Retoorika, Dialektika, QUADRIVIUM: Aritmeetika, Geomeetria, Astronoomia, Muusika). Rohked ja sügavad teadmised polnud olulised, jumalakartlikuks kasvatamine oli põhiline. Parimad vahendid distsipliin ja erakordne rangus - Seisuslikkus Talurahvas/linnarahvas peamiselt kodune kasvatus, esimesed koolid keskaja lõpul; lihtrahva õpetus gildides Rüütlikasvatus 7-14 paazid, 14-21 relvakandjad, 21 rüütlid. Ratsutamine, ujumine; oda, mõõga, kilbi käsitsemine, vehklemine, jahipidamine Vaimulike kasvatus kloostri- ja toomkoolides alates VI saj Õpilased: orbunud, vaesunud rüütlilapsed; talupoegade ja linnakodanike lapsed õpetajad: mungad, preestrid Õpetus: ladinakeelne; trivium+ muusika ja aritmeetika Peamine meetod: mehaaniline pähetuupimine vitsa ja kartseri sunnil 4
Suursugused lossid olid õukonnaeluks lausa loodud. Rüütel ei pidanud ainult võitlema, vaid ka intelligentne ja kombekas olema. Rüütlikasvatus- feodaalide esikpoegade kasvatus keskajal. Hõlmas rüütlivoorusi: ratsutamine, ujumine, oda-, kilbi- ja mõõgakäsitsemine, vehklemiskunst, jahipidamine, vibulaskmine, malemänguoskus, luuletuste ja värsside ning ka laulude sepitsemine. Kirjaoskus ei olnud kohustuslik. Kaplan- vaimulik, kes õpetas usutõdesid Paazid- 7-14aastased (õpipoisid) Relvakandjad- 14-21aastased Rüütlikultuuri keskne motiiv oli daamikultus. Daamikultus- kättesaamatu, kõrgemast seisusest abielunaise imetlemine (mitte seksuaalses mõttes () ) Kurtuaarne kirjandus- peenekombeline, viisakas Ka kirjandus imetleb ja teenib daami. Eemaldutakse kirikukirjandusest, ka vabadusest ja anti järele ihadele. Hakati kirjutama maisest elust, inimeste tunnetest.
võimukandjasse · Tundsid tsaari isiklikult, puutusid temaga tihti kokku · Olid kõrgemad ohvitserid, tsaar kutsus neid nimepidi · Vihkamisel oli isiklik varjund · See kõik muutus dekabristide mõjul isel. Ka Puskinil · Dekabristide 2 eesmärki: 1. Kasvatada tsaari 2. Valgustada tervet aadlikklassi Puskin ja Aleksander I · Puskinit häiris: · Aleksander I arvas, et kõik tema lütseumi lõpetajad pidid käituma nagu tema paazid · Turgenev toetas konstit. Monarhiat ja arvas, et pärisorjuse kaotamine tuleb läbi viia reformide abil. · Puskin kirjutas Turgenevi mõjul 2 poliitil. programmluuletust: · "Küla" - pilt pärisorjuslikust vene külast · "Priius" ülistab vabadust, näitab troonil istujat halvas valguses. · Tsaar tundis huvi oma 1. lennu õpilase Puskini vastu · Luges läbi nii "Küla", mis talle isegi meeldis, kui ka "Priiuse", mille
mõttes, ka sõjalises. Pikemal sõjakäigul vajas rüütel enamat kui ühte hobust ning igal juhul vajas ta abi oma üha suureneva varustuse - oda, võitlusmõõga, kiivri ja kilbi - käsitsemisel ning kandmisel. Kindlasti oli tal tarvis kilbikandjat, escuyer'i, kannupoissi, tõenäoliselt ka teenrit, kerges varustuses ratsanikku luureks ning üht või kaht jalaväelast (vibu- ja ammukütid) valvuriks, tihti olid neil ka paazid kaasas. Jalavägi oli feodaalarmeedes ratsaväest arvukam, kuid see oli jõuk, kelle organiseerimiseks ei astutud peaaegu mingeid samme. Rüütlivägedes kasutati tavaliselt kahte põhilist lahingukorda. 1. Võtsid ühte rivvi, nende selja taga olid relvakandjad. Seda ei saa nimetada lahingukorraks selle sõna täielikus tähenduses, kuna peale kokkupõrget lagunes lahing kahevõitlusteks või muutus vastase jalaväe hävitamiseks. 2. 2
Ülesannete hulka kuulusid kombe-, käitumis-, loogika-, muusikaõpetus, samuti ka söögitegemise kunst, vahel õpetati paazile lugemine ja kirjutamine selgeks. Näiteks daame teenindades nad õppisid armastusväärsust ja viisakust. Nendega tuli ka aega veeta, selle tarbeks õpiti ära male või kabe, laulmine või muusikariista mängimine. Õpipoiste ülesandeks oli ka teenindada lauas istuvaid rüütleid ning, neile õpetati, kuidas liha õigesti lahti lõigata. Paazid pidid puhastama raudrüid roostest, rullides liivatünni, mille sees oli raudrüü. Nende õpioskuste hulka kuulus ka hobuste eest hoolitsemine ning nendega ratsutama õppimine. Jahipidamine väga armastatud, see pärast tuli õppida pistrike ja jahikullidega ümber käimist. Põhimõtteliselt kasutati õpipoisse ära tasuta tööjõuna, sest rüütliks hakati poisse õpetama alles siis, kui nad olid umbes neljateistaastased.
RIIETUS NAISED - HILIS GOOTIKA Kleite hakati vööjoonelt läbi lõikama, tekkis uus varrukalõige. 14. saj. tekkis ihupesu, Inglismaal korsett. Rõiva siluett muutus 15. saj. Vööjoon tõusis rinna alla, seda toonitas lai vöö. Pihaosal oli sügav kolmnurkne dekoltee, mis ulatus vööni, kleidil oli sallkrae. Rind oli kaetud tikitud salliga. Seelik oli lai ja drapeeritud, eest lühem, taga slepp. Slepi pikkus muutus nii suureks, et naine ei jõudnud seda ise kanda, tekkisid slepikandjad - paazid. Eest paistis kõndimisel kleidi alt aluskleit. Sellise kleidiga omandas naise figuur S - kujulise painde - sind ja kõht ees. Paine saavutamiseks kanti korsetti või lamedaid patju kõhul. Pihaosa ja seeliku pikkuste suhe oli 1:5. Ülerõivana kandsid ka naised houppelandi. See oli valmistatu paksudest tihedatest kangastest - kalevist, sametist, paksust siidist. Naiste houppelande oli vööjoonelt läbi lõigatud. Pihaosa oli lühike ja
INIMESE kõrgeim eesmärk jumaliku harmoonia tunnetamine HARIDUSE SISU teoloogiline kasvatus ja õpetus läbi "seitsme vaba kunsti" SEITSE VABA KUNSTI, ld.k. septem artes liberales TRIVIUM: Grammatika (ladina keeles lugemine, kirjutamine) QUADRIVIUM: Aritmeetika. Geomeetria. Retoorika (ilukõne õppimine). Dialektika (vaidluskunst). Arhitektuuri ja maateaduse alused. Astronoomia (ajaarvamine). Muusika. Seisuslik kasvatus keskajal: töötasid/võitlesid/palvetasid Rüütlikasvatus. 7-14 paazid. 14-21 relvakandjad. Ratsutamine, ujumine, oda, mõõga, kilbi käsitlemine, vehklemine, jahipidamine, kloostri- ja toomkoolides alates VI saj. Talurahva/linnakehvistu kasvatus. - Peamiselt kodune, esimesed koolid keskaja lõpul - Lihtrahva õpetus: ametiõpe gildides. Vaimulike kasvatus Õpilased: orbunud, vaesunud rüütlilapsed, talupoegade, linnakodanike lapsed Õpetajad: mungad, preestrid Õpetus: -ladina keelne -trivium + muusika ja aritmeetika
toitmine sõjakäigu ajal. Peale teenijate ja ametnike olid teenistuses veel pistrikukasvatajad, jäägrid ja hurdahooldajad, rotipüüdjad ja mutihävitajad, hobuserautajad, puusepad, müüriladujad, tislerid, kiviraiujad jne. Ainuüksi kuninganna kraami vedamiseks oli täiendavalt veel tarvis sadulseppi, teenreid- kanderaamikandjaid, tervet kandjateväge pudelite, asemete, rõivaste ja kloseti vedamiseks. Henry VIII päev algas hommikul kella seitsme ajal, kui juba riides ja söönud paazid tõid tema tuppa küttepuid. Nad äratasid kuninga kaks ihukaitsjat, kes magasid õlekottidel magamistoa kõrval olevas kambris. Ihukaitsjad riietusid ja asusid kell kaheksa magamistoa ukse juurde valvesse. Uksehoidja asus oma kohale-keegi peale teenrite ei pääsenud sisse. Seejärel toimetati sisse kuninga rüüd. Ja selline tegevus oli vaid hommikul. Kõik oli ära reglementeeritud. Kõik pidi toimima ja kõigil teenritel oli oma roll. Teenritele see täpsus muidugi meeldis
innustamine, kehalised harjutused, piiritu kuulekus ja käitumise range valvamine. Kehaline kasvatus keskajal. Germaanlaste sõjalis-kehaline kasvatus: jooksmised, hüpped, visked-heited, ratsutamine, ujumine, mõõgavõitlus, maadlus ja vb ka suusatamine ja uisutamine. Rüütlikasvatus: seisuselt kõrgema feodaali õukonnas kujundati välja rüütlile vajalikud oskused. Kuni 7aasta vanuseni kasvati poisse kodus; 7- 14aastased: lääniemanda paazid; õpetati käitumist ja häid kombeid ; 14- 21aastased: läänihärra relvakandjad(junkrud), kes saatsid oma isandat sõjaretkedel ja turniiridel; õppisid võitlusvõtteid ja käitumist seltskonnas 20-21aastaselt toimus rüütliks löömine rüütellikkuse koodeks kujunes välja 12. sajandiks; rüütel pidi lähtuma kolmest põhimõttest: ustavus, heldekäelisus ja vaprus rüütli seitse voorust: ratsutamine, ujumine, relvakäsitsemine ja vehklemine,
Suzdali vürstriik (Moskva alge) ja Novgorod. Novgorod oli omamoodi kaubanduslik vabariik, mida juhib rahvakoosolek, kes valib ka vürsti. 13. saj jõudsid Venemaale mongolid tatarid. Venemaa alistati kaheks sajandiks. Elulaad kõrgkeskajal Aadli elulaad. Rüütli relvastus: piik, mõõk. Arengu tulemus: rõngassärgid, pikkvibu ja amb, kiiver, kilp. Ratsaväe kõrval osalesid lahingus ka jalamehed (paazid, kilbikandjad aitasid oma senjööri). Rüütliväe taktika ratsutati sirgetes viirgudes kiirenevas tempos üksteise poole ja põrgati lahinguvälja keskel suure hooga kokku. Piigid purunesid ja lahing kasvas üle mõõgavõitluseks. Feodaalne killustatus tingis elulaadi linnustes, tornlinnustes, kindluskompleksides. Kindluste ründamiseks kasutati kiviheitemasinaid e. bildasid. Korraldati turniire. Abielud, kaasavara ja sellega
«Mis te oleksite siis veel öelnud, kui te oleksite kaheksateist aastat tagasi kuuekümne esimesel aastal kroonimise ajal Reimsis * olnud ja printside ja kuninga kaaskonna hobuseid näinud? Kus oli igamoodi hobuse- ja sadulatekke: ühed damastist, peenest kuld-brokaadist, nugisenahast voodriga, teised sametist, lahitsasabadega vooderdatud, kolmandad üleni kuldti-kanditega ja suurte kuld- ning hõberipatsitega. Seda raha, mis see kõik maksma läks! Ja veel ilusad paazid sadulais!» «Kõik võib ju olla,» vastas kuivalt emand Oudarde, «aga flaamlastel olid väga ilusad hobused ja eile olid nad kaupmeeste prevoo juures raekojas hiilgaval õhtusöögil, kus neile anti suhkurdatud mandleid, kaneeli-viina, vürtsitatud maiustusi ja muid haruldasi roogi.» «Mis te nüüd räägite, armas naaber!» hüüdis Gervaise. «Flaamlased sõid õhtust Petit- Bourboni palees kardinalihärra juures.» «Ei, raekojas!» «Ütlen teile, Petit-Bourbonis!»
annaabi.ee 
