tutvustav jutt täitsa kaduma läinud. Esmalt tutvustati meile elektriahju, kus sulatati alumiinium üles et see vormi valada, sellele järgnesid valumasinad, kus valati alumiinium vormi. Kindlasti pidi olema alumiiniumi sulamis 0.4 protsenti alumiiniumi, et oleks võimalik üldse toodet karastada. See järel liikusime edasi ning jäime seisma liivakärna masinate juures. Liivakärna toodeti liivast ja vaigust, mida paagutatakse et saada liivakärna. Liivakärna kasutatakse detailide vormimiseks, liivakärn laguneb 450C kraadi juures. Tehases olles oli tunda spetsiifilist lõhna, mis samuti jäi hästi ka riitele külge – tegemist pidi olema liivakärna töötlemisel tekkiva lõhnaga, aineks on ammoonium. See järel liikusid detailid järeltöötlemisse, kus anti vajadusel detaili õige kuju. Järel töötlemises nägin erinevad lihvpinke, puurpinke. Detailid termotöödeldakse ning asetatakse
* lihvitav * Ei kannata suuri temp. kõikumisi erinevate mineraalide soojuspaisumis tegurid on erinevad kasutatakse: 1) vundamendi ladumiseks 2) hauamonument 3) välismüür 4) kujude alused SAVI * Tekkinud päevakivi ja vilgukivi murenemisel. * väga peeneteraline * värvus on sinine(tingitud FeO), punane(tingitud Fe2O3) * Moodustavad veega plastilise vormitava massi. kasutatakse: 1) savi krohv 2) sideainena palkide vahel vuugitäitena 3) savitelliseid ja potte- lastakse kuivada ja paagutatakse(st kuumutamine all pool sulamistemp.-i) 4) sinisavi vett isoleeriva kihina SAVITELLIS * kuumakindel laotakse ahju ja soojamüüri , * ei ole ilmastikukindel mureneb SILIKAATTELLIS * valmistatakse liiga,vee ja lubja segust segu kuumutatakse rõhu all 400kraadi juures. Tekkivad kaltsiumsilikaadid seovad liivaterad kõvaks kiviks. * Vastupidav ilmastikutingimustele välismüür ,* ei kannata kõrget kuumutamist ,* ei saa laduda ahju. SIDEAINED:
ja titaankarbiidi sisaldav volframkarbiid on volframterasest 1,3 korda kõvem ega pehmene oluliselt isegi 1100 °C juures. Volframi, vase ja nikli sulamist valmistatakse konteinerid radioaktiivsete ainete hoidmiseks. See sulam neelab radioaktiivset kiirgust pliist paremini. Sulameid on volframist tavalisel viisil raske saada, sest paljud metallid aurustuvad selle sulamistemperatuuril. Kõige sagedamini kasutatakse siin pulbermetallurgiat: pulbristatud metallide segu pressitakse ja paagutatakse kõrgel temperatuuril. Tihti sulatatakse saadud materjali elektriahjus veel uuesti (Wikipedia: Volfram). 3.2. OMADUSED Volfram on üks vastupidavamaid materjale looduses. Volframil on väga suur tihedus ja seda on peaaegu võimatu sulatada. Puhas volfram on hõbehall metall. Peene pulbri kujul on volfram kergestisüttiv ja võib koguni iseeneslikult süttida. (Forte, 2016) Volfram on sedavõrd plastiline, et 1 kg metallist saab venitada 3,5 km pikkuse traadi, millest piisab 23 000
Neid kasitatakse põhiliselt OTTO (sisepõlemis) mootorites.Kui motor töötab diiselkütusel kasutatakse laagrimaterjalina põhiliselt pronksi levinud on ka tina ja fosforsulamid (pr8 0,5).Laagri materjale on võimalik saada ka pulbermetalurgia abil ning isegi niisugustes materjalidest millest sulameid on võimatu saada.Nii saadakse laagrimaterjale raud grafiidist ja vask grafiidist,kusjuures vajaliku kujuga detail pressitakse välja ,ning ekspluataatsioonilise tugevuse saamiseks paagutatakse (kuumutatakse mingi gaasi keskonnas).Keermised saadakse pulbermetalurgia baasil raskesti sulavatest metall karbiididest või mineraalidest. Metall karbiididest on kõige enam levinud keermised. Materjalid volframkarbiid keermised.Tähis on vk seal on 8% koobaltit ülejäänud volframkarbiidid.Kasutatakse värviliste metallide ja malmide töötlemisel.Titaan volframkarbiid keermised 6% koobaltit ülejäänud on volfram karbiid.Titaan volfram keermised 7% titaani.Tantaal keermised 12% koobaltit
Kasutatakse: 1. Juhtmete materjalina kõrgtemp. Keskkonnas. 2. Kõrgsagedus voolujuhtmetes (vask kaetud hõbedaga). 3. Väikesevõimsusega lülitusaparaadi kontaktide materjalina (pinnatuna). Volfram (W) on halli värvusega väga kõva metall. Tihedus - 19,3 gr/sm³. Sulamistemperatuur - 3400°C. Eritakistus - r = 0,055 W × mm²/m. Erakordselt kõrge sulamistemperatuuri tõttu toodetakse volframi maagist keemiliste protsesside abil ja saadakse metalliline volfram pulbrina. See paagutatakse (survel 2000 atm, temperatuuril 3000° - 3100°C) varraste ja plaadi kujulisteks ning 10 x 10 x 400 mm detailideks. Toorikutest tõmmatakse spetsiaalse masina läbi 60 ¸ 65 düüsi traati a = 0,01 mm. Oksüdeerub alates +400°C kõrgematel temperatuuridel. Tooriumoksiidi (ThO2) lisandiga volframtraati f 10 - 100 m kasutatakse valgustuslampide ja elektronlampide katoodide hõõgniitide valmistamiseks. Samuti valmistatakse · röntgenitorude ja kõrgepingealaldite anoode,
Nende soojuspüsivus ulatub kuni 650˚C. Kasutatakse kõvade ja sitkete konstruktsioonimaterjalide (roostevaba ja kuumuskindel teras, titaanisulamid) töötlemisel. Kermised. Karbiidkermistel on tunduvalt suurem kõvadus (kuni HRA 90), soojuspüsivus (kuni 1000 °C) ja kulumiskindlus. Kermiste lähteained on volfram ja titaankarbiidi(WC ja TiC) ning koobalti(Co)pulbrid. Vastavas vahekorras segatud pulbrid vormitakse ja pressitakse kokku erineva kuju ja mõõtmetega plaatideks. Plaate paagutatakse eriahjus vesiniku keskkonnas temperatuuril 1600°C. Karbiidkermisplaatide puudus on mõningane haprus. Ülikõvad materjalid . Teemant on kõige kõvem tööriistamaterjal. Teemant võib olla looduslik või tehislik. Teemantlõikeriistadega saab töödelda väga kõvu materjale. Ühtlasi annab teemantlõikeriist suure tööviljakuse ja kõrge pinnakvaliteedi 8 TREITERA Treitera (vt.joon
Plastsust ja tugevust 43. Hüdrostaat pressimise olemus- elastsesse kesta asetatud pulbri allutamises igakülgsele survele vedeliku abil. 44. Mille poolest erinevad terase sadestamise ja difusioon meetod? 45. Lobivormimine pulbermeetodil- kasutatakse keeruka kujuga detailide valmistamiseks halvasti pressitavatest pulbritest. Pulbrilobri valatakse poorsesse keraamilisse või kipsvormi. Vedelik imbub poorsesse vormiümbrisesse, peale kuivatamist võetakse toorik vormist välja ja paagutatakse. Selle puuduseks on kallid ja peened pulbrid ja aeglus. 46. Kui suur võib olla poorsus konstruktsioonimaterjalis? <2% 47. Kuidas reguleerida terase süsiniku sisaldust? 48. O-poorsus, kuidas saab? 49. Terase tootmine- Terase tootmine on kaheastmeline. Kõigepealt saadakse kõrgahjus malm ning seejärel sulatatakse malm ümber teraseks kas konventerites, martään- või elektriahjudes. 50. Räbusti ülesanne- peamised ülesanded metallurgilistes protsessides on maagis sisalduva
kasutusel olnud Gotlandi liivakivi. Silikaatse materjali (klaas, savi) sisse abrasiiv viiakse sulas olekus või paagutamise teel. Silikaadi alusel abrasiive saab kasutada kuni 1200oC juures ja kui abrasiiviks on teemant siis 800oC. Kui alusmaterjaliks on plast saab seda abrasiivketast kasutada temperatuuril alla 200oC juures. Kasutatakse alusmaterjalina põhiliselt reaktoplaste aga ka kummisid ja termoplaste. Metalli sisse viiakse abrasiivid metallipulbriga segamisel seejärel segu paagutatakse või pressitakse kokku. Metalliteks kasutatakse pronksi, teraseid ja niklisulameid. Valmistatakse ka selliseid tooteid millede metallsüdamik on kaetud õhukese abrasiivi kihiga. Abrasiivkattega materjalid koosnevad alusmaterjalist, abrasiivist ja liimist. Alusmaterjalina kasutatakse tugevat paberit, puvillkangast või polüesterkangast. Liimidest on kasutusel karbamiid-formaldehüüdliimid, polüuretaanliimid ja epoksiidliimid. Liimidele lisatakse plastifikaatoreid ja täiteainet.
nende takistus suureneb. Termotakistusandurite eeliseks on suur mõõtetäpsus ja stabiilsus ning võimalus mõõtetulemust automaatselt üles kirjutada või kauge maa taha edastada. Kõige laiemalt on levinud plaatinaandurid. Kasutatakse ka pooljuhtidel töötavaid termotakistusandureid, mida nimetatakse ka termistoriteks. Termistorandurites kasutatakse mangaani, kroomi, koobalti või nikli oksiide. Need pulbrikujulised pooljuhtmaterjalid pressitakse kokku ja paagutatakse kõrgel temperatuuril. Pooljuht termotakistusanduritel on tunduvalt suurem elektritakistuse temperatuuritegur st. nendega on võimalik mõõta temperatuure tunduvalt suuremas diapasoonis kui traattermotakistusanduritega. Termistorite puhul temperatuuri suurenedes nende takistus väheneb. Joonisel 0.2.15. on toodud termotakistusandurite staatilised karakteristikud. Karakteristikutest nähtub, et traatandurite puhul on karakteristikud lineaarsed. Termistorite karakteristikud on
mahatreimise teel ja seetõttu on pressvorm kasutatatav ainult üks kord. Pikkade varraste ja torude saamiseks kasutatakse plastifitseeritud pulbrisegu ekstrudeerimist (extrusion). Selleks eelnevalt plastifitseeritud (plastifikaatori kogus o kuni 10 kaalu%) puistatakse ekstruuderisse ja kuumutatakse (kuni 50 C) ning surutakse läbi silma. Pikki vardaid ja torusid paagutatakse spetsiaalse konstruktsiooniga paagutusahjudes. Toorikute paagutatakse soontega grafiitalustel kaldu teatud nurga all, et vältida nende katkemist kahanemisel paagutuse käigus. Keerulise kujuga kõvasulamdetailide valmistamiseks kasutatakse ka pulbersurvevalu (injection moulding). Selleks, sarnaselt ekstrudeerimisele, plastifitseeritud pulbrisegu surutakse vormi. Tehnoloogia on sarnane
70 5.3. PFM tehnoloogia Pulberfriktsioonmaterjalid on väikese tugevus, kuna sisaldavad suures koguses mittemetalseid komponente, mis on phimetalliga himetalliga nrgalt seotud. Näiteks, raua baasil PFM tmbetugevus on 8-10 MPa ja vase baasil PFM tmbetugevus on 2-4 MPa. Arvestades raskeid töötingimusi, milles PFM peavad töötama, siis ei piisa tugevusest. Seepärast PFM kinnitatakse (needitakse, joodetakse, keevitatakse) terasplaa- di külge vi paagutatakse terasplaadiga kokku. PFM valmistatakse ketaste, sektorite ja klotside kujul, mis kinnitatakse terasaluse külge. Siduri- ja piduriketaste läbimt on tavaliselt 100-400 mm, siseläbimt 70-300 mm ja paksus 2-6 mm. Üldises mistes seisneb friktsioondetailide valmistamine: terasplaadi ettevalmistami- ses, pulberfriktsioonmaterjali valmitamises, PFM kokkupaagutamises terasplaadiga, mehaanilises töötlemises. PFM valmistamise tehnoloogia järgib pulbertehnoloogia phiprintsiipe, mningate
Tehnoloogia puuduseks on hapra armatuuri vigastamise võimalus pressimisel ja kiulise armatuuri ja pulbrilise maatriksi halb segunemine. Survetöötlus ja keevitamine. Neid meetodeid kasutatakse metallkomposiitide saamiseks. See eeldab plastset deformeeritavat maatriksi, milleks kasutatakse enamjaolt lehtmetalli või fooliumi. Armatuur ei tohi pressimisel puruneda. Peale armatuuri ja maatriksi koos pressimist materjal paagutatakse juhul kui seda ei ole tehtud pressimise ajal. Dünaamilise kuumpressimise ja plahvatuskeevituse korral keevituvad komposiidi detailid kokku lühiajaliselt suure energia mõjul. Energia saadakse lõhkeainelt. Säärase meetodi juures on oluliseks see, et komposiit praktiliselt ei kuumene, mis võimaldaks komponentidel omavahel seguneda või lahustuda. Nende meetoditega valmistatakse nikli ja titaani baasil kuumuskindlaid komponente. Immutamine sulametalliga
Odavamat klaaskiudu saadakse sulaklaasi pinnalt niite tõmmates või suruõhku läbi sulaklaasi puhudes õhumullid haaravad klaasi niitidena kaasa. Õhu käes jahtudes tarduvad niidid otekohe. Saab teha klaasvilla, mis on täiesti tuleohutu, sobib filtermaterjaliks ka. Klaaskiud on head, kuna keemiliselt ja termiliselt püsivad, küllalt tugevad, painduvad, kulumiskindlad, vähe soojusjuhtivad. Klaasfiltrid: Klaas jahvatatakse peeneks, eraldatakse kindla suurusega osakesed, mis paagutatakse osakesed kleepuvad pisut üksteise külge, mille pooride mõõtmed on määratud paagutatavate osakeste mõõtmetega. Saab valmistada filtreid nii sadestunud ainete eraldamiseks kui ka bakterite kinni pidamiseks. On keemiliselt ja termiliselt vastupidavad. Vahtklaasi valmistamisel lisatakse lähteainete hulka selliseid aineid, mis lagunemisel eraldavad gaase. Eesmärgiks on küllastada klaasimass gaasiga ja siis kiiresti jahutada. Vahtklaas on
Saab teha klaasvilla, mis on täiesti tuleohutu, sobib filtermaterjaliks ka. Klaaskiud on head, kuna keemiliselt ja termiliselt püsivad, küllalt tugevad, painduvad, kulumiskindlad, vähe soojusjuhtivad. Klaasriiet kasutatakse ka teatri eesriidena. Kuid ei sobi rõivasteks, sest inimesele ohtlik. Klaasist saab valmistada ka poorseid materjale, mille pooride suurust on võimalik täpselt reguleerida. Klaas jahvatatakse peeneks, erladatakse kindla suurusega osakesed, mis paagutatakse osakesed kleepuvad pisut üksteise külge, mille pooride mõõtmed on määratud paagutatavate osakeste mõõtmetega. Saab valmistada filtreid nii sadestunud ainete eraldamiseks kui ka bakterite kinni pidamiseks. On keemiliselt ja termiliselt vastupidavad. Vahtklaasi valmistamisel lisatakse lähteainete hulka selliseid aineid, mis lagunemisel eraldavad gaase. Eesmärgiks on küllastada klaasimass gaasiga ja siis kiiresti jahutada. Vahtklaas on suurepärane
Gotlandi liivakivi. Silikaatse materjali (klaas, savi) sisse abrasiiv viiakse sulas olekus või paagutamise teel. Silikaadi alusel abrasiive saab kasutada kuni 1200oC juures ja kui abrasiiviks on teemant siis 800oC. Kui alusmaterjaliks on plast saab seda abrasiivketast kasutada temperatuuril alla 200oC juures. Kasutatakse alusmaterjalina põhiliselt reaktoplaste aga ka kummisid ja termoplaste. Metalli sisse viiakse abrasiivid metallipulbriga segamisel seejärel segu paagutatakse või pressitakse kokku. Metalliteks kasutatakse pronksi, teraseid ja niklisulameid. Valmistatakse ka selliseid tooteid millede metallsüdamik on kaetud õhukese abrasiivi kihiga. Abrasiivkattega materjalid koosnevad alusmaterjalist, abrasiivist ja liimist. Alusmaterjalina kasutatakse tugevat paberit, puvillkangast või polüesterkangast. Liimidest on kasutusel karbamiid-formaldehüüdliimid, polüuretaanliimid ja epoksiidliimid. Liimidele lisatakse plastifikaatoreid ja täiteainet.
Gotlandi liivakivi. Silikaatse materjali (klaas, savi) sisse abrasiiv viiakse sulas olekus või paagutamise teel. Silikaadi alusel abrasiive saab kasutada kuni 1200oC juures ja kui abrasiiviks on teemant siis 800oC. Kui alusmaterjaliks on plast saab seda abrasiivketast kasutada temperatuuril alla 200oC juures. Kasutatakse alusmaterjalina põhiliselt reaktoplaste aga ka kummisid ja termoplaste. Metalli sisse viiakse abrasiivid metallipulbriga segamisel seejärel segu paagutatakse või pressitakse kokku. Metalliteks kasutatakse pronksi, teraseid ja niklisulameid. Valmistatakse ka selliseid tooteid millede metallsüdamik on kaetud õhukese abrasiivi kihiga. Abrasiivkattega materjalid koosnevad alusmaterjalist, abrasiivist ja liimist. Alusmaterjalina kasutatakse tugevat paberit, puvillkangast või polüesterkangast. Liimidest on kasutusel karbamiid-formaldehüüdliimid, polüuretaanliimid ja epoksiidliimid. Liimidele lisatakse plastifikaatoreid ja täiteainet.
annaabi.ee 
