Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Paaris- ja paaritud funktsioonid (0)

1 Hindamata
Punktid

Paaris- ja paaritud 
funktsioonid
Heldena Taperson
www.welovemath.ee 
 (x)
 (x)
y= f(x) on  paarisfunktsioon , sest f(-x) = f(x).
Paarisfunktsiooni  graafik  on alati 
sümmeetriline y – telje suhtes.
y= f(x) on paaritu funktsioon, sest f(-x) = -f(x).
Paarisfunktsiooni graafik on alati 
sümmeetriline koordinaatide alguspunkti 
suhtes
.
Kontrol i kas funktsioon y = f(x) = x2 – 3x – 10 on paaris või 
paaritu (või pole kumbki).
1) Leia funktsiooni väärtus kohal –x.
 f(-x) = (-x)2  - 3(-x) –10 =  x2  + 3x –10   
2) Võrdle: 
Kas f(x) = f(-x) 
Kas f(x) = -f(-x) 
Funktsioon y = x2 – 3x – 10 ei ole paaris ega paaritu. 
 x3  x
1) Leia funktsiooni väärtus kohal –x.
 x3  x
 f(-x) = (-x)³ - (-x) =  -x³ + x   ( 3
 x)
2) Võrdle: 
Kas f(x) = f(-x) 
Kas f(x) = -f(-x) 
Järeldus: Funktsioon on paaritu funktsioon.
4
2
  x
4
2
  x
1) Leia funktsiooni väärtus kohal –x.
(x)  ( 4
x)  ( 2
x) 
4
2
  x
2) Võrdle: 
Kas f(x) = f(-x) 
Kas f(x) = -f(-x) 
Järeldus: Funktsioon on paarisfunktsioon.

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
Paaris- ja paaritud funktsioonid #1 Paaris- ja paaritud funktsioonid #2 Paaris- ja paaritud funktsioonid #3 Paaris- ja paaritud funktsioonid #4 Paaris- ja paaritud funktsioonid #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-01-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor nurkk Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Funktsioon loeng 2
30
pdf

Funktsioon loeng 2

3 Funktsiooni analüütiline esitusviis Ilmutatud kujul y = f (x), Näide: y = ln (x2 + 1). Ilmutamata kujul f (x, y) = 0 Näide: x2 + y2 = 25. Parameetrilisel kujul x = x(t ) , t T R y = y (t ) Näide: x = 5 cos(t ) , t [0; 2 ] y = 5 sin(t ) 4 Paaris- ja paaritud funktsioonid Funktsiooni y = f (x) nimetatakse paarisfunktsiooniks, kui f (-x) = f (x) ja paarituks funktsiooniks, kui f (-x) = -f (x) iga x korral määramispiirkonnast X. Paarisfunktsiooni graafik on Paaritu funktsiooni graafik on sümmeetriline y-telje suhtes sümmeetriline 0-punkti suhtes.

Matemaatika
Eksam matemaatikas vastustega
4
pdf

Eksam matemaatikas vastustega

6. Milliseid funktsioone nimetatakse paarisfunktsioonideks, milliseid paaritufunktsioonideks? Näited. Nimetage paaris-ja paaritu funktsioonide graafikute omadusded. Kui iga korral on f(-x) = f(x), siis nimetatakse funktsiooni f paarisfunktsiooniks, ja kui on f(-x) = -f(x), siis paarituks funktsiooniks piirkonnas X. Paarisfunktsiooni graafik on sümmeetriline y-telje suhtes. Paaritu funktsiooni graafik on sümmeetriline koordinaatide alguspunkti suhtes. Trigonomeetrilised funktsioonid y=sinx, y=tanx, y=cot x, y=arcsinx ja y=arctanx on paaritud funktsioonid ning y=cos on paarisfunktsioon. Paaritu funktsiooni y=x3 graafik on sümmeetriline koordinaatide alguspunkti suhtes. 7. Defineerige funktsiooni y=f(x) pöördfunktsioon. Millisel tingimusel funktsioonil eksisteerib pöördfunktsioon? Milline seos on funktsiooni ja tema pöördfunktsiooni ääramispiirkondade vahel? Milline seos on funktsiooni ja tema pöördfunktsiooni graafikute vahel?

Matemaatika
Kõrgem matemaatika 2 TK konspekt
22
pdf

Kõrgem matemaatika 2 TK konspekt

funktsiooni h : X → Z, mis defineeritakse võrdusega h(x) = g( f(x) ), x ∈ X. 5) Definitsioon 3.10: pöördfunktsioon 6) Definitsioon 3.12: elementaarfunktsioon Põhiliste elementaarfunktsioonide all mõistetakse järgmisi funktsioone: 1. konstantne funktsioon y = c, 2. astmefunktsioon y = x^a 3. eksponentfunktsioon y = a^x, (a > 0, a 6= 1), 4. logaritmfunktsioon y = loga x, (a > 0, a 6= 1), 5. trigonomeetrilised funktsioonid y = sin x, y = cos x, y = tan x, y = cot x, 6. Arkusfunktsioonid y = arcsin x, y = arccos x, y = arctan x, y = arccot x. Elementaarfunktsioonideks nimetatakse funktsioone, mis on saadavad põhilistest elementaarfunktsioonidest lõpliku arvu aritmeetiliste tehete ja liitfunktsiooni moodustamise teel. 4. peatükk. Funktsiooni piirväärtus ja pidevus 1) Definitsioon 4.10: funktsiooni piirväärtus 2) Definitsioon 4.11: funktsiooni lõpmatu piirväärtus 3) Ühepoolsed piirväärtused

Matemaatika
Funktsiooni uurimine skeemi järgi
14
ppt

Funktsiooni uurimine skeemi järgi

esmaspäev, 3. veebruar 2014. a 1. Määramispiirkond 7. Kasvamis ja X kahanemisvahemiku 2. Kas funktsioon on paaris- d X või ja X paaritu? 8. Käänukohad Xk 3. Perioodilisus 9. Kumerus- ja 4. Nullkohad Xo nõgususvahemikud X ja X 5. Positiivsus- ja negatiivsuspiirkonnad 10. Asümptoodid X ja X + - 11. Toetudes andmetele 6. Ekstreemumkohad skitseerime graafiku Xe

Matemaatika
Funktsioonid ja nende graafikud
27
ppt

Funktsioonid ja nende graafikud

2. Ümmarguse seibi avause raadius on r (r = const). Avaldada seibi pindala (S) seibi ääre laiuse (x) funktsioonina. Missugune on selle funktsiooni määramispiirkond? Seda funktsiooni esitava avaldise määramispiirkond? 3. Jalgsimatk kestis 9 tundi. Esimesed 5 tundi liiguti kiirusega 4,5 km/h, siis puhati pool tundi ja ülejäänud aja liiguti kiirusega 4 km/h. Avaldada läbitud teepikkus (s) aja t funktsioonina. Leidke selle funktsiooni määramispiirkond. Paaris- ja paaritud funktsioonid Funktsiooni y = f(x) nimetatakse paarisfunktsiooniks, kui f(-x) = f(x), ja paarituks funktsiooniks, kui f(-x) = -f(x) iga x korral määramispiirkonnast X. Paarisfunktsiooni graafik on sümmeetriline y-telje suhtes, paaritufunktsiooni graafik aga 0-punkti suhtes. y Paaritu funktsioon 0 x Paarisfunktsioon Perioodilised funktsioonid

Matemaatika
11-klassi materjal matemaatikas
6
doc

11. klassi materjal matemaatikas

Aritmeetiline jada-Jada, mille iga liige alates teisest on võrdne eelneva liikme ja selle jada jaoks mingi kindla arvu summaga nimetatakse aritmeetiliseks jadaks. Seda kindlat arvu nimetatakse aritmeetilise arvu jadaks ja tähistatakse tähega d. an=a1+(n-1)d an+1=an+d » an+1-an=d sn= a1+an/2 x n või sn=2a1+(n-1)d/2 Geomeetriline jada- Jada, mille iga liige alates teisest on võrdne eelneva liikme ja antud jada jaoks mingi kindla arvu korrutisega nimetatakse geomeetriliseks jadaks. Seda kindlat arvu nimetatakse teguriks ja tähistatakse tähega q n-1 n an=a1 x q q=an+1/n sn=a1(q -1)/q-1 Lõpmatult kahaneva geomeetrilise jada summa- S=a1/1-q Arvu ,,A" nimetatakse jada ,,an" tõkestamatul kasvamisel ja tähistatakse sümboliga liman=A n lim1/n=0 Piirväärtus n (tõkestamatul kasvamisel) läheneb nullile. n Piirväärtust

Matemaatika
Matemaatika analüüs I - eksami küsimused ja vastused
1
docx

Matemaatika analüüs I - eksami küsimused ja vastused

Mata eksami küsimused ja vastused 1. Funktsiooni mõiste. Määramispiirkond ja muutumispiirkond. Kolme põhilise elementaarfunktsiooni graafikud. - y=f(x), on eeskiri, mis seab ühe muutuja (sõltumatu muutuja ehk argumendi) igale väärtusele vastavusse teise muutuja (sõltuva muutuja) kindla väärtuse. - Argumendi väärtuste hulk on funktsiooni määramispiirkond X ja funktsiooni väärtuste hulk on funktsiooni muutumispiirkond Y. 2. Funktsioonide liigitus paarisfunktsiooniks ja paarituksfunktsiooniks. Kaks tuntumat paarisfunktsiooni ja kaks tuntumat paaritutfunktsiooni. - Kui terves määramispiirkonnas kehtib funktsiooni f(x) jaoks võrdus f(-x)=f(x), siis on tegemist paarisfunktsiooniga. Paarisfunktsiooni graafik on sümmeetriline y-telje suhtes. f(x)=x2, sest (-x)2=x2 f(x)=cosx, sest cos(-x)=cos x - Kui terves määramispiirkonnas kehtib funktsiooni f(x) jaoks võrdus f(-x)=-f(x), siis on tegemist paaritu funktsiooniga. Gr

Matemaatika analüüs i
Funktsiooni graafiku teisendused-liitfunktsion
26
ppsx

Funktsiooni graafiku teisendused, liitfunktsion

Funktsiooni graafiku teisendused Heldena Taperson www.welovemath.ee y   f (x) ....graafik saadakse funktsiooni y=f(x) graafiku peegeldamisel x- telje suhtes. y  3x  4 y  (3 x  4)  3 x  4 y  f ( x) ....graafik saadakse funktsiooni y=f(x) graafiku peegeldamisel y- telje suhtes. y  3x  4 y  3 x  4 y  b  f (x) ....graafiku saame kui funktsiooni y = f(x) graafiku iga punkti ordinaati korrutame arvuga b. y  3x  4 y  2(3 x  4)  6 x  8 y  f (k  x) ... graafiku joonestamiseks vajalikud punktid saame, kui funktsiooni y = f(x) graafiku iga punkti abtsissi korrutame arvuga k ning seejärel arvutame ordinaadi väärtuse.

Matemaatika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun