1 vabalt peetavate kanade munad; 2 õrrekanade munad; 3 puuris peetavate kanade munad. Kolestorool inimene toodab 1000mg iga päev; kahjulik, kui veresoonte seinad on kahjustunud (suhkur lõhub veresooni); 60g kanamuna: kolestorool, mg 185 D-vitamiin, RÜ 41 300 mg kolestorooli päevas soovitatav; Haudumise kestus: · Jaanalind 42 päeva; · Muskuspart 34; · Hani 30 · Kalkun 28 · Part 28 · Pärlkana 26 · Kana 21 · Vutt 17 · Jahifaasan 21-23 · Sinikaelpart 26 · Kodutuvi 17 · Teemanttuvi 13 Muna mass: · Kana 60g · Kalkun 70-90 · Munapart 60-65 · Lihapart 80-90 · Muskuspart 70-80 · Hani 120-200 · Pärlkana 45 · Vutt 12-18 · Jaanalind 1000-1600 Linnuliik Tapmisvanus, päevades Kanabroiler 42 Supikana >600 Kalkun (kerge) 100
Kukk cock Ööbik nightingale Kuldnokk starling Öökull owl Kurg craue Öölind noeturual bird Käbilind conebird Öösorr nightjar Kägu cuckoo Lagle brent Laulurästas song-thrush Leevike bullfinch Lepalind - redstard Linavästrik wagtail Luik swan Lõoke lark Metsis capercailye Musträstas blackbird Paabulind peacock Papagoi parrot Part duck Pingviin - penguin Põldpüü partridge Pärlkana guinea-hen Pääsuke swallow Pöialpoiss tom-thumb
muna mass väheneb selle tagajärjel keskmiselt 0,2% ööpäevas. Muna pikaaegsel säilitamisel tema erikaal väheneb, munavalge tiheneb vee aurustumise ja osalise difundeerumise tõttu rebusse. Munavalge proteiinid, sealhulgas lüsosüüm hakkavad aeglaselt lagunema, mille tagajärjel munavalge kaotab bakteritsiidsed omadused. Hautamise kestus linnuliigiti: jaanalind 42 päeva/ muskuspart 34 päeva/ hani 30 päeva/ kalkun 28 päeva/ part 28 päeva/ pärlkana 26 päeva/ sinikaelpart 26 päeva/ jahifaasan 2123 päeva/ kana 21 päeva/ vutt 17 päeva/ kodutuvi 17 päeva/ teemanttuvi 13 päeva Haudereziim loote arenemiseks vajalike tingimuste kompleks. Lindude munad sisaldavad toitainete varu, millest jätkub lootele kogu embrüonaalse arenemise perioodiks. Loode areneb normaalselt üksnes siis, kui haudeperioodil valitseb vastav temperatuur,
KANAD 2013. aastal toodeti 187,1 miljonit muna Normaalne kanatibu kaalub 36...40 g. Munatõugu kana kaalub keskmiselt 2,5-3,5 kg, kukk 3,5-4,5 kg Koorunud broileritibud kaaluvad keskmiselt 38...41 g. Suurim kanamunade tööstusliku tootmise majand oli Tallinna Linnuvabrik Keskmine muna toodang on 260-270 muna aastas Kanamuna 45-75 g keskmiselt 60 g Kalkunimuna 70-90 g Munapardi muna 60-65 g Lihapardi muna 80-90 g Hanemuna 120-200 g Pärlkana muna 45 g Vutimuna 12 g Jaanalinnu muna 1-1,6 kg Söödavajadus 145-170g jõusööta päevas KALKUN Isaslinnud kaaluvad 18…20 kg-ni, emaslinnud kuni 12 kg Noorkalkunid ( 5-kuised ) kaaluvad 7-9 kg, emaskalkunid 5…6 kg. Munatoodang 50-100 muna ühel munemisperioodil VUTID Vuti aastane munatoodang 310 tk Vuti aastane munatoodang 4181 g Munade keskmine mass 13,5 g
Munakana 140-150 21 161-171 Lihakana 180 21 201 Põldvutt(eesti) 45-50 17 62-67 Kalkun 240 28 268 Hautamiseperioodi pikkus Kana 21 Vutt 17 Hani 30 Part, kalkun 28 Tuvi 17 Pärlkana 25 · Hea söödaväärindus (söödakulu toodanguühikule) Kanakasvatuses on söödaväärindus 2 kana 2 kg, muna 60g, sööb 120 g · Head nuuma- ja lihajõudlusnäitajad Liik Realiseerimisvanus Realiseerimismass Lihakeha Tapsaagis, , päeva , kg mass, kg % Munakana 510 1,6-1,8 1,08 60
Pärlkanad Huvitava väljanägemisega pisut kartliku meelelaadiga linnud. Iseloomustus Munad säilivad kaumiskõlblikena kuni pool aastat. Emalinnud kaaluvad 2,1kg, isalinnud 1,9 kg. Ühelt emalinnult saadakse 120 muna aastas. Uute liinide puhul on õnnestunud munevuse suurendamine ka kuni 240-270 munani aastas. Nad on säilitanud täielikult lennuvõime ja liha meenutab metsalinnuliha. Looduslikud eellased munevad suurtesse ühispesadesse. Tõud Ginea pärlakana Ginea Korall-sinine Pärlkana Ginea Lavendel Pärlkana Pidamine Täiskasvanud pärlkanade enamlevinud pidamisviis on sügavallapanuga, akendeta lindlate kasutamine. Sügavallapanuga lindlad ei vaja kütmist. Paarituste edukaks toimumiseks on vaja seadmed paigutada sügavallapanul seinte äärde ja mitte paigutada linde liiga tihedalt. Pärlkanad ei mune selleks lindlasse paigutatud pesadesse, vaid allapanule. Tavaliseltmunevad nad rühmiti ühispessa. Ühispesa paikneb sulus sööda rippautomaadi
Rohusöödad Millal kasutavad kehavarusid suuretoodangulised lüpsilehmad kõige intensiivsemalt? Laktatsiooniperioodi alguses Arvuta välja söödaväärindus kanamunade tootmisel. Lähteandmed: Kanade munevus 85%, munade massikategooriad: 50% M ja 50% L Mitme päevaselt hakkavad munakanad munema? 140-150 päevaselt Mitu päeva on kanabroileri realiseerimisvanus ja milline on tema kehakaal? 42 päeva ja 2,2...2,4 kg Hane, kalkuni ja pärlkana muna haudumise kestus? 30, 28, 26 päeva Kui siga kasutab 2kg kehamassi juurdekasvu kohta 6 kg jõusööta, siis milline on selle sea söödaväärindus? Kas emiste sigimistsükkel koosneb kolmest perioodist- tiinuse algperioodist, tiinuse lõppeperioodist ja imetamisperioodist? Õige Imetavaid emiseid peetakse? Individuaalsulus Kas hea söötmis-pidamistingimuste juures on võimalik saada ühelt emiselt kolm pesakonda aastas? Jah Sead saavutavad majandusliku varavalmivuse keskmiselt
Tervetelt lindudelt saadud muna sisu on steriilne. Linnuliik Muna mass (g) Kana 60 (45–75) Kalkun 70–90 Munapart 60–65 Lihapart 80–90 Muskuspart 70–80 3 Hani 120–200 Pärlkana 45 Vutt 12–18 Jaanalind 1000–1600 Muna morfoloogiline koostis: rebu, munavalge, koorealused kiudkestad ja lubikest (munakoor) Munavalge ja rebu on arenevale lootele toitainete tagavaraks. Rebu koosneb vaheldumisi paiknevast kuuest valgest ja kuuest kollasest rebu kihist ning neid katvast rebukilest (vitelliinkest). Munavalge koosneb neljast kihist: väline vedel (23% kogu munavalgest), keskmine tihe (57%), keskmine vedel (17%) ja sisemine tihe e keeriskiht (3%)
Keskmine M 53-63 5,4 kg Väike S Alla 53 4,5 kg Kana 65 Vutt 13 Kalkun 75-65 Hani 160-200 Part 90-100 Muskuspart 70-80 Pärlkana 40-45 Jahifaasan 30-33 6. Muna ehitus ja moodustumine munajuhas. Muna koosneb rebust, munavalgest , koore alusest kiud-ehk lubikestast ning munakoorest. Muna tootmist reguleerib hüpofüüsis toodetavm follikuleid stimuleeriv hormoon. Kana võib elu jooksul muneda 3000-4000 muna, sest follikuli algeid ongi nii palju kanas. Ovulatsiooni põhjustab LH luteiniseeriv hormoon. Muna valmimiseks on on vaja kanal 25h.
terava otsaga ees. MUNA MORFOLOOGILINE JA KEEMILINE KOOSTIS Muna on emassugurakk, mis on ümbrisetud rebu, munavalge kiud- ja lubikestadega. Sisaldab kõiki organismi kasvamiseks ja arenemiseks vajalikke toitaineid. Tervetelt lindudelt saadud muna sisu on steriilne. Linnuliik Muna mass (g) Kana 60 (45–75) Kalkun 70–90 Munapart 60–65 Lihapart 80–90 Muskuspart 70–80 Hani 120–200 Pärlkana 45 Vutt 12–18 Jaanalind 1000–1600 Muna morfoloogiline koostis: rebu, munavalge, koorealused kiudkestad ja lubikest (munakoor) Munavalge ja rebu on arenevale lootele toitainete tagavaraks. Rebu koosneb vaheldumisi paiknevast kuuest valgest ja kuuest kollasest rebu kihist ning neid katvast rebukilest (vitelliinkest). Rebu sisemusse viib iduketta juurest rebutaela kael, mis lõpeb rebutaela e latebraga. Rebu paikneb keeriste abil munavalge sees püsivas asendis.
-Loomastik. Loomastiku alusel jaguneb maismaa 5 loomastikuregiooniks: Holarktiline regioon on pidevalt suurim, kuid loomastikult suhteliselt vaene. Endeemsed on kobraslased, hüpiklased, viiksjäneslased, kaamelid, lambad, lindudest metsislased ja kaurilisedm ulatuslik levila on kärplastel, koerlastel ja hirvlastel. Etioopia regiooni iseloomustab suurte rohusööjate ning neist toituvate kiskjaliste rohkus. Palju elab seal ka kitsaninalisi ahve ja poolahve. Lindudest on endeemsed jaanalind, pärlkana ja hiirlinnud. Indo.Malai regiooni loomastik sarnaneb Etioopia regiooni omaga. Ühised rühmad on soomusloomad, londilised, kitsaninalised ahvid, ninasarvikud, võhkhirved ja sarvlinnud. Ainult selles regioonis elutsevad karutiivalised, kandlased, gibonlased. Rohkesti on hirvlasi, veislasi, oravaid, kanalisi. Rohkesti elutseb seal lennusega loomi. Inimahvidest elab seal ainult orangutang. Neotroopilise regiooni loomastik on rikkalik ja omapärane
2 MUNA MORFOLOOGILINE JA KEEMILINE KOOSTIS Muna on emassugurakk, mis on ümbrisetud rebu, munavalge kiud- ja lubikestadega. Sisaldab kõiki organismi kasvamiseks ja arenemiseks vajalikke toitaineid. Tervetelt lindudelt saadud muna sisu on steriilne. Linnuliik Muna mass (g) Kana 60 (4575) Kalkun 7090 Munapart 6065 Lihapart 8090 Muskuspart 7080 Hani 120200 Pärlkana 45 Vutt 1218 Jaanalind 10001600 Muna morfoloogiline koostis: rebu, munavalge, koorealused kiudkestad ja lubikest (munakoor) Munavalge ja rebu on arenevale lootele toitainete tagavaraks. Rebu koosneb vaheldumisi paiknevast kuuest valgest ja kuuest kollasest rebu kihist ning neid katvast rebukilest (vitelliinkest). Rebu sisemusse viib iduketta juurest rebutaela kael, mis lõpeb rebutaela e latebraga. Rebu paikneb keeriste abil munavalge sees püsivas asendis.
soft, pehme, E exudative, vesine, pH tase suhteliselt madal, mis on tingitud glükogeeni kiirest lagunemisest piimhappeks). See liha on hapuka maitsega ja puuduliku aroomiga. Kuumtöötlemisel saadakse kuiv ja vintske toode. 2.2. Liha liigid Päritolu järgi liigitatakse liha kodustatud loomade liha veise-, sea-, lamba-, kitse-, hobuse- jne. liha linnuliha kana-, broilerkana-, pardi-, muskuspardi, hane-, kalkuni-, pärlkana, vuti- jne. liha 7 ulukiliha. Eluslooma tapmisel saadakse lihakeha, mille töötlemisel omakorda rümp. Töötlemisel eraldatakse siseorganid, pea, esi- ja tagajalad ning saba. Rümpade tükeldamisel saadakse poolrümp, veerandrümp ja raietükid. Poolrümp on piki selgroogupoolitatud rümp. Veerandrümp on roiete vahelt poolitatud poolrümp. Raietükid saadakse pool- või veerandrümpade tükeldamisel. Raietükkideks
Jõevähk Astacus fluviatilis 58 116 Siidiliblikas Bombyx mori 28 56 Sääsk Culex pipiens 3 6 Äädikakärbes Drosophila melanogaster 4 8 Toakärbes Musca domestica 6 12 Mesilane Apis mellifera 16 32 Karpkala Cyprinus carpio 52 104 Kana Gallus domesticus 39 78 Pärlkana Numida meleagris 38 76 Kalkun Meleagris gallopavo 41 82 Hani Anser domesticus 41 82 Part Anas domesticus 40 80 Hiir Mus musculus 20 40 Rott Rattus norvegicus 21 42 Merisiga Cavia porcellus 32 64 Küülik Oryctolagus cuniculus 22 44
annaabi.ee 
