Avardit (c) kasutatakse avardamiseks puuritud ava läbimõõdu suurendamiseks (ülepuurimiseks). Võrreldes keerdpuuriga on avardil suurem hammaste (lõikeservade) arv. Hõõritsat(d,e) kasutatakse hõõritsemiseks avade viimistlemiseks suurema täpsuse ning väiksema pinnakareduse saamiseks pärast avardamist. Süvistiga (f, g, h) töödeldakse puuritud avade otspindu avale ristpinna (näiteks poldi mutrialuseks pinnaks) või koonilise pinna saamiseks (peitpeaga kruvi tugipinnaks). Keermepuur (i) on puuritud ava keermestamiseks. Sageli kasutatakse ka avalõikureid, mis koosnevad eespool nimetatud lõikurite komplektist, näiteks kombineeritud avardisüvisti (j). Puuritakse puuri pöörlemise (pealiikumine) ja sirgjoonelise liikumise (ettenihkeliikumine) koostoime tulemusena. Mõlemad liikumised annab tööriistale
Tuleb välja uurida, kui kaugele 9 ulatuvad kahjustuste piirid ja kui olulised on need seina toimimise seisukohalt. Ehituslike puitpindade kaitse põhireegleid tuleks alati täita. Nendeks põhireegliteks on:ilmastikukoormuse vähendamine katuseräästa laiendamise teel, eelkõige lääne ja lõunapoolsetel külgedel, vältida vihmavee sissetungimispindu, eelkõige otspindu, puitkonstruktsioonide kõrguse tõstmine pritspindadest (sokliosast, terrassipindadest, jm.) vähemalt 30 cm kõrgemale, horisontaalsete või vähese kaldega pindade kaitsmine ilmastikukindlamate materjalidega (metall,tsementplaat, jm), luua võimalused tilkumiseks ja kuivamiseks vältides sellega veekottide teket, servakantide ümardamine, kuna teravad kandid ei lase piisava paksusega kattekihti peale kanda ja koos sellega võib kattekiht antud kohas rebeneda.
keevitamiseks ning takistuspõkk-keevitamiseks. Esimesel juhul saadakse põkkliide keevitusmasina kontaktide abil kokkupuutesse viidud detailide otspindade kuumutamisega trafo vahendusel vooluahelat pingestades. Enne otspindade kokkusurumist liidetavad pinnad sulavad. Takistuspõkk-keevitamisel ühendatavad detailid surutakse otspindu pidi kokku ning kuumutatakse keevitusvooluga plastse olekuni, misjärel rakendatakse survejõudu. Hõõgumiseni kuumeneval liitekohal täheldatakse kohtjämendust. Sulatuspõkk-keevitamist kasutatakse suure ristlõikepinnaga detailide, takistuspõkk-keevitust väikese ristlõikepinnaga detailide ühendamiseks. 5
Kui detail liigub edasi, tõuseb tagasilöögikaitse ja laseb selle läbi. Kui aga detail hakkab tagurpidi liikuma, suruvad hambad selle paigale. 10 3. Lihvpingid Enamasti piisab asjaarmastajale puutöömeistrile väikesest tald- ja lintlihvijast, millega saab suurepäraselt suuri pindu lihvida, kuid kombineeritud ketas- ja lintlihvpink võimaldab detaile vormida ning ka otspindu lihvida. Lisaks sobib see väikeste detalide töötlemiseks. Lihvketas ehk lihvseib Vertikaalselt lihvpaberiga kaetud metallketast kasutatakse nii sirgeservaliste kui ka ümartatud otste lihvimiseks. Suurim võimalik lihvmilaius on natuke väiksem kui pool ketta läbimõõdust. Tavalisel kinnitatakse paberpõhjal lihvpaber ketta külge paberi taga oleva liimiga. Kui paber ära kulub, võta see ära ja asenda uuega. Lihvpaber
Kui detail liigub edasi, tõuseb tagasilöögikaitse ja laseb selle läbi. Kui aga detail hakkab tagurpidi liikuma, suruvad hambad selle paigale. 10 3. Lihvpingid Enamasti piisab asjaarmastajale puutöömeistrile väikesest tald- ja lintlihvijast, millega saab suurepäraselt suuri pindu lihvida, kuid kombineeritud ketas- ja lintlihvpink võimaldab detaile vormida ning ka otspindu lihvida. Lisaks sobib see väikeste detalide töötlemiseks. Lihvketas ehk lihvseib Vertikaalselt lihvpaberiga kaetud metallketast kasutatakse nii sirgeservaliste kui ka ümartatud otste lihvimiseks. Suurim võimalik lihvmilaius on natuke väiksem kui pool ketta läbimõõdust. Tavalisel kinnitatakse paberpõhjal lihvpaber ketta külge paberi taga oleva liimiga. Kui paber ära kulub, võta see ära ja asenda uuega. Lihvpaber
sabast puuri kinnitamiseks. Puurpinkidel kasutatakse peale puuride ka hulgaliselt teisi avalõikureid. Avardit (c) kasutatakse avardamiseks puuritud ava läbimõõdu suurendamiseks (ülepuurimiseks). Võrreldes keerdpuuriga on avardil suurem hammaste (lõikeservade) arv. Hõõritsat (d,e) kasutatakse hõõritsemiseks avade viimistlemiseks suurema täpsuse ning väiksema pinnakareduse saamiseks pärast avardamist. Süvistiga (f, g, h) töödeldakse puuritud avade otspindu avale ristpinna (näiteks poldi mutrialuseks pinnaks) või koonilise pinna saamiseks (peitpeaga kruvi tugipinnaks). Keermepuur (i) on puuritud ava keermestamiseks. Sageli kasutatakse ka avalõikureid, mis koosnevad eespool nimetatud lõikurite komplektist, näiteks kombineeritud avardisüvisti (j). Puurpinkidel puuritakse, avardatakse, hõõritsetakse ja keermestatakse. Üldotstarbeliste puurpinkide hulka kuuluvad vertikaal- ja radiaalpuurpink, samuti horisontaalpuurpink e. sisetreipink.
Selleks asetasime tooriku kolmepakilise padruni vahele.suurema läbimõõduga toorikute puhul on võimalik padrun ümper pöörata. Peale seda veendusime ,et treitera on tooriku suhtes tsentris, vastasel juhul ei toimi treitera optimaalselt ning võib puruneda. Kuna detaili diameeter polnud soovitud mõõtmetega siis kinnitasime treipinki paenutatud astmetera millega on võimalik silindrilisele pinnale astmeid treida (ühtlasi ka pinnakihti eemaldada)ning ka otspindu treida. Tooriku diameeter oli üsna väike, seega sobiva nurkkiiruse saamisekt valisime suhteliselt suured pöörded (750 p/min). Korraga eemaldasime tooriku pinnald ~2mm paksuseid laaste. Detaili mõõtmeid kontrollisime nihikuga ning kui diameeter oli mõõdus asusime 30º teraviku töötlemise juurde. Kuna 30º koonuse treimiseks puudus sobiv treitera siis kasutasime taas astmetera. Selleks kinnitasime tera suporti ning muutsime supordi nurka tooriku suhtes nii ,et
õõnsuse kaudi lõiketsooni. Samas õõnsusest väljub laast. Puurpinkidel kasutatakse peale puuride ka hulgaliselt teisi avalõikureid. 1) Avardit kasutatakse puuritud ava läbimõõdu suurendamiseks. Avardiga töötlemisel suurendatakse puuritud ava läbimõõtu ja saavutatakse suurem täpsus. 2) Hõõritsat kasutatakse avade viimistlemisel suurea täpsuse ning väiksema pinnakareduse saamiseks pärast avardamist. 3) Süvistiga töödeldakse puuritud avade otspindu puuritud avale ristipinna või koonilise pinna saamiseks. 4) Keermepuur on puuritud ava keermestamiseks. Lõikeprotsessi katakteristikud puurimisel: 1) Kinemaatilised karakteristikud on seotud puuri lõikeliikumistega. Pealiikumine on puuripöörlemine, lõikekiirus v on puuri lõikeserva pealiikumise suunaline kiirus välisläbimõõdul. Puurpingid: Puurpinkidel puuritakse, avardatakse, hõõritsetakse ja keermestatakse.
(e), sisesoone treimine (f) on treimise põhioperatsioonid. hõõritsemiseks avade viimistlemiseks suurema täpsuse Treipingil võib avasid töödelda ka keerdpuuri, ning väiksema pinnakareduse saamiseks pärast avardi ja hõõritsaga (vt. Puurimine). Keerulisi avardamist, Süvistiga töödeldakse puuritud avade kujupindu töödeldakse spetsiaalsete kujulõikuritega. otspindu avale ristpinna või koonilise pinna saamiseks, Keermestatakse nii välis- kui sisepinda spetsiaalseid Keermepuur on puuritud ava keermestamiseks. keerme treilõikureid kasutades. 51. CNC pingid 48.Freesimine, karakteristikud CNC-tehnoloogia abiga töötlemisprotsessid on võimalik Freesimine on lõiketöötluse universaalsemaid
Keerdpuuri- kasutatakse puurimiseks; 2.Avardit- puuritud ava läbimõõdu suurendamiseks (ülepuurimiseks); 3. Hõõritsat -avade viimistlemiseks suurema täpsuse ning väiksema Tööpinki juhitakse arvutiprogrammi abil, mis pinnakareduse saamiseks pärast avardamist; 4) annab tööpingile vajaliku info töö teostamiseks. Süvistiga- töödeldakse puuritud avade otspindu Arvjuhtimist kasutatakse kõikides avale ristpinna (poldi mutrialuseks pinnaks); 5) töötlemispinkides: treipinkides, freespinkides, Keermepuur on puuritud ava keermestamiseks. puurpinkidel, lihvpinkidel ja eriotstarbelistel 10) CNC pingid pinkidel. CNC (computer numerical control) - arvutijuhtimisega robot-tööpink. 1) Fe-Fe3C faasidiagramm (a) ja sulamite Malmi mehaanilised omadused olenevad suurel
Toorikute otspinnad sulatatakse ja seejärel jämendatakse. Toorikud kinnitatakse keevitusmasina rakisesse, pingestatakse keevitustrafo ja lähendatakse toorikud aegamisi teineteisele. Toorikud puutuvad kokku üksikuis punktides, kus moodustuvad sulametalli sillad; need aurustuvad hetkeliselt. Toorikute edasisel lähendamisel aurustuvad uued sillad. Nii kuumenevad otspinnad sügavuseni ja moodustavad sula metalli kile. Jämendamiseks surutakse detailid kokku. Kõrgsagedus torude otspindu kuumutatakse neid läbiva kõrgsagedusvooluga, mille järel rakendatakse valtside survejõud. Induktsioon Induktsioonjoonkeevitus on sarnane eeltooduga, kuid keevituskoha ees asuva pooli abil kuumutatakse detailide otspind pöörisvoolude toimel. Kõrgsagedusvool liigub detaili ühte serva pidi kuni keevituspunkti ja läheb seal üle vastasservale ning väljub metallist libiseva kontakti kaudu. Keevitatavate torude sisse on asetatud ferritterasest südamik mis piirab voolusid torusiseküljel
Treitera ei tohi hoidikust välja ulatuda rohkem kui poolteist terakeha paksust. Tera kinnitatakse hoidikusse vähemalt kahe poldiga. Tasase otspinna ja astmete töötlemine. Tasastelt otspindadelt ja astmetelt nõutakse , et nad oleksid tasased ( st. nad ei tohi olla kumerad ega nõgusad) , teljega risti ja omavahel paralleelsed (rööbiti). Otspindu ja astmeid treitakse sirge ja painutatud välisteraga, astme ja otsatreiteraga. Madalate astmete treimisel töötab astmetera pikiettenihkega, kusjuures astmete treimine on välispinna treimise loomulik jätk. Tera lõikeserv peab sel juhul olema risti tooriku teljega. Serva asendit kontrollitakse nurgikuga
(e), sisesoone treimine (f) on treimise põhioperatsioonid. hõõritsemiseks – avade viimistlemiseks suurema täpsuse Treipingil võib avasid töödelda ka keerdpuuri, ning väiksema pinnakareduse saamiseks pärast avardi ja hõõritsaga (vt. Puurimine). Keerulisi avardamist, Süvistiga töödeldakse puuritud avade kujupindu töödeldakse spetsiaalsete kujulõikuritega. otspindu avale ristpinna või koonilise pinna saamiseks, Keermestatakse nii välis- kui sisepinda spetsiaalseid Keermepuur on puuritud ava keermestamiseks. keerme treilõikureid kasutades. 51. CNC pingid 48.Freesimine, karakteristikud CNC-tehnoloogia abiga töötlemisprotsessid on võimalik Freesimine on lõiketöötluse universaalsemaid
valmistamiseks majanduslikult otstarbekas kasutada universaaltreipingi asemel revolvtreipinke, millel on lõikurite kinnitamiseks tagapuki asemel revolverpea, mis paikneb revolversupordil. Karusselltreipink Karusselltreipingil töödeldakse suuregabariidilisi raskeid toorikuid, mille pikkuse ja läbimõõdu suhe on 0,3...0,5. Nende pinkide iseärasus on vertikaaltelje ümber koos detailiga pöörlev töölaud. Karusselltreipingil töödeldakse silindrilisi sise- ja välispindu, tasaseid otspindu, kujupindu, puuritakse,süvistatakse ja hõõritsetakse avasid. On võimalik ka treilõikuriga keermestamine. Pingil võib üheaegselt töötada mitu lõikurit. Automaattreipink Automaattreipinkideks e. treimisautomaatideks nimetatakse niisuguseid pinke, millel pärast nende seadistamist ja häälestamist töödeldakse detaili inimese osavõtuta. Inimese ülesandeks on pingi perioodiline varustamine toorikmaterjaliga, töö jälgimine ja detailide mõõtmete kontrollimine
Sele 2.27. Plasmakeevitamine. a kaudkaarega, b misega trafo vahendusel vooluahelat pingestades. otsekaarega Enne otspindade kokkusurumist liidetavad Eristatakse kaudkaarega plasmakeevitamist pinnad sulavad. Takistuspõkk-keevitamisel ühenda- e. plasmakeevitamist ja otsekaarega plasmakeevi- tavad detailid surutakse otspindu pidi kokku ning tamist, e. plasmakaarkeevitamist (sele 2.27). Esime- kuumutatakse keevitusvooluga plastse olekuni, mis- sel juhul kasutatakse nn. kaudkaart, kus elektrikaar järel rakendatakse survejõudu. Hõõgumiseni kuu- põleb sulamatu elektroodi ja plasmagaasi kokku meneval liitekohal täheldatakse kohtjämendust. suruva düüsi vahel. Teisel juhul kasutatakse otse- Sulatuspõkk-keevitamist kasutatakse suure ristlõike-
annaabi.ee 
