Leidsid 15 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga " Pähklipureja". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pähklipureja, petter, lotta, prints, jõulusokk, tsaikovski, astub, kuuske, kaunist, soku, tantse, esitavad, käisinjas, sümfooniaorkester, sirp, muusikali, lavastajaks, autoriks, ruben, tantsib, vanemuine, unenäos, vaatuses, orvud, metsast, tooma, lahke, hoos, elevil, külalised, jõulupidu, alata, osutub, siniseks, mõistatuseks, temalt, kingiks.......................................5 Balletid...................................................................6-7 Muud teosed...............................................................8 Kokkuvõte..................................................................9 Kasutatud kirjandus...................................................10 Lisad..........................................................................11 Sissejuhatus Valisin Pjotr Tsaikovski loomingu oma referaadi teemaks, sest ta on üks tuntumaid Vene heliloojaid. Ta oli Vene klassikalise sümfoonia rajaja ning seetõttu ka väga hinnatud helilooja. Tema stiiliks oli romantism, mille läbi ta püüdis väljendada isiklikke hingelisi läbielamisi-õnnepüüdlusi, kaotusvalu, unelmaid, meeleheidet. Uurimuse käigus püüan rohkem õppida P. Tsaikovski mõttemaailma tundma ning saada juurde teadmisi tema ooperite ning balletide kohta. Referaadi põhiülesandeks ongi uurida
Pähklipureja Käisin 29.12.12 Rahvusooper Estonias vaatamas Pjotr Tsaikovski balletti ,,Pähklipureja". Tsaikovski ,,Pähklipureja" on helilooja tuntumaid ja armastatumaid teoseid, mille muusika on inspireerinud paljusid koreograafe jutustama tantsukeeles. Ballettietendus koosneb kahest vaatusest. Esimeses vaatuses toimum Stahlbaumide kodus jõulupidu, kus kõik kogunevad. Seal hulgas ka Drosselmeier. Tal on Klarale, härra Stahlbaumi tütrele, eriline kingitus puust nukk Pähklipureja. Kadedushoos lõhub ta vend selle ära, kuid Drosselmeier parandab selle hetkega.
REFERAAT Pjotr Tsaikovski Taebla Gümnaasium 11. klass Kristi Vaistla Kaja Avila Taebla 2009 1 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Elulugu lk 4 3. Tsaikovski ja Haapsalu lk 5 4. Looming lk 6-9 5. Muud huvitavat lk 10 6. Kokkuvõte lk 11 7. Kasutatud materjalid lk 12 2 Sissejuhatus Pjotr Iljits Tsaikovski(joonis 1) sündis 25 aprill 1840.aastal ja suri 25 oktoober 1893.aastal. Ta oli vene romantistlik helilooja. Tsaikovski oli üks vene klassikalise
Kuulsaim armastuslugu läbi sajandite, mis loodi igavesele armastusele. Kaks meeletult armunud noort on vaenutsevate suguvõsade Capulettide ja Montecchide lapsed. Noorte tunded ei tunnista traditsioone ega piire ja armastajad, Romeo ja Julia hukkuvad oma vanemate vihavaenu ohvritena. Alles nende surm toob kaasa lepituse vaenuleeride vahel ning viib vanemad tõdemuseni: armastus on tugevam vaenust ja vihkamisest. “Pähklipureja” Kaks orbu, Petter ja Lotta, elavad koos oma tädide Pruuni, Rohelise ja Lavendliga. See on nende esimene koosveedetud jõuluaeg, kus lapsed saavad ise minna metsast jõulukuuske tooma ja seda hiljem ehtida. Jõuluettevalmistused on täies hoos. Paljugi sellest salapärasest saginast on lastele arusaamatu, kuna nad ei ole kunagi varem jõule pidanud. Tulevad külalised, ilmub Jõulusokk kingitustega. Lotta saab endale jõulusoku pea kujulised pähklitangid ja Petter kepphobuse. Kui
,,Pähklipureja" P. Tsaikovski Pähklipureja ballett toimus 17.01.2014 kell 19:00 Vanemuise teatris Tartus. Heliloojaks oli P.Tsaikovski. Koreograaf-lavastaja oli Pär Isberg Rootsist, Muusikajuht ja dirigent oli Lauri Sirp, lavakujunduse eest hoolitses Bo-Ruben Hedwall Rootsist, kostüümidega tegeles Ann- Mari Anttila Rootsist ja valguskunstnik oli Torkel Blomkvist Rootsist. Enamik esinejaid olid välismaalt. Osades olid: Benjamin Kyprianos, Matthew Jordan, Raminta Rudzionyte, Emma
Ballett ,,Pähklipureja" Pjotor Tsaikovski Minu jaoks pakkus see etendus palju uut ja huvitavat, kuna ma ei ole kunagi varem "Pähklipurejat" näinud ning sammuti pole ma ka käinud kinos balletti vaatamas. Üldse on minu kokkupuude ballettiga olnud väga minimaalne ja ma olen õnnelik, et mul oli võimalus seda natuke suurendada, vaadates ära ühe klassikalise ballettietenduse Moskva Suure Teatri balletti truppi esitluses. Etendus meeldis mulle väga, terve etendus oli huvitav ja kaasahaarav. Lavastus isegi
eeslaulja). Klassikalise balletitantsu vormid 1. Adagio Lüüriline duetttants (esineb lühinumbrina ja pikema kompositsiooni alaosana). Eritunnuseks arvukad toetused. 2. Variatsioonid (pr variation) Tehniliselt keeruline tants ühele, vahel mitmele tantsijale. Nais- ja meestantsijate variatsioonid esitatakse eraldi. Kasutatakse liitvormide alaosadena, vahel ka iseseisvate episoodidena. VAATA Pähklipureja http://www.youtube.com/watch?v=BGRLOGVHG8Q 3. Pas de deux (pa de dö) Tants kahele solistile. Esialgu keskenduti tehnikale ja graatsiale, hiljem tehniline külg muutus üsna keeruliseks. Klassikaline vorm tekkis romantismi ajal, lõplik variant 19. sajandi teisel poolel Venemaal (Tsaikovski Petipa balletides "Luikede järv", "Uinuv kaunitar"): · Entrée (solistide ekspositsioon ehk sissejuhatus),
eeslaulja). Klassikalise balletitantsu vormid 1. Adagio Lüüriline duetttants (esineb lühinumbrina ja pikema kompositsiooni alaosana). Eritunnuseks arvukad toetused. 2. Variatsioonid (pr variation) Tehniliselt keeruline tants ühele, vahel mitmele tantsijale. Nais- ja meestantsijate variatsioonid esitatakse eraldi. Kasutatakse liitvormide alaosadena, vahel ka iseseisvate episoodidena. VAATA Pähklipureja http://www.youtube.com/watch?v=BGRLOGVHG8Q 3. Pas de deux (pa de dö) Tants kahele solistile. Esialgu keskenduti tehnikale ja graatsiale, hiljem tehniline külg muutus üsna keeruliseks. Klassikaline vorm tekkis romantismi ajal, lõplik variant 19. sajandi teisel poolel Venemaal (Tsaikovski Petipa balletides "Luikede järv", "Uinuv kaunitar"): · Entrée (solistide ekspositsioon ehk sissejuhatus),
järv“, „Romeo ja Julia“, „Aastaajad“ jt. Ballett on etendatud muinasjutuvestja E. T. A. Hoffmanni tuntud muinasjutu „Pähklipureja ja Hiirekuningas“ järgi, mis esmakordselt ilmus 1816. aastal muinasjuttudekogumikus. Lavastus algab jõuluõhtuga, mil tüdruk Klara võtab vend Fritzi ja ema-isaga vastu külalisi. Kinke jagades tuleb salapärane härra Drosselmeier välja erilise kingitusega Klarale – puust nukk Pähklipureja. Kuid kadedusehoos lõhub Fritz nuku, kuigi Drosselmeister parandab selle jälle hetkega. Pidu saab läbi ning perekond heidab magama. Kell lööb just 12, kui hiireke äratab Klara. Hetk hiljem on hiiri terve kari ja nad on tüdrukut ründamas, kuid tema kaitseks astub välja Pähklipureja oma sõduritega. Kui hiirtest on koos jagu saadud, moondub Pähklipureja nägusaks printsiks ja viib neiu Lumekuningariiki, kus nad tantsivad Lumekuninganna ja –helvestega. Edasi viib tee Maiustuste
Etenduse tegevus toimus ühes väikeses vürstiriigis 19 sajandil. Laval oli kujutatud lossisaali, kus oli ainult üks tool ja sellel istus mõtiskledes noor prints Siegfried. Pärast vana vürsti surma valitses riiki printsi ema regentprintsess koos peaminister von Rothbartiga. Tiit Härma versioon balletis ,,Luikede järv" jutustas hingestatult sellest, kus peategelane prints Siegfried põgenes reaalsest elust fantaasiamaailma salapärasesse muinasjuturiiki. Ta oli oma kujutluses loonud pelgupaiga, kuhu ta ikka ja jälle põgenes igapäeva kohustuste eest. Printsi ei huvitanud poliitika ega valitsejakohustused
Arvustus balletile «Luikede järv» Mina käisin 6. mail 2016 vaatamas Pjotr Tsakoivski balletti «Luikede järv», mida etendati Rahvusooper Estonias. Esimest korda mängiti seda balletti 1877. aastal Moskvas Bolshoi Teatris. P. Tsaikovski on loonud ka 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti, viiuli- ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse. Etenduse koreograaf-lavastaja on Toomas Edur, dirigendid on Vello Pähn, Lauri Sirp ja Kaspar Mänd, kunstnik on Thomas Mika (Saksamaa) ning valguskunstnik Steen Bjarke (Taani). Odette'i osa mängi Ekaterina Oleynik, prints Siegfriedi osa Jonatan Davidsson. Ballett tekitas minus lapsepõlve tunde, sest kõigile on teada viis «Väikeste luikede tantsust»
kõiki Vanemuise repertuaaris olevaid lavastusi, juhatanud mitmeid sümfooniakontserte ja Britteni ooperi "Lucretia teotamine" kontsertettekannet. Lauri Sirp on assisteerinud maestro Carlo Felice Cillariot tema Tartu kontsertide ja ooperite ettevalmistamisel. Ta on dirigeerinud järgmisi lavastusi: Leoncavallo "Pajatsid", Verdi "Traviata" ja "Maskiball", Puccini "Boheem" ja "Madama Butterfly", Rossini "Itaallanna Alzhiiris" ja "Sevilla habemeajaja", Mozarti "Haaremirööv" ja "Cosi fan tutte", Tsaikovski "Jevgeni Onegin", Prokofjevi "Romeo ja Julia" ja "Tuhkatriinu", Bernsteini "West Side Story" jt. Lauri Sirp on teinud koostööd ERSO, Tallinna Kammerorkestri, Pärnu Linnaorkestri ja Mikkeli Linnaorkestriga. Alates 2003. aasta kevadest dirigeerib etendusi Rahvusooperis Estonia. 2004 sai Richard Wagneri stipendiumi. 2007. aastal pälvis Lauri Sirp ooperilavastuste "Acis ja Galatea" ning "Abieluveksel" lavaletoomise eest Eesti Teatri Aastaauhinna parima muusikalavastuse kategoorias. Lavastaja:
Luikede järv Reedel, 8. detsembril 2017 käisime klassi ja saksa vahetusõpilastega Rahvusooper Estonias vaatamas Pjotr Tsaikovski balletti ,,Luikede järv". See oli mu elu teine (Tsaikovski) ballett, millest esimene oli olnud eelmisel kooliaastal vaatamas käidud ,,Pähklipureja" ning väga positiivse kogemuse tõttu olin üsna elevil, sest teadsin, et ka seekord ma ei pettu. Varasem teadmine, ülevaade nii nimetatu (,,Luikede järv") sisust ja muusikapaladest muutsid elamuse ainult veel rohkem nauditatavaks. Tegemist on siiski ühe kõige kuulsama, kui mitte ise
Pähklipureja Üldiselt Pähklipureja on Pjotr Tsaikovski ballett. Libreto on teinud Marius Petipa. On loodud E.T.A Hoffmanni ja Alexandre Dumas muinasjutu järgi. Lavastusmeeskond Koreograaf: Ben Stevenson Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Dirigent: Risto Joost Kunstnik: Tom Boyd Lavastaja: Timoti O´Keefe. Video http://www.youtube.com/watch?v=cyVj5iV0lo&feature=player_embedded Sisukokkuvõte On jõulud, lapsed saavad kingitusi
Pjotr Tsaikovski Luikede Järv Pjotr Tsaikovski Luikede järv Odette/Ottilie : Galina Laus Koreograaf-lavastaja: Tiit Härm Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Prints Siegfried: Maksim Tsukarjov Dirigendid: Mihhail Gerts, Risto Joost Kujundus ja kostüümid: Eldor Renter Valguskunstnik : Airi Eras Andrei Mihnevitch Andrus Laur Nanae Maruyama Olga Rjabikova Vaatused