KAKS ÕPETLAST KAKS MUNKA KAKS ASTRONOOMI VÄGA KÕHN MUNK VÄGA VANA KARDINAL PAATER CHRISTOPHER CLAVIUS, astronoom VÄIKE MUNK KARDINAL-INKVISIITOR KARDINAL BARBERINI, hiljem PAAVST URBANUS VIII KARDINAL BELLARMIN KAKS VAIMULIKKU SEKRETÄRI KAKS NOORT DAAMI FILIPPO MUCIUS, õpetlane HÄRRA GAFFONE, Pisa ülikooli rektor BALLAADILAULJA TEMA NAINE VANNI, rauavalaja AMETNIK KÕRGE AMETNIK TUNDMATU MUNK TALUPOEG PIIRIVALVUR KIRJUTAJA MEHI, NAISI, LAPSI Galileo Galilei, matemaatikaõpetaja Paduas, tahab tõestada uut, Kopernikuse maailmasüsteemi. Galilei kehvalt sisustatud töötuba Paduas. Hommik. Andrea, majapidaja poeg, tuleb klaas piima ja väikese saiaga. 1) Galilei näitab Andreale üht riistapuud, mis kujutab tähtede liikumist ümber maa, nagu seda vanasti kujutleti. Andrea on sel hetkel alles kümne aastane. Ta räägib talle, et varsti saabub aeg, kus selgub, et tegelikult Maa polegi maailma keskpunkt, vaid et tegelikult pöörleme hoopis meie ümber Päikese
puudub, kehi miski ei sega ning kehade kiirendus on 9.8 m/s 2, nimetatakse vabaks langemiseks. Juhul, kui keha visatakse vertikaalselt üles siis väheneb keha kiirus raskusjõu mõjul ja kiirndus on negatiivne ehk -9.8 m/s2. Galileo Galilei katse Ainuüksi mõtlemine ei viinud Galileod kuhugi edasi. Ta sai aru, et peab oma võiteid ka katsetega tõestama. Katsed ei korraldanud Gaileo ilmselt mitte Pisas esemeid viltusest Pisa tornist alla visates nagu räägib legend, vaid Paduas, kus ta aastail 1592-1609 elas ja õpetas. Katsetes aja mõõtmiseks kaalus Galileo vett, mis mõõdetava aja vältel suure anuma peenest torust välja voolas, kuna tol ajal kelli veel ei olnud. Kuid Galileo mõistis, et hoolimata tema üpriski täpsest aja mõõtmise moodusest ei olnud tal võimalik mõõta vabalt langeva kivi kiirust väga lühikese ajavahemiku vältel, sest selleks langeb kivi lihtsalt liiga kiiresti. Ta mõtles, et kui
Võib mainida üht kunstnikku ka nimeliselt, see on itaallane Giotto di Bondone (1266/67- 1337). Varasemal ajal kujutati inimesi seinamaalidel pikkade, peente ja lamedatena. Giotto kujutas inimesi ilmekamalt, loomulikumalt. Ta rõhutas figuuride ümarust, vormi. Giotto loomingu tunneb ära talle iseloomuliku näotüübi järgi inimestel on kõrged põsesarnad, veidi pilukil silmad. Koloriit on hele. Giotto harrastas peamiselt freskotehnikat. Tema parim töö 40 freskot Paduas Capella dell` Arenas (stseenid Kristuse ja Maarja elust). Gooti perioodi jääb ka tahvelmaali sünd. Aluseks puuplaat või lõuend. Vajati neid eeskätt altarite jaoks. Gooti ajastul õitses miniatuurmaal ehk raamatumaal. Hiilgeaeg 13. sajandi Prantsusmaal. Põhitöö oli piiblite illustreerimine. Tohutult töömahukas ühes köites tuhandeid pilte. Illustreeriti ka muud usulise sisuga kirjandust (psalter kirikulaulude kogu, breviaar- palveraamat jne).
kõige enam mängitumaiks näidendiks. Komöödias on palju välist tegevust, mistõttu jääb karakterite arendamine paratamatult tagaplaanile. Tõrksa taltsutuses mängib olulist rolli just Petruchio, kes on Shakespeare esimene suur kordaminek tegelase ülesehitamisel komöödias. Petruchio on Veronast pärit aadlik. Petruchio on julge ja reibas. Ta on tugeva iseloomuga ja sama temperamentne nagu Katharinagi. Tegevus toimub Paduas ja Petruchio mõisas. Baptista on rikas aadlik, kellel on kaks imekena tütart. Katharina ja Bianca. Bianca on tema noorem tütar. Ta on sõnakuulelik ja õrn. Ta on sõbralik ja lahke. Ta on isa lemmik, ning tal on palju kosilasi. Kuid ta isa ei luba tütrel enne abielluda, kui tema vanem on ka endale leidnud mehe. Aga tema vanem õde Katharina on õel, temperamentne, terava keelega ja iseteadlik neiu. Sellepärast, pole tal kosilasi, sest ta on kõik oma teravmeelsusega eemale peletanud.
RUUMIKUJUNUS JA MÖÖBEL 15.-16.sajandist Prantsuse mo obli o itsengu algus Efektsed, rasked nikerdustega kapid ( DRESSER, ARMOIRE) Lauad Baldahhiinvoodi 16. sajandi jooksul levisid Itaalia stilistilised mo jud u le kogu Euroopa Prantsusmaa, Saksamaa, Flandria. Euroopa valitsejate kogud ja lossid sa ilitasid ko rgetasemelist kunsti ta napa evani (vaibad, glasuuritud keraamika, pronksito od, emailmaal jm) Antiikstiilis pronksito od olid eriti ko rgel tasemel Firenzes (Florence), Paduas, Veneetsias Ko rgetasemeline kullassepakunst ta htis ei ole mitte tehniline ta ius, mis on ka muudes piirkondades saavutatud, vaid u lim kunstiline peenus, fantaasia ja maitsekus Veneetsia klaasikunst (cristallo) ajalooline ma rkimisva arsus
meditsiinitudengitele. 1593 aastal Galileo Galilei isa suri ja nüüd oli Galileo vastutav oma pere heaolu eest. Seetõttu vajas ta plaani kuidas rohkem raha teenida. Tema leiutatud algeline termomeeter oli leidlik seade, kuid ei leidnud kahjuks mingit turgu. 1596.a saatis teda mõningane edu seoses militaarkompassiga mida kasutati kahurväes. Galileo nautis Padua linna ja leidis seal endale palju sõpru. Paduas tekkisid tal ka head suhted Maria Gambaga, kes oli sündinud Veneetsias, aga nad ei abiellunud. 1600 aastal sündis nende esimene tütar Virginia, järgmisel aastal sündis Livia ja 1606 aastal sündis poeg Vincenzo. 1602 aastaks oli Galileo nimi piisavalt tuntud, et aidata tuua õpilasi ülikooli, kus Galileo hoogsalt katsetas külgetõmbejõudu. 1604. aastal hakkas Galileo Galilei tegelema astronoomiaga. 1609. aastal jõudsid
oma järelejäänud karjaga juhuslikult lähedusest mööduma, veised haistsid teineteist ja hakkasid ammudes kutsuma. Teise järgi teatas Cacuse õde Caca Heraklesele, kus tema vend end koos varastatud loomadega peidab. Herakles lõi Cacuse maha, sai loomad tagasi ja jätkas teekonda. Roomlased väitsid, et Herakles rajas altari kohale, kus asub nende karjaturg Forum Boarium. Sel põhjusel austati Heraklest ka Roomas kultuslikult.Olümpias ja Teebas oli Geryoni pühamu ning Paduas oli Geryoni oraakel.Kõige põhjalikumalt on Heraklese 10. kangelasteo kirja pannud 6. sajandil eKr elanud poeet Stesichoros. Teose nimi on "Geryoni laul" ("Geryoneis") ja see on osaliselt säilinud. 11.Hesperiidide õunte äratoomine-Hesperiidid valvasid jumalate aias Hera kuldseid õunu, mille söömine tagas igavese elu ja nooruse. (Skandinaavia mütoloogias valdas samasuguseid õunu Idun.) Hera oli saanud need Gaialt kingituseks Zeusiga abiellumise puhul. Hera andis
3. 1540 elustus Roomas Firenzes aedade ja paleede ehitus. Tähtsaim oli Villa Castello Medicitele ehitatud. Rekonstrueeriti skulptor Tribolo jooniste järgi (kuulus purskkaevude ja sinna kuuluvate skulptuurirühmade kavandaja). Seal aias on temas järel ainult Heraklese kaev (kus Heraklse kägistab verejanulist Antoniust). 4. Itaalias olid kuulsad botaanikaaiad, mis ei sostu terrassaedadega. Kuulsaim ja vamnim, mis teiste botaanikaaedade rajamist mõjutas oli Paduas Orto Botanico 1545 a. rajatud. Tänapäeval on seal Padua botaanikaaed ja säilinud vana aia jaotus ja mõned puudki 16.st sajanddist. 5. 16 saj. lõpukümmnendi Itaalia kuulsusi oli Villa Imperiale Pesarossa Aadria mere rannal. Tugevad mõjutused Belvedere aiast. , terassid, kesktelg, madalamate terasside risttelg. Õue ümbritsesid vajulised grotid, koopad, sammaskäigud. Katusele oli ehitatud promenaad ja vaatetornid. 6
inimese kasvatamist ja õpetamist; litterae humanae olid nö humanitaarteadused], mille keskpunkti tõusis "inimlik" inimene ja ideaaliks sai vaba, kõiki inimvõimeid vallandav isiksus. Esimene humanist on traditsiooniliselt Petrarka. Inimene võib langeda looma tasemele, ent võib oma vaba tahte ja mõistuse (ehk kasvatuse ja õppimise) najal tõusta ka jumalike kõrgusteni. [11] Marsiliuse Paduast (Paduas 1280-1342/43 Rostockis)[kaart Hansa L] [Paduas oli a-st 1222 ülikool, M-se ajal vaba linnakommuun, 1405 Veneetsia alla.] M-e ideed tähistasid keskaja poliitilise vaimu lõppu ja modernse poliitilise mõtte algust. M. oli mh Pariisi ülikooli rektor. Teos Defensor pacis. M. häbimärgistas paavstivõimu (interdiktid, kirikust väljaheitmised) ja süüdistas teda Itaalia hädades (kuriteod, sõjad, korruptsioon). Riik peab M-se arvates tegelema oma asjadega sõltumatult kiriklikust sekkumisest.
on. Kõik, mida meie tunnetame, on tõe ja vale vahepeal. Inimesele kättesaadavad vaid vahepõhjused - causae secundae. Filosofeerima peab, kuid peab olema teadlik oma puudulikkusest, julgesti asuma katsete teele - üleskutse praktilise teaduse suunas. Prantslaslik skeptitsism, kuid säilinud ka usklikkus Prantsuse renessansi mõtlejate juures. ITAALIA: Pole ühtegi viimistletud süsteemi. Enamasti on tegemist loodusfilosoofiaga. BERNARDINO TELESIO (1508-1588): õpib Paduas. Hiljem Roomas, kus tutvub silmapaistvate õpetlastega. Sensualist. Tunnetuse aluseks on vaba ning eelarvamusteta, vahetule kogemusele toetuv looduse vaatlemine. Järeldused, mida teeb teoreetiline mõistus, on vaid oletused tõe kohta. Üksnes kogemuste varal antu on tõde. Maailma olemus seisneb kahe vastanduva printsiibi - kuivuse (lätteks päike) ja niiskuse (lätteks maa) - pidevas võitluses. Võitlusest nende kahe vahel tekivad kõik esemed mateeriast (neutraalne)
Firenzes tegutsenud maalija, arhitekt ja kunstiteoreetik Giorgio Vasari (1511- 1574) lõi aga esimese renessanss-stiilis tänavaansambli nn. Uffizi tänava (1560-74). Uffizi tänava hooned olid kavandatud ruumidena Cosimo di Medici paisunud riigiaparaadile. Seda 140 m pikkust ja 18 m laiust tänavat äärestavad ühesuguste fassaadidega 18 m kõrgused hooned, mille kaunistamisel on rikkalikult kasutatud stiilseid ehisvorme. Renessansi viimaseks suureks esindajaks peetakse Veneetsias, Paduas, Vicenzas ja Veronas ehitanud Andrea Palladiot (1508-80), kes on tuntud ka arhitektuuriteoreetikuna. Oma loomingus taotles Palladio hoone selget liigendust, rangust ja proportsioonikooskõla. Palladio rakendas ehitistes osade üksteisest väljakasvamist, saavutades sellega tervikliku mõju. Tema tähtsamate ehitiste hulka kuuluvad Vicenza lähedale ehitatud aadliku maamaja Villa Rotonda (1553-1606). Künkale ehitatud hoone põhikorpus kuubikujuline massiiv on tasakaalustatud
annaabi.ee 
