimtegevuse tagajärel. Maalihked on sagedased mäestikes ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades, kuid inimtegevuse mõjul esineb neid ka mujal. Maalihete tulemusena liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda nõlva, nii et neis eneses suuri muutusi ei pruugi toimuda. 39.Kiired nõlvaprotsessid on varisemine,libisemine. Aeglased nõlvaprotsessid on pinnase voolamine ja nihkumine. 40
Stalaknaadid on tilkekivi sambad. 3. Mille poolest erinevad karstivormid ja sufosioonilised pinnavormid? Karstivormid tekivad pinna- ja põhjavee lahustava ja mehhaanilise toime tulemusel. Oma osa on ka hilisemal langatusel. Sufosioonilised pinnavormid (orud, koopad) on tekkinud põhjaveega kivimeist ja setteist kivimiosakeste mehhaaniline väljakande tulemusel. 4. Mis on maalihe? Mis soodustab selle tekkimist? Maalihe on nõlval asuva settekeha või pinnaseploki paigastliikumine. Maalihe toimub kui raskusjõud ületab settekihtide vahelise hõõrdejõu. Maalihet soodustab n (1) kivimikihtide kallakus nõlva suunas, (2) kergesti deformeeruvate setete lamamine monoliitsete kivimite all, (3) savikate setete lamamine vett läbilaskvate setete all. Lühivastused (1-2p): 1. Mis on karrid? Karrid on vihma- või merevee poolt karstuva kivimi pinnale lahustatud ebakorrapärase kujuga mikrovormid (lohud, vaod, lained jne). 2. Mis on alluuvium?
annaabi.ee 
