talud olid kruntimata, kehtis külakogukondlik maakasutus ning puudusid perekonnanimed. Petserimaa elanikkonna kultuuriliseks, ühiskondlikuks ja poliitiliseks integreerimiseks loodi spetsiaaalsed programme. Tsässon on palvemaja. Olemas näiteks Rokinas ja Võõpsus – Setumaal. Vaidlused tekkisid ka Valgas. 1920.aasta 6.septembril jagati piir Valga vahel. Lisaks sellele toimus maakonna maa-ala kindlaks tegemine. OMAVALITSUSE ARENG 1920 aasta põhiseaduse kohaselt oli nüüd otsevalitav volikogu ning maksude kehtestamise õigus. Kehtis kahetasandiline omavalitsus: maanõukogud ja maavalitsused ning vallad ja linnad-alevikud. Hiljem kaotati teise so maakonna tasandi kohalik omavalitsus EV moodustamise ajal oli umbes 400 valda. Endiste Eestimaa ja Liivimaa kubermangu maaal vallad olid iseseisvumise järel erinevad. Lõuna-Eestis vallad ebaotstarbeka kujuga, väiksed ja lapp-vallad. Muudatusi haldussüsteemis tõi kaasa 1937.aasta vallaseadus ning 1938
Igal perioodil oli kohtukontroll (halduskohtul). I periood oli muudel järelevalveorganitel protestiõigus, st kui kellelegi midagi ei meeldinud või ei sobinud, siis mindi kohtusse. II ja III perioodil olid sellised järelevalveorganid, kellega kaasnes palju karmim järelevalve. I periood oli kaks tasandit, kus oli linn, vald ja alev. 1920. aasta põhiseaduses väärib rõhutamist kahe olulise tunnuse olemasolu, et üldse saaks rääkida omavalitsusest. Kõigepealt on selleks otsevalitav volikogu ja teiseks oma maksude kehtestamise õigus. Järgnevatel aastatel tehti Eesti Vabariigis üksnes väiksemaid muudatusi kehtivates seadustes, muu hulgas võeti vastu uued volikogude valimise seadused. Kõige radikaalsem samm tehti aga 1933.aastal, mil põhiseadusest kaotati teise tasandi kohalik omavalitsus. Paljuski just see muudatus oli riigielus niivõrd põhimõttelise tähendusega, et 1933. aastal üksnes juriidilisest seisukohast muudetud 1920
6. Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (ESTP) August Rei Jne... 5.2 Kommunismioht Viktor Kingissepp saabus Eestisse ning õhutab Eesti lihttöölisi streikima. Putsikatse- osa maailmarevolutsiooni plaanist. Terroriste juhiti Venemaalt, terrorirünnakud viis lbi Eesti kohalikud kommunistid. Peamised rünnakuobjektid olid: · Balti Jaam · Sõjaministeerium · Kasarmud · Toompea · peapostkontor 5.3 Põhiseaduslik kriis Riigikogu uue põhiseaduse eelnõu: otsevalitav president- veto, RK laialisaatmine ja ennetähtaegsete valimiste väljakuulutamise õigus. Läbikukkumise põhjused: · Poolt-propaganda puudumine · Jõuline vastupropaganda · Osalemise kohustus 6. Autoritaarne Eesti 193440. Sisepoliitika Demokraati asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nimeks vaikiv ajastu. Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid
politiseerumine Põhiseaduse muutmise nõue 1932 – EVKL III kongress vabadussõjalaste liikumise rajamine ideede radikaliseerumine, juhatuse noorenemine (Sirk, Karl Podrätsik, Paul Telg jt) 17. VII 1932 – Tapa parteipäev: põhiseaduse muutmise nõue, poolsõjaväelise organisatsioonina esinemine (pataljonid, lipp, vorm, tervitus, hümn); kähmlused sotsiaaldemokraatide võimlemisrühmadega; liikumises 20 000 liiget Põhiseaduse eelnõud 1932 – Riigikogu eelnõu: otsevalitav president (veto, RK laialisaatmise ja ennetähtaegsete valimiste väljakuulutamise õigus), Riigikogu 80-liikmeline. Läbikukkumise põhjused: poolt-propaganda puudumine jõuline vastupropaganda (sotsiaaldemokraadid, vapsid) osalemise kohustus +– 1932 (RK) 334 000 345 000 VI 1933 (RK) 162 000 333 000 X 1933 (vapsid) 417 000 157 000 1933: poliitilised skandaalid Tõnissoni ebapopulaarsed sammud pikk valitsuskriis krooni devalveerimine (27. VI 1933)
USAle ning Venemaale järgi jõuda. Tegeles keskkonnakahjustuste vältimisega. Majandusühendus eesmärk liita Euroopa majandus tervikuks, vähendada turubarjääre, luua alus väliskaubanduse jaoks, tegeles ühise põllumajanduspoliitika loomisega. Loodeti vähendada II MS mõjusid. II EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONID & NENDE FUNKTSIOONID. INSTITUTSIONAALNE SÜSTEEM Euroopa Parlamendi ülesanded ja struktuur Ainus otsevalitav institutsioon Nn negatiivne hääleõigus: ,,kui ei hääleta siis poolt" Ainus ideoloogiline institutsioon Väga madal protsentuaalne valimistel Paikneb 3 erinevas linnas Võtab vastu eelarve Ülesanded: osaleda seadusandlikus protsessis; võtta vastu petitsioone ja nimetada ombudsman; arutada komisjoni esitatud iga-aastast üldaruannet hääletada komisjonile umbusalduse avaldamiseks kiita heaks EK presidendi ja liikmete nimetamine
riigivanemale. Riigivanemale anti õigus jätta seadus välja kuulutamata ja anda see uuesti riigikogu arutamiseks Valitsuse moodustamine anti riigivanema ainupädevusse, tekkis peaministri institutsioon Riigikogule jäi õigus avaldada umbusaldust valitsusele 1938. aasta Põhiseadus 150 paragrahvi Ulatuslik põhiõiguste blokk Rahvaesinduseks sai kahekojaline Riigikogu-otsevalitav Riigivolikogu (80 liiget) ja Riiginõukogu (riigivanema poolt määratud liikmed) Riigipeaks sai riigivanema asemel kuueks aastaks valitav president Presidendi pädevus oli suur, valitsuse määramine, vetoõigus Riigikogus vastuvõetud seaduste suhtes Kehtiva põhiseaduse eellugu Sinimustvalge värvikombinatsioon Eesti rahvusvärvideks Rukkilill ja suitsupääsuke rahvussümboliteks 16.nov 1988 deklaratsioon Eesti NSV süveräänsusest IME
rahva poolt. Täidesaatvat võimu teostas valitsus, mis vastutas Riigikogu ees. Valitsusse kuulusid ministrid ja riigivanem. Kohalikul omavalitsusel oli kohalike asjade otsustamisel suur iseseisvus 24. Võimukorraldus Eesti Vabariigi 1934.a Põhiseaduse järgi. Põhiseaudse muudatustega vähendati Riigikogu liikmete arvu 100-lt 50-ni ning kaotati ära maavolikogud. Isikuvalimiste asemel seati sisse proportsionaalsed valimised lahtiste nimekirjadega. Suurte volitustega, rahva poolt otsevalitav riigivanem sai õiguse määrata ennetähtaegsed Riigikogu valimised, kui seda nõuavad riiklikud kaalutlused ning need pidid toimuma hiljemalt kuue kuu jooksul. Riigivanem oli ka täitevvõimu juht. Riigivanem esindas riiki ja sõlmis tema nimel välislepinguid, kuulutas välja kaitseseisukorra, esitas Riigikogule seaduseelnõusid, andis edasilükkamatu riikliku vajaduse korral seaduse jõuga dekreete, oli kaitseväe kõrgeim juht, nimetas ametisse nii kõrgemaid sõjaväe-
Presidenti ei olnud. Seadusi kuulutas välja Riigikogu juhatus 1.4 1920.a põhiseaduse muutumine 1933.a Riigikogu koosseis vähendati 50 liikmeni, valimisperioon pikenes 4 aastani. Riigivanemaõigusi suurendati, rahvas valis 5.a Valitsuse etteotsa pidi saama peaminister 1.5 1938.a põhiseadus 150 paragrahvi Ulatuslik põhiõiguste blokk Rahvaesinduseks sai kahekojaline Riigikogu-otsevalitav Riigivolikogu (80 liiget) ja Riiginõukogu Riigipeaks sai riigivanema asemel kuueks aastaks valitav president Loodi õiguskantsleri ametikoht Rahvaalgatus puudus 1.6 Kehtiva põhiseaduse eellugu Sinimustvalge värvikombinatsioon Eesti rahvusvärvideks Rukilill ja suitsupääsuke rahvussümpoliteks 16.nov 1988 deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest IME 1989 MRP-le õigusliku hinnangu andmine 30.märts 1990
Presidenti ei olnud. Seadusi kuulutas välja Riigikogu juhatus 1920.a põhiseaduse muutumine 1933.a Riigikogu koosseis vähendati 50 liikmeni, valimisperioon pikenes 4 aastani. Riigivanemaõigusi suurendati, rahvas valis 5.a Valitsuse etteotsa pidi saama peaminister 1938.a põhiseadus 150 paragrahvi Ulatuslik põhiõiguste blokk Rahvaesinduseks sai kahekojaline Riigikogu-otsevalitav Riigivolikogu (80 liiget) ja Riiginõukogu Riigipeaks sai riigivanema asemel kuueks aastaks valitav president Loodi õiguskantsleri ametikoht Rahvaalgatus puudus Kehtiva põhiseaduse eellugu Sinimustvalge värvikombinatsioon Eesti rahvusvärvideks Rukilill ja suitsupääsuke rahvussümpoliteks 16.nov 1988 deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest IME 1989 MRP-le õigusliku hinnangu andmine 30
Monarhia on riigi- ja valitsusvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh kuningas, keiser, vürst jt), kelle võim võib olla kas piiramatu ehk absoluutne (monarhile kuulub kogu seadusandlik, täitev- ja kohtuvõim) ja piiratud ehk konstitutsiooniline (monarhi võim on määratud konstitutsiooniga). Vabariik on riigi- ja valitsemisvorm, kus riigipeaks on enamasti president. Vabariik võib olla kas presidentaalne (parlamendist sõltumatu ja üldiselt otsevalitav president täidab paralleelselt parlamendiga ka seadusandlikku funktsiooni ja president võib olla ka valitsuse juht) või parlamentaarne (president võidakse valida parlamendi poolt ja tema võim on nõrk ning suunatud peamiselt riigi esindamisele. Valitsust juhib peaminister). Eesti on parlamentaarne vabariik. Vabariikliku valitsemisvormiga riikide hulgas on ka selliseid, kus leidub nii presidentaalsuse kui ka parlamentaarsuse tunnuseid Tuntuim selliste hulgas on
Rahvahääletus toimus 1938. a. veebruaris ja rahvas andis oma toetuse Rahvuskogu kokkukutsumise kavale. Rahvuskogu esimene koda valiti ja teine koda moodustati. Rahvuskogu kutsuti kokku 1937. a. veebruaris. 70. Milliseid muutusi tõi 1937. a põhiseadus kaasa parlamendi koosseisu ja moodustamise osas võrreldes 1933. a põhiseadusega? Senine ühekojaline parlament asendati kahekojalisega. Uus Riigikogu koosnes Riigivolikogust ja Riiginõukogust: Riigivolikogu oli 80-liikmeline ja rahva poolt otsevalitav valiti viieks aastaks kasutades majoritaarset valimissüsteemi. Riiginõukogu arvulist koosseisu 1937. a. Põhiseadus ei täpsustanud ega saanudki täpsustada, sest sellesse pidid isikliku õiguse alusel kuuluma endised Vabariigi Presidendid ja sõjaaegsed sõjavägede ülemjuhatajad 71. Kuidas iseloomustada 1937. a põhiseadust läbi Vabariigi Presidendi rolli? Kas 1937. a põhiseadus oli selles osas sarnasem 1920. a põhiseadusega või 1933. a põhiseadusega? 1937. a
annaabi.ee 
