õhust, mille maht kahaneb 2 korda kui survet tõsta samuti 2 korda Seega, igasugu õhuga täidetud õõnsused meie kehades hakkavad keskkonna rõhu kasvades kahanema. Siit kõik halb hakkabki. Seda saab kõike vältida, kui nendesse õõnsustesse välise- keskkonnaga võrdset õhku lasta. Ehk siis sisemine ja välimine surve võrdsustada. Need õhuga täidetud õõnsused on kopsud, keskkõrv, põskkoopad, ninaõõs ning nende vahelised kanalid. Kuidas rõhk vees muutub? Kuna rõhk veepinnal on niikuinii umbkaudu 1at ning iga meeter veesügavust annab juurde 0,1 at, siis veepinnal olev rõhk kahe- kordistub 10m sügavusel. Mis tähendab, et näiteks liitrine plast- pudel 10m sügavusel on kortsu surutud ning mahtu on järgi vaid 0,5 liitrit. Kui seesama pudel pinnale tagasi tuua, siis surve lange- des õhk temas paisub ning veepinnal on pudeli maht jälle 1 liiter.
Vesi on teatavasti raskem kui õhk Ning ültasi ei õnnestu vett suure rõhuga kokkusuruda erinevalt õhust, mille maht kahaneb 2 korda kui survet tõsta samuti 2 korda Seega, igasugu õhuga täidetud õõnsused meie kehades hakkavad keskkonna rõhu kasvades kahanema. Siit kõik halb hakkabki. Seda saab kõike vältida, kui nendesse õõnsustesse välise- keskkonnaga võrdset õhku lasta. Ehk siis sisemine ja välimine surve võrdsustada. Need õhuga täidetud õõnsused on kopsud,keskkõrv,põskkoopad,ninaõõs ning nende vahelised kanalid. Pascali seadus Vedelikud ja gaasid annavad neile mõjuva rõhu edasi kõikides suundades ühesuguselt. Vedeliku samba rõhk Kõik kehad rõhuvad raskusjõu tõttu toele. Ka anumas olev vesi rõhub anuma põhjale. Kuna vedelikus antakse rõhk edasi igas suunas ühteviisi, siis rõhub vesi ka anuma seintele. Vesi avaldab rõhku ka vette sukeldunud tuukrile
Näiteks juust, kuivatatud või riknenud puuviljad, seened, vein, õlu. Ülitundlikkuse põhjustajaks võivad olla naha seenhaigused. Siis lisandub paiksele seeninfektsioonile üldreaktsioon, mille avalduseks on mitmesugused nahalööbed. BAKTERID Bakteriaalsete allergeenidena tulevad arvesse mitmesugused ained, mis vabanevad bakterite ja viiruste elutegevuses, aga ka ained, mis vabanevad põletikulistest kudedest. Igasugused kroonilised põletikukolded (hambad, kurgumandlid, põskkoopad, sapipõis, bronhid jt.) võivad organismi allergiseerida. TOIDUAINED Toiduained toimivad allergeenidena enamasti väikelastel, täiskasvanutel on nende osa allergiliste haiguste põhjustajana väiksem, kuid lapsepõlves alanud allergia mõne toiduaine (eriti kala, muna) suhtes võib püsida kogu elu. Toiduainetest on sagedasemad allergeenid piim, kala, munad, vähk (krabi), pähklid, herned, oad, teraviljad, maasikad, õunad, apelsin, mandariin,
,,Vaakumpeavalu" vaakum põse- ja otsmikukoobastes tekitab peavalu tunde. Paranasaalide soendust bakteriaalse põletiku korral teha ei tohi, sest ostium väheb veel enam soojus -> turse korral kinni. Ägedas faasis kindlasti ei tohi soendada. Pigem pane külma peale. Ninasalvi võib panna atroofilise riniidi korral. Muidu salve ja õlisid mitte kasuatada. Ja opi-järgses hoolduses. Astmaatilised nähud vähenevad kui ninahingamine on vaba. Põskkoopad ja ninakarbikud on limaskesta pinna suurendamiseks. Limaskesta f: õhu soojendamine, niisutamine, puhastamine. Äge põskkoopa põletik Maksillarsinusiit on põletik põskkoopas. Äge põskkoopa põletik tekib tavaliselt viirusliku ülemiste hingamisteede põletiku ehk tavalise nohu järgselt kõige hiljem 5-7 päeva pärast haiguse algust. Hariliku palavikuga nohu tagajärjel võib ~5%-l juhtudest tekkida äge põskkoopapõletik. Haigus kulgeb nohu ning palavikuga, vahel ka päris ilma
kasutada. ,,Vaakumpeavalu" vaakum põse- ja otsmikukoobastes tekitab peavalu tunde. Paranasaalide soendust bakteriaalse põletiku korral teha ei tohi, sest ostium väheb veel enam soojus -> turse korral kinni. Ägedas faasis kindlasti ei tohi soendada. Pigem pane külma peale. Ninasalvi võib panna atroofilise riniidi korral. Muidu salve ja õlisid mitte kasuatada. Ja opi-järgses hoolduses. Astmaatilised nähud vähenevad kui ninahingamine on vaba. Põskkoopad ja ninakarbikud on limaskesta pinna suurendamiseks. Limaskesta f: õhu soojendamine, niisutamine, puhastamine. Äge põskkoopa põletik Maksillarsinusiit on põletik põskkoopas. Äge põskkoopa põletik tekib tavaliselt viirusliku ülemiste hingamisteede põletiku ehk tavalise nohu järgselt kõige hiljem 5-7 päeva pärast haiguse algust. Hariliku palavikuga nohu tagajärjel võib ~5%-l juhtudest tekkida äge põskkoopapõletik
Hingamisteede haigused on sagedaseim haigestumise ja hospitaliseerimise põhjus lapseeas. Mida noorem on laps, seda raskemini ta põeb ja seisund halveneb kiiremini. Haigus kujuneb tavaliselt välja 12 tunni kuni 2 päeva jooksul peale nakatumist (harvem kuni 7 päeva) Külmetushaigust ei ole olemas, selle põhjuseks on erinevad viirused (enam kui 200), mis satuvad organismi ülemiste hingamisteede kaudu. Ülemised hingamisteed: ninaneel, suu, suuneel, nina kõrvalkoopad (põskkoopad, otsmikukoopad, kiilluu urge, eesmised ja tagumised sõelrakud), kuulmetõri ja keskkõrv, kõri ja häälepaelad. Alumised hingamisteed: trahhea e. hingetoru, bronhid e. kopsutorud, bronhioolid e. kopsutorukesed, alveoolid. Infektsioonhaiguste leviku teed KONTAKTNAKKUS (saastunud käed ja esemed) PIISKNAKKUS (aevastamine, köhimine) Viirused püsivad eluvõimelisena mitmeid tunde kuni päevi! Nohu Sümptomid: Turse staadium Sekretsiooni staadium
Hingamisel on elunditel ka abilihased – nende abil saab hingamist muuta sügavamaks. Abilihasteks on õlavöötme- ja kõhulihased. Hingamiselundite iseärasused lastel * Ninaõõs kitsas ja limaskest õrn, veresoonterikas. Imik ei oska läbi suu veel hingata ja tema puhul on nohu esialgu tõsiseks probleemiks – takistab hingamist. Pisaranäärmete ja ninaõõne vahel on avar kanal – infektsioon kandub ninaõõnest silma. Ninaõõne kõrvalkoopad on puudulikult arenenud – põskkoopad ja koopad otsmikupiirkonnas. Nende kõrvalkoobaste põletikke on väikelastel/imikutel harva. Esimestel elukuudel ei ole lastel veel neelumandlid nähtavad, nad muutuvad nähtavaks alles 9.-10. elukuul. Angiini diagnoos ei ole tavaliselt õigustatud esimesel kahel-kolmel eluaastal. Ninaõõnt ühendab keskkõrvaga õks käik/kanal, mida kutsutakse Eustachi tõriks – funktsiooniga võrdsustada atmosfääri rõhku rõhuga keskkõrvas. Väikelastel on ta lühike ja
Ülitundlikkuse põhjustajaks võivad olla naha seenhaigused. Siis lisandub paiksele seeninfektsioonile üldreaktsioon, mille avalduseks on mitmesugused nahalööbed.(1) Bakterid Bakteriaalsete allergeenidena tulevad arvesse mitmesugused ained, mis vabanevad bakterite ja viiruste elutegevuses, aga ka ained, mis vabanevad 6 põletikulistest kudedest. Igasugused kroonilised põletikukolded (hambad, kurgumandlid, põskkoopad, sapipõis, bronhid jt.) võivad organismi allergiseerida.(1) Toiduained Lastel esinevad allergilised haigused on sagedamini põhjustatud toiduainetest-allergeenidest. Harvem täheldatakse toiduallergiat täiskasvanutel. Viimast on mõnikord väga raske kindlaks teha, mistõttu toiduainete osatähtsus allergeenidena on kindlasti suurem. Eelsoodumuse korral võivad mitmesugused toiduained, eelkõige toidus leiduv valk, põhjustada allergilise reaktsiooni. Näiteks seedehäirete puhul
19 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks jaoks suur probleem - kanal, mis ühendab ninaõõnt pisaranäärmetega, on avar ning seetõttu nohu korral infektsioonile vastuvõtlik, tekitades silma sarvkesta põletiku. - nina kõrvalkoopad e põskkoopad on puudulikult arenenud ning seetõttu esineb nendes piirkondades imikutel ja väikelastel harva põletikke Neel - neelumandlid muutuvad nähtavaks 9-10 elukuust, seetõttu lapse esimestel eluaastatel angiini ega neelumandlite põletiku diagnoos õigustatud pole Kõri - kõri valendik on kitsas, mistõttu turse korral eksisteerib reaalne lämbumisoht Trahhea ja bronhid - mõlemad on kitsad, seintes vähe elastseid kiude, limaskest veresoonterohke - röga väljaköhimine raskendatud
45-80 mm/Hg, noorukil 60-90 V. HINGAMINE A. Hingamiselundkonna struktuur. Sisse- ja väljahingamise mehhanism. Nina ninaõõs on kitsas, limaskest õrn ja veresoonte rikas. Kuna imik ei oska veel läbi suu hingata, on nohu tema jaoks suur probleem kanal, mis ühendab ninaõõnt pisaranäärmetega, on avar ning seetõttu nohu korral infektsioonile vastuvõtlik, tekitades silma sarvkesta põletiku. nina kõrvalkoopad e põskkoopad on puudulikult arenenud ning seetõttu esineb nendes piirkondades imikutel ja väikelastel harva põletikke Neel neelumandlid muutuvad nähtavaks 9-10 elukuust, seetõttu lapse esimestel eluaastatel angiini ega neelumandlite põletiku diagnoos õigustatud pole Kõri kõri valendik on kitsas, mistõttu turse korral eksisteerib reaalne lämbumisoht Trahhea ja bronhid mõlemad on kitsad, seintes vähe elastseid kiude, limaskest veresoonterohke
Viiakse läbi erinevate organsüsteemide läbivaatus süda-veresoonkond, vererõhk, südame löögisagedus (pulss), luud-liigesed-lihased, nahk ja nahaalune rasvkude, hingamiselundkond, kõhuõõneorganid, endokriinsüsteem jm. Küsitakse pubertee- diperioodis tütarlaste menstruaalfunktsiooni kohta, otsitakse kroonilisi koldein- fektsioone kurgumandlid, põskkoopad, hambakaaries, hinnatakse verenäitajaid. KOORMUSTEST Seejärel viiakse läbi koormustest, mis on spordimeditsiinilise terviseuuringu põhiosa. Koormustest aitab hinnata organismi koormustaluvust. Koormustesti Kõige olulisem teostatakse: on läbi viia koormustest 1) südame-veresoonkonna varjatud haiguste avastamiseks. Koormustestil avalduvad