Teisi Hundpoi (Plagiosterna aenea) rohelised mardikad närivad lehte augud, tõugud üraskeid: kase-maltsaürask (Scolytus ratzeburgi) skeleteerivad. Lepa-lehekirp (Psylla alni) valge vahakirmega kaetud vastsed noortel võrsetel. Lepa-pahklest (Eriophyes laevis) nööpnõelapea kujulised pahad lehel. Teisi tüvekahjureid Paju: Paju-võrgendikoi (Yponomeuta rorrella) võrgendipesad hõbepajul. Latipihklane (Pissodes piniphilus, mardikas, peamiselt eelnevalt kahjustatud Pahksääsk (Rhabdophaga rosaria) roosiõit meenutav pahk pajude pungal.
2)leia sobivad sõnapaarid ja moodusta laused lülilised jäsemed neli paari kaitse - kitiinkest lõugtundlad saagi haaramiseks lõugkabjad - kompimiseks 4) võrdle ristämbliku ja süüdiklesta süüdiklest Elupaik naha peal Kehaosad - millest toitub ? inimese nahast ristämblik elupaik puu kehaosad tagakeha toitumine - putukad 5) millist kahju tekitavad.. Laanepuuk - võib põhjustada puukensefaliiti Jahulest rikub jahu saadusi sõstra-pahklest tekitab sügelisi 6) kes on linnutapik ja millest ta toitub? Maailma suurimad ämblikud troopilistes vihmametsades ja kõrbetes. Nad toituvad tigudest, väikestest sisalikest, hiirtest ja lindudest, eriti linnupoegadest. 7)koosta neljalüliline toiduahel mille üheks lüliks on koibik Taimeleht Tigu koibik varblane 1) nimeta lülijalgsete kolm põhitunnust Lüliline keha ja jalad, kitiinainest kest, elavad nii maismaal kui vees *4) võrdle ristämbliku ja jahulesta
Ebapärlikarp ebappärlikarp ebapärlikarplased jõekarbilised Suur jõekarp jõekarp jõekarplased jõekarbilised Tuhatjalg tuhatjalg tuhatjalgsed tuhatjalalised Harilik kivihark kivihark sadajalgsed sadajalalised Võsapuuk puuk puuklased nugilestalised Harilik ristiämblik ämblik ristämbliklased ämblikulised Lepa-pahklest pahklest pahklestalised pärislestalised Sametlest sametlest sametlestlased pärislestalised Koibik koibik Phalangiidae koibikulised Väike nokik nokik Bosminidae vesikirbulised Harilik jõevähk jõevähk jõevähklased kümnejalalised Koerliblikas koerliblikas koerlibliklased liblikalised jaanimardikas
Tipp-punga teke Sept/3 Aug/3 Sept/3 Talvekindlus Sõltub sordist Hea Sõltub sordist Sobiv lõimis raskem keskmine kergem Niiskusenõudlus suur keskmine väike Sobiv pH 6,0-6,5 5,5-6,0 Üle 5,5 Ohtlikud kahjustajad Kahjurid: Pahklest – musta sõstra pungades Lehevaablased – söövad karusmarja ja punase sõstra lehti Marjavaablane – musta sõstra marjades Nõvakoi – punase sõstra pungades Oksa-pahksääsk – musta sõstra okste koore all Klaastiib – punase sõstra säsis Haigused: Jahukaste – musta sõstra ja karusmarja viljadel ning lehtedel Antraknoos e. lehevarisemistõbi ja helelaiksus – kõigi liikide lehtedel ja viljadel
Pärast paarumist isane ämblik sureb, emane aga hakkab munade jaoks kookonit kuduma, siis muneb sellese munad, kannab seda kaasas ja jätab selle siis varjulisse kohta. Mõne aja pärast kooruvad munadest noored ämblikud. 12. Too näiteid erinevatest ämblikulaadsetest. NT: Koibikud, skorpionid,mullas elav sametlest, vees eslav vesilest,võsastikes elav võsapuuk, Ida-Eesti metsades elav laanepuuk, süüdiklest, jahulest, sõstra-pahklest ja võrgendilest. 13. Nimeta enamlevinud puugiliigid Eestis. Miks on puugid väga ohtlikud ja kuidas ennast nende eest kaitsta? Enamlevinud puugiliigid eestis on võsapuuk ja laanepuuk. Puugid on väga ohtlikud putukad, sest nad on tuntud viiruse/haigusekandjad. Nende eest saab kaitsta kui riietuda heledasse ja libedasse riietusse, et oleks riietelt puuki kergesti märgata ja, et puuk libiseks sellelt maha
Tagakeha tipus on mürgiastel, millega surmatakse saak. Vajaliku vee saavad toidust. Lestalised on olulised looduse laguahelas. Mullas elab sametlest ja vees elav vesilest on erepunase värvusega röövtoidulised liigid. Puukidest elavad võsa- ja laanepuuk. Viirusega nakatanud puugid põhjustavad puukentsefaliiti, bakteritega nakatunud aga borrelioosi. Süüdiklest elab inimese ja imetajate nahas. Jahulest elab ja toitub jahus. Sõstra-pahklest kahjustab mustsõstra pungasid. Võrgendilest toitub taimemahlast, kasutab liiklemiseks võrguniiti.
ja võib puu tappa. Viljakehad arenevad surnud okstel koorikja lillakaspurpurse kirmena. SIRELITE KAHJURID Eriophyes loewi Pungad deformeerunud, ei avane või arenevad Sireli-pahklest tillukesed · Gracillaria syringella soomusjad lehed. Väikesed röövikud närivad lehe koes laikkaevandeid, Sireli-keerukoi · ·
17. Õunapuu-õielõikaja (lk99) Valmik. Kärsga mardikas. Kahjstajad on vastne ja valmik 18. Õunamähkus (lk100) 19. Pirni lehekirp (lk102). Pritsida. Voi peab olema pikka meelega ja ootama lihtsalt. Kahjstatud vljade kogumine ja hävitamine. 20. Ploomimähkur (lk103) Tumepruunide eestiibadega 21. Kollane lehevaablane (lk) Karusmarja. Järgmine aasta kasvab põõsas ikkagi. 22. Sõstra-kublatäi pole midagi vaja nende vastu teha. 23. Sõstra-pahklest (lk107) Ümarad pungad. Korjata ja põletada, hävitada. 24. Maasika-närbuss (lk109). Taimed moondunud kasvuga, väikesed. Tõrjeks istikute töötlemine. Peiulill mulla parandamiseks. Kasvukord. 25. Nälkjas (lk110) Korjame kokku. Niidame muru, Võsa ei lase tekkida. Näljad armastavad niiskust. 26. Vaarikamardikas (lk112) 27. Kasvuhoonekarilane valge liblikas. Tüüpiline kahjur igas kasvuhoones ja toas. Vajab keemilist tõrjet ja karantiini. Kui taime
ÄMBLIKUD Grete Veskiväli 2013 KLASS: ÄMBLIKULAADSED ehk arahniidid Ernst Haeckel, 1904 http://en.wikipedia.org/wiki/File:Haeckel_Arachnida.jpg ÄMBLIKULAADSED KOIBIKULISED http://fotoleht.ee/index.php?showimage=751 ÄMBLIKULAADSED PAHKLEST http://tiiukursused.blogspot.com/2011_06_01_archive.html PUTUKAHÄVITAJA KRABIÄMBLIK http://www.riinavaikmaa.com/krabiambliku-louna/ SIIDIAPARAAT http://tommytoy.typepad.com/tommy-toy-pbt-consultin/2010/10/ JÄRELNIIT http://www.flickr.com/photos/aeschylus18917/3875510106/ ÕHTLIK VÕRKUR
Marjapõõsaste kahjurid ja haigused Sõstra pahklest –Cecidophyopsis ribis Emased talvituvad sõstra pungades. Kahjustab eelkõige musta sõstart (kuni 2000 isendit. Lestad hakkavad munema üle 5 °C juures. Õitsemise ajal hakkavad lestad rändama noortesse pungadesse (2 kuud). Kanduvad edasi tuule, vihma, lehetäidega. Tugevamini kahjustatud pungad kuivavad ja varisevad. Lehed deformeeruvad ja jäävad välja arenemata, kuna toitained on ära kasutatud. Pungad, milles on hulgaliselt pahklesti, on juba sügisel ümarad ning paisunud. Koduaias kahjustatud pungade kogumine ja hävitamine. Tõrje: Praktiliselt võimatu tõrjuda ning kahjustatud taime ravida ei saa. Ennetav tõrje, terve istutusmaterjal, sortide mitmekesisus, harvenduslõikus. Kõige vastuvõtlikum on Öjebyn, vastupidav aga Pamjat Vavilova. Soovitatakse sibul...
Munevad õitele, röövikud toituvad algul lehekoes, seejärel roodudes ja vartes. Vanem kasvujärk liigub õisikusse, tõmbab selle võrgendiga kokku ja hävitab seemnealgmed. 1 pk. Kahetiivalised. Porgandikärbes muneb porgandi lähedale mulda. Talvitub nukuna mullas. Vaglad uuristavad porgandi peajuures käike. Porgand rikneb, mädaneb. 2 pk. Teine pk areng aeglane, osa vaklu satub koos porgandiga hoidlasse. Kärbes lendab madalalt. Marjakultuuride kahjurid Sõstra-pahklest peamiselt mustsõstral. Üks ohtlikuim ja levinuim sõstrakahjur. Sõstra pungas talvituvad viljastatud emased. Kevadel munetakse samasse punga. Munast väljunud lestad imevad sealsamas pungas mahla. Selle tagajärjel pung paisub, ei avane ja kuivab. Samas pungas 2 põlvkonda. Kahjustavad mõlemad, sõstarde õitsemise ajal liiguvad uutesse pungadesse. Sõstra-kublatäi muna talvitub punga alusel. Kevadel vastne imeb pungal, kestub
sametlest http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/amblikulaadsed.htm Kõige suuremad lestalised on puugid. Eestis tavalised võsapuuk ja ka laanepuuk. Võivad inimesele anda ajupõletikku põhjustavat viirust. puuk Süüdiklest elab inimese (ja teiste imetajate) sõrmede vahel ja kaenle all. Nende põhjustatud haigust nim. sügelisteks. Jahulest elab ja toitub jahus. Sõstra-pahklest on taimeparasiit Võrgendilest on taimemahlast toituv parasiit, kes edasiliikumiseks kasutab võrguniiti. 40. Kuidas ja millega putukad hingavad? Putukad hingavad eriliste torukeste ehk trahheedega. Nende ühed otsad avanevad putuka keha külgedel, teised hargnevad putuka sisemuses veel peenemateks torukesteks. Torukeste kaudu liigub õhk putuka kõikide elundite juurde. Tiibu ja tagakeha liigutaded pumpab putukas hapnikuga õhku trahheedesse ja süsigappegaasiga õhku välja
sametlest http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/amblikulaadsed.htm Kõige suuremad lestalised on puugid. Eestis tavalised võsapuuk ja ka laanepuuk. Võivad inimesele anda ajupõletikku põhjustavat viirust. puuk Süüdiklest elab inimese (ja teiste imetajate) sõrmede vahel ja kaenle all. Nende põhjustatud haigust nim. sügelisteks. Jahulest elab ja toitub jahus. Sõstra-pahklest on taimeparasiit Võrgendilest on taimemahlast toituv parasiit, kes edasiliikumiseks kasutab võrguniiti. 40. Kuidas ja millega putukad hingavad? Putukad hingavad eriliste torukeste ehk trahheedega. Nende ühed otsad avanevad putuka keha külgedel, teised hargnevad putuka sisemuses veel peenemateks torukesteks. Torukeste kaudu liigub õhk putuka kõikide elundite juurde. Tiibu ja tagakeha liigutaded pumpab putukas hapnikuga õhku trahheedesse ja süsigappegaasiga õhku välja
lihtsustunud. Keha sageli selgelt lülistumata ning ka jäsemete arv võib väheneda kuue või neljani. Hästiarenenud lõuaaparaat on kohastunud närimiseks või imemiseks. Palju mullas vabaltelavaid liike, taimekahjureid ja loomade parasiite. Sametlest, elab mullas.Vesilestad elavad veekogudes ja on üsna arvukas liikide poolest. Peale nende on tuntud veel parasiitsed liigid varroalest Varroa jakobsoni, nääpsulest Demodex folliculorum, sõstra-pahklest Eriophyes ribis. Hõimkond: Üheharused UNIRAMIA Erineva välimusega, alates pikast vorstikujulisest kuni ümara kehaga loomani välja. Mõõtmed 0,5 mm 35 cm. Keha koosneb mitmeti grupeerunud lülidest. Lülidele kinnitub erinev arv lülilisi jäsemeid. Esineb pea ja sellele kinnituvad meeleelundid - liitsilmad ja kompimisjätked e tundlad. Suu ümber paiknevad erineva ehitusega suised. Suuremal enamusel esinevad tiivad. Sooltoru avatud, suured seedenäärmed puuduvad.
annaabi.ee 
