6) Veermik ja kere: · Kere · Klaasid, klaasipuhastid ja aknapesurid · Kere/kabiini sisustus · Korrosioon ja välimus · Esi- ja tagatelg · Vedrud, amortisaatorid ja stabilisaatorid · Haagise/veduki haakeseadmed ja ühendusjuhtmed · Veokastid ja furgoonid 7) Mootor: · Mootor · Toitesüsteem ja kütusepaak · Gaasi toiteseadmed · Väljalaskesüsteemid · Heitgaaside toksilisuse vähendamise seaded · Katalüsaatorita ottomootorite heitgaasid · Lambda -anduriga ja katalüsaatoriga ottomootorite heitgaasid · Diiselmootori heitgaaside suitsusus · Müra · Elektrisüsteem 8) Jõuülekanne · Sidur · Käigu, - jaotus- ja jõuvõtukast/kordisti/aeglusti · Kardaanülekanne/rattavõll · Peaülekanne · Veojõu kontrollsüsteem 9) Sõiduki mõõtmed ja massid · Pikkus, laius, kõrgus · Mootorsõiduki lubatud suurim registrimass 9
Samuti on säärases kütuseelemendis kasutatavad materjalid kallid või paljud membraanid on alles arenduse faasis. Hetkel toodab keskmine vesinik-hapnik kütuseelement 1-1,5V voolu 25 kraadi juures. Metanool mootorikütusena Metanooli on võimalik kasutada ka sisepõlemismootorite käitamiseks ning peetakse loodussõbralikumaks alternatiiviks (eelnimetatud põhjustel). Metanooli kütteväärtus on küll poole väiksem bensiinist, (ca. 40-41 MJ/kg) ja diislist (ca. 45 MJ/kg) kuid ottomootorite puhul on täheldatav kuni 10% jõudluse tõus. Samas kulub metanooli mootorikütusena umbes 50% rohkem. Eriti sobib metanool üleslaadimisega mootorites kasutamiseks. Madala tsetaanarvu tõttu pole metanooli ilma süüte- või hõõgküünla abita võimalik diiselmootorites puhtal kujul kasutada. Mõlemat tüüpi mootorites võib kasutada ka vastava kütuse ja metanooli segusid.. Metanooli baasil või metanooliga segades on võimalik luua samuti mootorikütuseid. Bensiinis
alkeenid ja väävliühendeid, niisiis tuleb lisandid eraldada, sellist protsessi nimetatakse rafineerimiseks. NAFTASAADUSTE OMADUSED JA KASUTAMINE Petrooleum Omadused Petrooleum on tugeva lõhnaga kergesti voolav hele vedelik, mis saadakse põhiliselt nafta destilleerimisel. Petrooleumi tihedus on 780...850 kg/m³ ja see koosneb paljudest süsivesinikest. Keemispiirkond on 150...300° C. Kasutamine 20.sajandi esimesel poolel kasutati petrooleumi ottomootorite kütusena. Petrooleumi fraktsioone kasutatakse kütusena karburaatoriga väikekateldes, teraviljakuivatite soojusgeneraatorites, valgustuslaternates ja süütevedelikuna. Samuti kasutatakse petrooleumi lahustina, sest mõningad ained lahustuvad vaid selles. Petrooleumi fraktsioonidest koosneb põhiliselt ka reaktiivlennukite kütus. Petrooleumi lisatakse diislikütusele hangumistemperatuuri alandamiseks. Bituumen Omadused Bituumen on mustjaspruun amorfne aine.
nad on vähem lenduvad kuid oktaaniarv on siiski kõrge 9. Mis on kütusesegude mittelineaarne ehk mitteaditiivne käitumine? Millised kütustesegud nii käituvad? Kas see nähtus tekitab probleeme? a)Nende segude aururohud ei ole summeeruvad kahe kutuseosana. b)Etanool- bensiin segud. c)See pohjustab probleeme segude hoiustamisel ja ka kutuse kasutamisel. 10. Nimeta naftakütuste segusid etanooliga ja autonoomseid etanooli kütuseid ottomootorite ja diiselmootorite jaoks. E85, E36, E52 11. Kas on kasutusel segud vettsisaldava etanooliga? Mis mootorites? jah, scania mootorites(kõrgsurvesüüde) 12. Mitmenda põlvkonna kütus saadakse taimeõli esterifitseerimisel? Kuidas seda kütust kutsutakse ja kus kasutatakse? 13. Kas rapsmetüülesterit lisaks mootorikütusena kasutamisele on lubatud ka ahjukütusena kasutada? Kas sellele kütusele on Eesti Vabariigis standard esitatud? 14
väntvõlli pöördenurga ühe kraadi kohta: p p z p 2 II kus pz on rõhk nähtava põlemise lõpus, p2 rõhk kütuse süütamisel θII väntvõlli pöördenurk nähtava põlemise perioodil Protsessi suurim jäikus määratakse diagrammi sirgjoonelise osa kohta. Ottomootorite põlemisprotsessi keskmine jäikus on l...2 kG/cm 2 väntvõlli pöördenurga kraadi kohta. Põlemise kestust ja kvaliteeti mõjutavad: 1. Eelsüütenurk Et nähtavale põlemisele eelneb induktsiooniperiood, tuleb segu süüdata enne kolvi ülemist surnud seisu. Optimaalne eelsüütenurk leitakse katseliselt. Joonisel on esitatud normaalse, liiga varajase ja liiga hilise süütega mootorite indikaatordiagrammid.
pinnakatteid või materjale. Alkoholid korrodeerivad tsingi- ja magneesiumisulameid, nende toimel punsuvad või lagunevad kummi ja mõnd liiki plastdetailid. Alkoholid pesevad silindri seinalt maha õlikile, mistõttu mootori kulumine intensiivistub. Kui nad satuvad õlisse, halvendavad nad selle kvaliteeti, kuid aurustuvad kiiresti. Põllumajandus võib lähitulevikus anda kõige tõenäolisemate alternatiivkütuste jaoks rohkesti tooret - piirituse tootmiseks ottomootorite tarbeks ja taimeõli tootmiseks diiselmootoritele. Piirituse kasutamise kogemused on kõige suuremad Brasiilias, arvestatavaid tulemusi on saadud ka mitmes teises riigis. Kultuurist olenevalt võib etanooli või taimeõli saada 750...1000 liitrit hektarilt. Põllutöödeks kulub umbes 70...100 l/ha traktorikütust. Järelikult ei kulu põllutöödele isegi põhjamaistes oludes ja viletsama saagisega kultuuride kasvatamisel üle 1/10 saagist. Loodussõbralikuma kütuse
22 API klassifikatsioon eeldab, et õli on enne klassi kinnitamist läbinud täpselt kindlaks- määratud testi. Klassifikatsioon on avatud ja sinna saab lisada uusi klasse endisi muutmata. Esimene täht tähistuses näitab mootori tüüpi ja teine õli kvaliteeti. Seega SJ, SJ/EC jne on ottomootoriõlid; CF,CG, CH, CI jne diiselmootoriõlid ja TC, TD jne on 2-taktiliste ottomootorite õlid. Kui õlil on kaksiktähistus SJ/CF2, siis see mootoriõli on universaalne ja sobib kasutamiseks nii ottomootoris kui ka diiselmootoris. SAE KLASSIFIKATSIOON (Society of Automotive Engineers): SAE näitab õli viskoossust. Et mootori käivitamine oleks ohutu, peab õli madalatel temperatuuridel olema pumbatav ja piisavalt vedel. Kuumana peab õli olema piisavalt paks, et moodustada liikuvate metallpindade vahele vajalik õlikiht, mis hoiab ära nende enneaegse kulumise.
detonatsiooniohtu konstantsel kiirusel mootori rasketel koormustingimustel väntvõlli pöörlemissagedusel. 26. Mootoribensiini kloppimisindeks (AKI): USA-s ja ka teistes maades mõnikord kasutatakse kahe oktaaniarvu asemel kloppimisindeksit AKI, mida käibekeeles kutsutakse pump rating. AKI=(RON+MON)/2 Kui seadus/ eeskiri nõuab oktaaniarvu märkimist bensiinipumbale, siis pannakse AKI 27. Mootoribensiini oktaaniarvu ja tundlikkuse mõjurid: 28. Ottomootorite oktaanitarbe (ONR) mõjurid: Mootori oktaanitarvet mõjutavad: 1. Mootori surveaste ja põlemiskambri kuju 2. Õhu ja mootoribensiini liikumine silindris 3. Õhu ja mootoribensiini suhe 4. Eelsüütenurk 5. Mootori koormus ja küttesegu temperatuur 6. Õhu temperatuur 7. Õhuniiskus 8. Õhurõhk 9. Absoluutne kõrgus 10. Tolerantsid mootori valmistamisel 11. Mootori (auto) läbisõit 12. Mootoriõli omadused 13
turbodiislite puhul 3,0 m-1; • kui sõiduk on valmistatud aastail 1987 kuni 1997, siis on suitsususe neeldumistegur 3,5 m-1. Statsionaarsel töörežiimil ei tohi see ületada 1,5 m-1; • enne 1987. aastat valmistatud sõidukitel heitgaasi suitsusust ei normeerita. Heitgaasitorust ei tohi töösoojal mootoril väljuda suitsu ühelgi püsitöörežiimil. Veeaur on lubatud. 13 Ottomootorite heitgaase kontrollitakse spektrograafi tüüpi gaasianalüsaatoriga ja diiselmootori suitsusust Bouger-Lambert-Beer’i seadusel põhineva, kiirguse neeldumist mõõtva suitsususmõõturiga. Metoodika on toodud Euroopa Liidu direktiivis 92/55/EEC. Eestis ei tehta mootorsõidukite tüübikinnituskatseid. Maaletoodud sõidukite puhul tuginetakse valmistaja või vahendaja esitatud dokumentatsioonile. Sõiduauto tüübikinnitus antakse vaid
sisaldavat paksu naftat. Nafta tihedus on 650 ... 1040 kg/m3. Teda iseloomustab elemendiline, rühmaline ja fraktsiooniline koostis. Nafta sisaldab süsinikku 83 ... 87%, vesinikku 11 ... 14%,hapnikku, väävlit ja lämmastikku kokku 1 ... 5%. Protsendi murdosa piires sisaldab nafta lahustunud mineraalaineid ja Kütuse kütteväärtus ja kogus Mõningate kütuste kütteväärtusi Kütused, autobensiinid Kasutavate karburaatormootorite e ottomootorite tegelik võimsus, töökindlus ja kasutegur sõltuvad kasutatava kütuse omadustest. Kütuse põhikoostises on teatavasti süsinik C ja vesinik H., Vaata keemiast alkaanide homoloogiline rida: metaan CH4, etaan C2H6 jne! Kütused: autobensiinid Mootoris ühinevad õhus olev hapnik O2 ja kütusekomponendid süsinik C ning vesinik H teatavasti põlemise teel, oksüdeerumsprotsess. Kaasneb kõrge temperatuur ja rõhk ning tekivad mitmed
moodustub küttesegu. Hangumistemperatuur on bensiinil alla 80°C. Petrooleum Petrooleum on tugeva lõhnaga kergesti voolav hele vedelik, mis saadakse põhiliselt nafta destilleerimisel. Tema tihedus on 780...850 kg/m³. Nagu bensiingi koosneb ta paljudest süsivesinikest. Kindel keemistemperatuur puudub. Keemispiirkond on 150...300° C, leektemperatuur umbes 30°C ja parafiinide kristalliseerumise algus - 60°C. 20 sajandi esimesel poolel kasutati petrooleumi ottomootorite kütusena. Bensiinist halvema aurumise ja madala oktaaniarvu tõttu ta kaasaegsetesse ottomootoritesse ei sobi. Määrimisomaduste puudumise tõttu ei kõlba petrooleum ka diiselmootoritesse. Petrooleumi fraktsioone kasutatakse kütusena karburaatoriga väikekateldes, teraviljakuivatite soojusgeneraatorites, valgustuslaternates ja süütevedelikuna. Veel kasutatakse petrooleumi lahustina sest mõningad ained lahustuvad vaid selles
1 – silindri kaan 2 – kolb 3 – silindrihülss 4 – keps 5 - väntvõll S = 2R R = S/2 Vc – põlemiskambri maht Vs – silindri töömaht ( kolvikäigu maht) Va – silindri üldmaht Mootori litraaž – kõigi silindrite töömahtude summa Va = Vc+Vs ε = Va = Vc+Vs =1 + Vs Vc Vc Vc Surveaste näitab silindri üldmahu suhet põlemiskambri mahust Ottomootorite ε = 6...9 Diiselmootorite ε = 12...18 SPM TÖÖTSÜKLID JA NENDE VÕRDLUSED NELJATAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID I takt. Toimub väntvõlli esimesel pöördel, kolvi liikumisel alumise surnud seisu suunas. Kolvi allaliikumisel tekib silindris alarõhk. Selle tagajärjel imetakse silindrisse läbi sisselaskeklapi värske atmosfäärirõhul õhk. Sundlaadimisega mootoritel surutakse õhk silindrisse mootori ülelaaduriga.
EL maades müüdavad bensiinid väävlit sisaldada ei tohi. Petrooleum Petrooleum on tugeva lõhnaga kergesti voolav hele vedelik, mis saadakse põhiliselt nafta destilleerimisel. Tema tihedus on 780...850 kg/m³. Nagu bensiingi koosneb ta paljudest süsivesinikest. Kindel keemistemperatuur puudub. Keemispiirkond on 150...300° C, leektemperatuur umbes 30°C ja parafiinide kristalliseerumise algus - 60°C. 20 sajandi esimesel poolel kasutati petrooleumi ottomootorite kütusena. Bensiinist halvema aurumise ja madala oktaaniarvu tõttu ta kaasaegsetesse ottomootoritesse ei sobi. Määrimisomaduste puudumise tõttu ei kõlba petrooleum ka diiselmootoritesse. Petrooleumi fraktsioone kasutatakse kütusena karburaatoriga väikekateldes, teraviljakuivatite soojusgeneraatorites, valgustuslaternates ja süütevedelikuna. Veel kasutatakse petrooleumi lahustina sest mõningad ained lahustuvad vaid selles
EL maades müüdavad bensiinid väävlit sisaldada ei tohi. Petrooleum Petrooleum on tugeva lõhnaga kergesti voolav hele vedelik, mis saadakse põhiliselt nafta destilleerimisel. Tema tihedus on 780...850 kg/m³. Nagu bensiingi koosneb ta paljudest süsivesinikest. Kindel keemistemperatuur puudub. Keemispiirkond on 150...300° C, leektemperatuur umbes 30°C ja parafiinide kristalliseerumise algus - 60°C. 20 sajandi esimesel poolel kasutati petrooleumi ottomootorite kütusena. Bensiinist halvema aurumise ja madala oktaaniarvu tõttu ta kaasaegsetesse ottomootoritesse ei sobi. Määrimisomaduste puudumise tõttu ei kõlba petrooleum ka diiselmootoritesse. Petrooleumi fraktsioone kasutatakse kütusena karburaatoriga väikekateldes, teraviljakuivatite soojusgeneraatorites, valgustuslaternates ja süütevedelikuna. Veel kasutatakse petrooleumi lahustina sest mõningad ained lahustuvad vaid selles
Pingemuutus primaarvooluringis tekitab emj sekundaarvooluringis. Lihtsüsteemist palju kõrgema pinge kasutamine primaarvooluringis võimaldab süütepinge tõsta kuni 30000 V. Küünla sädevahe võib olla kuni 1,5 mm. Kõrgema süütepinge korral on sädelahendusel suurem energia ja sellega saab süütada üpris lahjat küttesegu. 24. Magneetosüütesüsteemid. Magneetosüütesüsteemi kasutatakse põhiliselt kahetaktiliste ja väikese võimsusega neljataktiliste ottomootorite juures. Süsteemi eelis on lihtsuses ja suures töökindluses. On tava- ja türistorsüsteemid. Tavamagneetosüsteemi on kasutatud ottomootori algpäevist peale. Praegu kasutatakse teda vähe. Joonisel 24. On kujutatud magneetosüütesüsteem. Joonis 24. Magneetosüütesüsteem. Türistorsüsteem on kontaktivaba ja seetõttu väga töökindel. Sädelahenduseks tarvilik energia koguneb kondensaatorisse. Lülitina töötab siin türistor, sellest tuleneb ka süsteemi nimetus.
annaabi.ee 
