15 Tunni teema: Palliga mängija katmine Tunni ülesanded: Palliga mängija katmine Õppuste koht: Tallinna Ülikooli saal Vahendid: Pall, redel Tunni andja: Oponent: Tunni osa Harjutuse toime Tegevuste ja harjutuste Doseerimine Org. Ja met. ja aeg kirjeldus Märkused Soojendus Kehale Mängija jookseb 6 otsa Rahulik, mitte ~10 min põrgatuseda otsajoonest spurtides otsajooneni, sinna nägu ees, tagasi selg ees Kehale Põlvetõste keskjooneni Otsajoon- Jalad peavad ja sörk tagasi otsajoonele keskjoon- liikuma kiiresti otsajoon
Seda tähistavad kummagi väravaposti siseküljest 16,5 meetri kauguselt otsajoone suhtes täisnurga all tõmmatud jooned, mida ühendab otsajoone suhtes rööpselt 16,5 meetri kaugusele tõmmatud joon.[14] Karistusalal on kaks peamist funktsiooni: see on ainus mänguväljaku osa, kus väravaht tohib mängida käega; kui mängija rikub oma karistusalal reegleid, määratakse vastasvõistkonnale penalti, mille löömise koht asub kummagi väravaposti suhtes võrdelt 11 meetri kaugusel otsajoonest. Keskjoon jagab väljaku kaheks võrdseks pooleks. Mänguaeg ja võitja selgitamine Mängus on kaks poolaega, kumbki pikkusega 45 minutit ja nende vahel 15-minutiline vaheaeg. Mängu lõpetab kohtuniku vile, seetõttu on poolajad tihti mõne minuti võrra ettenähtud ajast pikemad. Rohkem väravaid löönud võistkond on võitja. Kui juhtub, et väravaid ei lööda ja mängu võitja peab kindlasti selguma, võidakse määrata lisaaeg. Kui ka siis ei ole tulemust,
väljakuks, kusjuures joone kogu laius kuulub täies ulatuses mõlemale väljakule võrdselt. See joon kulgeb võrgu all ühest külgjoonest teiseni. Ründejoon Kummalgi väljakupoolel on ründejoon joonistatud nii, et tema tagumine äär on 3 m kaugusel keskjoone teljest tagapool. See joon märgib ründeala. 2.Mis on pallinguala Pallinguala on 9 m laiune ala kummagi otsajoone taga. Pallinguala on külgedelt piiratud kahe 15 cm pikkuse joonega, mis on kantud 20 cm kaugusele otsajoonest sellega risti kui külgjoonte pikendused. Mõlema joone laius kuulub pallingualasse. Pallinguala ulatub sügavuti kuni vaba-ala lõpuni. 3.võrgu kõrgus meestel ja naistel. Võrk paigaldatakse vertikaalselt keskjoone telje kohale. Võrgu kõrgus meestele on 2.43 m ja naistele 2.24 m. 4.mis on antenn? Milleks vajalik? Antenn on painduv 1,8 m pikkune ja 10 mm läbimõõduga varras, mis on valmistatud fiiberklaasist või sellega sarnasest materjalist.
kaheksa (28) m ja laius viisteist (15) m. Rahvuslikel korvpalliföderatsioonidel on õigus oma võistlustel kasutada olemasolevaid mänguväljakuid vähimate mõõtmetega kakskümmend kuus (26) m pikkuses ja neliteist (14) m laiuses. 5.Kõik jooned peavad olema 5 cm laiused, hästi nähtavad ja ühte värvi (eelistatavalt valged). 6.Kolmepunktiala Kolmepunktiala on kogu väljaku ala, välja arvatud järgmiselt piiratud ala vastase korvi all: · kahe otsajoonest algava paralleelse joonega, mis asuvad 6,25 m kaugusel vastase korvi keskpunkti ristprojektsioonist väljakul.Selle punkti kaugus otsajoone keskkoha siseservast mõõdetuna on 1,575 m; · ja poolringiga, mille raadius eelnimetatud punktist välisservani on 6,25 m ja milline ühendab paralleelseid jooni. 7.Võistkonna koosseisu kuuluvad: · mitte rohkem kui kaksteist (12) mänguõigusega võistkonna liiget, kaasa arvatud kapten; · treener ja võistkonna vastaval soovil ka teine treener;
Seda tähistavad kummagi väravaposti siseküljest 16,5 meetri kauguselt otsajoone suhtes täisnurga all tõmmatud jooned, mida ühendab otsajoone suhtes rööpselt 16,5 meetri kaugusele tõmmatud joon. Karistusalal on kaks peamist funktsiooni: see on ainus mänguväljaku osa, kus väravaht tohib mängida käega; kui mängija rikub oma karistusalal reegleid, määratakse vastasvõistkonnale penalti, mille löömise koht asub kummagi väravaposti suhtes võrdelt 11 meetri kaugusel otsajoonest. Keskjoon jagab väljaku kaheks võrdseks pooleks. Mängureeglid koosnevad 17 peatükist. Kooskõlastatult vastava rahvusliku jalgpalliliiduga võib reegleid kohendada sobivaks noortele, naistele, veteranidele või puudega mängijatele. Mängureeglid otsustab Rahvusvahelise Jalgpalli Nõukogu (IFAB) ja need avaldab FIFA. Sihilikult vastasvõistkonna mängijat vigastanud või muul viisil vea teinud mängijat võib
Kuidas taktikaliselt enda võistkonnale pallinguga punkt tuua? • pallingu tugevuste muutmine; • taktikapalling vahelduvalt tugeva pallinguga; • palling vähem kaetud väljaku osale, palling raskemini vastuvõetavasse kohta (tsoon 1, 5); • palling kindlale mängijale; nõrk vastuvõtja, vahetusmängija, just vea teinud mängija; • palling sidemängijale või tema teele; • pallingu lennujoone muutmine, pallida otsajoonest kaugemalt ja lähemalt; • palling kahe mängija vahele; • pallida eesliini universaalile; • vältida pallingut liberole, põhivastuvõtjaile . Millised ründesöödud on olemas? Kõrged, madalad, pikad, lühikesed, kiired, aeglased, võrgupealsed, kauged Millised kohtunikud saavad vilistada? I ja II kohtunik Kui piirikohtunik ütleb, et pall oli sees, aga Teine kohtunik, et pall oli väljas, siis kelle otsus loeb? Piirikohtuniku ?
Seda tähistavad kummagi väravaposti siseküljest 16,5 meetri kauguselt otsajoone suhtes täisnurga all tõmmatud jooned, mida ühendab otsajoone suhtes rööpselt 16,5 meetri kaugusele tõmmatud joon. Karistuskastil on kaks peamist funktsiooni: see on ainus mäguväljaku osa, kus väravavaht võib mängida käega; kui mängija rikub karistusalal reegleid, määratakse vastasvõistkonnale penalti, mille löömise koht asub kummagi värava otsajoonest 11 meetri kaugusel. · Keskjoon jagab väljaku kaheks võrdseks pooleks. Muud reeglid: · Kui mängija vigastab sihilikult vastasmeeskonna mängijat või teeb muul viisil vea, võib kohtunik hoiatada (kollane kaart) või väljakult eemaldada (punane kaart) asendamise võimaluseta. · Kahe piirikohtuniku peamine ülesanne seisneb suluseisu määramisel. Suluseis on
m kaugusel keskjoone teljest tagapool. See joon märgib ründeala. 1.4.1. Ründeala Kummagi väljakupoole ründeala on piiratud keskjoone teljega ja ründejoone tagumise äärega.Ründeala mõtteline pikendus kulgeb väljaspool külgjooni kuni vaba-ala lõpuni . 1.4.2. Pallinguala Pallinguala on 9 m laiune ala kummagi otsajoone taga. Pallinguala on külgedelt piiratud kahe 15 cm pikkuse joonega, mis on kantud 20 cm kaugusele otsajoonest sellega risti kui külgjoonte pikendused. Mõlema joone laius kuulub pallingualasse. Pallinguala ulatub sügavuti kuni vaba-ala lõpuni. 1.4.3. Vahetusala Vahetusalaks loetakse vaba-ala osa, mis on piiratud mõlema ründeala joone mõtteliste pikenduste ja kohtunik-sekretäri laua äärega. 1.4.4. Libero asendamise ala Libero asendamise ala on vabaala osa mõlema võistkonna pinkidepoolses küljes ja see ulatub ründejoone pikendusest kuni väljaku otsajooneni. 1.4.5
Seda tähistavad kummagi väravaposti siseküljest 16,5 meetri kauguselt otsajoone suhtes täisnurga all tõmmatud jooned, mida ühendab otsajoone suhtes rööpselt 16,5 meetri kaugusele tõmmatud joon. Karistusalal on kaks peamist funktsiooni: see on ainus mänguväljaku osa, kus väravavaht tohib mängida käega; kui mängija rikub oma karistusalal reegleid, määratakse vastasvõistkonnale penalti, mille löömise koht asub kummagi väravaposti suhtes võrdelt 11 meetri kaugusel otsajoonest. Keskjoon jagab väljaku kaheks võrdseks pooleks. Mänguaeg ja võitja selgitamine Mängus on kaks poolaega, kumbki pikkusega 45 minutit ja nende vahel 15-minutiline vaheaeg. Mängu lõpetab kohtuniku vile, seetõttu on poolajad tihti mõne minuti võrra ettenähtud ajast pikemad. Rohkem väravaid löönud võistkond on võitja. Kui juhtub, et väravaid ei lööda ja mängu võitja peab kindlasti selguma, võidakse määrata lisaaeg. Kui ka siis ei ole tulemust, määratakse
teeb see vastasel värava löömise raskeks (tuleb liikuda löögile vastu ja lööginurk väikseks muuta). Löökide puhul peaks väravavaht asetsema palli ja värava keskjoone vahel. Äärtest tulevate tsenderduste puhul tuleb arvestada: 8 palli kaugust otsajoonest palli kaugust eespostist mängija kiirust ja pallivaldamist. Soovitused mitte minna eespostist kaugemale, kui pall on ääres ehk küljejoone juures ( värav kaob ära) mitte võtta positsiooni arvamise peale positsioonivalik peab toimuma palli asukoha järgi olukorras, kus pall on vastaste poole peal, ei tohi olla liiga värava joone peal (ei jõua kaitsjatele appi) olukorras, kus pall on vastaste poole peal, ei tohi väravast liiga kaugele välja tulla, millega võib kaasneda
ma esimese päeva tulemust üle ei löö ,aga siiski 1,25 kg on parem tulemus, millega jäin kahtlemata rahule. Plahavatuslik jõud Selle testi idee leidsin korvpalliajakirja Basketi ühest rubriigist, kus olid NBA mängijate tulemused välja toodud. Seda testi sooritavad paljud korvpallurid nii Ameerikas kui ka Euroopas. Testi mõte on läbida spurtides ¾ väljakust nii kiirelt kui võimalik. Vahemaa on 22,7 m ehk korvpalli otsajoonest kuni vastaskorvi vabaviske jooneni. Selles testis on ülioluline osa stardil ja maksimaalse kiiruse arendamine väikese aja jooksul. See test oli eriti huvitav sellepärast, et maailmakuulsate mängijate ajad olid etteantud ning tekkis huvitav võrdlusmoment. Mõlemal päeval tegin 3 katset ning kahe päeva parim aeg oli 3,37 sek, mille jooksin esimese päeva esimesel katsel. Selles testis ma oma tulemustes natuke pettusin, sest ootasin ikkagi paremat aega
Seda tähistavad kummagi väravaposti siseküljest 16,5 meetri kauguselt otsajoone suhtes täisnurga all tõmmatud jooned, mida ühendab otsajoone suhtes rööpselt 16,5 meetri kaugusele tõmmatud joon. Karistusalal on kaks peamist funktsiooni: see on ainus mänguväljaku osa, kus väravavaht tohib mängida käega; kui mängija rikub oma karistusalal reegleid, määratakse vastasvõistkonnale penalti, mille löömise koht asub kummagi väravaposti suhtes võrdelt 11 meetri kaugusel otsajoonest. Mängus on kaks poolaega, kumbki pikkusega 45 minutit ja nende vahel 15-minutiline vaheaeg. Mängu lõpetab kohtuniku vile, seetõttu on poolajad tihti mõne minuti võrra ettenähtud ajast pikemad. Rohkem väravaid löönud võistkond on võitja. Kui juhtub, et väravaid ei lööda ja mängu võitja peab kindlasti selguma, võidakse määrata lisaaeg. Kui ka siis ei ole tulemust, määratakse 11-meetri karistuslöögid ehk penaltid.
Seda tähistavad kummagi väravaposti siseküljest 16,5 meetri kauguselt otsajoone suhtes täisnurga all tõmmatud jooned, mida ühendab otsajoone suhtes rööpselt 16,5 meetri kaugusele tõmmatud joon. Karistusalal on kaks peamist funktsiooni: see on ainus mänguväljaku osa, kus väravavaht tohib mängida käega; kui mängija rikub oma karistusalal reegleid, määratakse vastasvõistkonnale penalti, mille löömise koht asub kummagi väravaposti suhtes võrdelt 11 meetri kaugusel otsajoonest. Keskjoon jagab väljaku kaheks võrdseks pooleks. (http://et.wikipedia.org/wiki/Jalgpall#mediaviewer/Pilt:Football_field.png) Jalgapalli reeglid 1. REEGEL – JALGPALLIVÄLJAK Mõõtmed Mänguväljak peab olema ristküliku kujuline, kusjuures väljaku külgjoon peab olema pikem kui väravajoon Pikkus: minimaalselt 90 m maksimaalselt 120 m Laius: minimaalselt 45 m maksimaalselt 90 m Rahvusvahelistel mängudel Pikkus: minimaalselt 100 m maksimaalselt 110 m
Seda tähistavad kummagi väravaposti siseküljest 16,5 meetri kauguselt otsajoone suhtes täisnurga all tõmmatud jooned, mida ühendab otsajoone suhtes rööpselt 16,5 meetri kaugusele tõmmatud joon. Karistusalal on kaks peamist funktsiooni: see on ainus mänguväljaku osa, kus väravavaht tohib mängida käega; kui mängija rikub oma karistusalal reegleid, määratakse vastasvõistkonnale penalti, mille löömise koht asub kummagi väravaposti suhtes võrdelt 11 meetri kaugusel otsajoonest. Keskjoon jagab väljaku kaheks võrdseks pooleks. Mänguaed ja võitja selgitamine Mängus on kaks poolaega, kumbki pikkusega 45 minutit ja nende vahel 15-minutiline vaheaeg. Mängu lõpetab kohtuniku vile, seetõttu on poolajad tihti mõne minuti võrra ettenähtud ajast pikemad. Rohkem väravaid löönud võistkond on võitja. Kui juhtub, et väravaid ei lööda ja mängu võitja peab kindlasti selguma, võidakse määrata lisaaeg. Kui ka siis ei ole tulemust, määratakse 11 meetri
taktika, eesmärk on raskendada vastasvõiskonna rünnakutegevust ja saavutada punkt, pallingu taktika avaldumise viisid: taktikapalling vahelduvalt tugeva pallinguga, palling vähem kaetud väljaku osale või raskemini vastuvõetavasse kohta tsoon 1,5, palling kindlale mängijale – närk vastuvõtja, vahetusmängija, just vea teinud mängija, palling sidemängijale või tema teele, pallingu lennujoone muutmine, pallides otsajoonest kaugemale ja lähemale, palling kahe mängija vahele, vältida pallingut liberole põhivastuvõtjale, pallinguga ei tohiks eksida: esimene palling geimi ajal, kui eelmine mängija eksis, pärast treeneri poolt võetud aega, mängu otsustavatel hetkedel, mitu ringi järjest, Ründesöödu taktika- see on teise palli mängimine kus pall saadakse: pallingu vastuvõtul, ründe-ja pettelöökide vastuvõtul, blokist põrkuvatest pallidest, lihtsalt
annaabi.ee 
