küsimustele või kasutada teadmisi situatsioonis, mis on sarnane sellega, kus materjali omandati. Nii õppides kujunevad õpilasel süstemaatilised teadmised õppeainest. 2. Orienteerumisrefleks Orienteermusmisrefleks on täidesaatva kontrolli poolt koordineeritud reageering. Mõned väliskeskkonna stiimulid kutsuvad esile orienteerumisrefleksi, teised mitte. Orienteerumisreageeringutele toetuvad õpetajad õpetamisel, andes õpilastele klassis mitmesuguseid osutusi ja käske, näiteks: ,,Tähelepanu!" jne. Tähelepanu saavutamine on esimene eeldus õppimise käivitumiseks. Selleks kasutatavaid võtteid saab jaotada nelja gruppi: 1. märguanded, millele reageeritakse automaatselt 2. üllatused 3. lahenduste paljusus 4. vastuolude ja paradokside rõhutamine Kuid õpetamisel tuleb tähelepanu esilekutsuvate võtetega ümber käia siiski säästlikult, vastasel juhul kaotavad need väljendid õpilaste jaoks oma esialgse tähenduse. 3
Düsartria korral on tegu kõneloome tasandi järgi kõneliigutuste realiseerimise tasandi puudega. Õige Vale 42. Alakõne määratlus võimaldab jaotada lapsed kõneravirühmadesse: kõne arengutasemest lähtuvalt kõnediagnoosist lähtuvalt kõne valjusest lähtuvalt vanusest lähtuvalt 43. Õige või väär? Velofarüngeaalse düsfuntsiooniga on tegemist siis, kui neelulukku ei teki. Õige Vale 44. Määrake alakõne aste. Lapse kõnes esineb palju žeste, osutusi, seob kokku 2-3-sõna, esineb vigu käände- ja pöördelõppude kasutamisel. Laps mõistab lihtsaid korraldusi. alakõne III aste alakõne II aste alakõne I aste 45. Logopeedi töövaldkonda kuulub peale kõne veel: isiksuse arengu toetamine üldmotoorika parendamine eesti keele õpetamine tunnetustegevuse arendamine peenmotoorika parendamine 46. Rinofoonia on: ninakõla häälepue kõnemotoorika puue häälduspuue 47
! Maht on termini osutuste hulk. ! Sisu on termini kriteerium mingi osutuse kuulumiseks selle termini !ekstensiooni. Iga termini mahu kasvades tema sisu väheneb ja vastupidi. Termini mahul on selged piirid, kui iga elemendi kohta võib öelda, kas ta luulub antud hulka või mitte. Terminid, mis ei oma selget sisu, on mitmetähenduslikud või ebamäärased ning nende maht on laialivalguv, st sellel on hägused piirid. Termin on adekvaatne kui ta esindab selgesti eristavalt kõiki oma osutusi ja ainult neid. ! 1/14 3. TERMINITE LIIGITUS SISU JA MAHU ALUSEL. mahu alusel: ! üldtermin – ! maja, inimene, naturaalarv (haarab palju objekte, saab kasutada ! ! ! vajadusel igaühe kohta eraldi) ! üksiktermin – väikseim naturaalarv, Võru linn, lähim täht (see, mida on üks; ! !
! Maht on termini osutuste hulk. ! Sisu on termini kriteerium mingi osutuse kuulumiseks selle termini !ekstensiooni. Iga termini mahu kasvades tema sisu väheneb ja vastupidi. Termini mahul on selged piirid, kui iga elemendi kohta võib öelda, kas ta luulub antud hulka või mitte. Terminid, mis ei oma selget sisu, on mitmetähenduslikud või ebamäärased ning nende maht on laialivalguv, st sellel on hägused piirid. Termin on adekvaatne kui ta esindab selgesti eristavalt kõiki oma osutusi ja ainult neid. ! 1/14 3. TERMINITE LIIGITUS SISU JA MAHU ALUSEL. mahu alusel: ! üldtermin ! maja, inimene, naturaalarv (haarab palju objekte, saab kasutada ! ! ! vajadusel igaühe kohta eraldi) ! üksiktermin väikseim naturaalarv, Võru linn, lähim täht (see, mida on üks; ! !
Olulisteks struktuurideks informatsiooni töötlemise ahelas on orienteerumisrefleks, sensoorne register, lühiajaline mälu ja pikaajaline mälu. 7) Sensoorse registri, lühiajalise/töötava ja pikaajalise mälu eripära ja talitluse tähenduses. Orienteerumisrefleks – selle kutsuvad meis esile mõned väliskeskkonna stiimulid. Orienteerumisreageeringutele toetuvad ka õpetajad õpetamisel, andes õpilastele klassis mitmesuguseid osutusi ja käske nagu „Tähelepanu!“ Tähelepanu köitmine on õppimise esimeseks eelduseks. Sellega tuleb aga käituda võimalikult säästlikult, kuna õpilastel võib kergesti kujuneda harjumus üldjuhul ärritajat eirata, kui märguandele ei järgne reageerimist väärivat sisu. Sensoorne register – selles säilib laekuv informatsioon vähem kui poole sekundi vältel. Sensoorse mälu ulatus on praktiliselt piiramatu.
13. Millised on Polya (1967) järgi probleemülesande põhietapid? 1) Saa ülesandest aru! Tee kindlaks, milline info on antud või teada ja mida on lahenduseks täiendavalt vaja. 2) Kavanda lahendusplaan! Otsi seoseid olemasoleva informatsiooni ja tundmatu vahel. Kas olemasolev info seostub mõne üldise reegli ja algoritmiga? Kas probleem sarnaneb mõne tuntud ülesandega, kust võiks leida viiteid või osutusi lahendusviisi kohta? 3) Teosta planeeritu! Niipea kui tegevusplaan on formuleeritud, vii see täide, kontrollides, et ükski samm ei jääks vahele ja et iga samm oleks korrektselt teostatud. 4) Vaata tagasi! Veendu, et saadud tulemus oleks probleemilahenduseks ja vastavuses koge olemasoleva informatsiooniga. Kui see nii on, analüüsi tulemust ja selleks kasutatud lahendusviisi, et teha järeldusi, mis võivad osutuda kasulikuks tulevaste probleemide
Kõi need kolm on taaskord väga erilised autorid ja sellest lähtuvalt on ka Raudami stiil eriline. Raudam jälgib oma tegelaste psühholoogiat väga üksikasjaliselt süvapsühholoogiline vaatlus, mis ühendatakse küllaltki eksperimentaalse kirjutamislaadiga. See võib tähendada nt seda, et Raudami stiili iseloomustavad küllalt pikad laused, mis koosnevad mitmetest kiil- ja põimlausetest. Võvad vahelduda vaatepunktid ühe ja sama jutu sees. Selle kõrval leiame ka sõnamänge ning osutusi võõrastele tekstidele, teistsugustele autoritele. 90ndate keskpaigas ilmub Raudami jutukogu ,,Miks Kafka nuttis?" raamatu tegelaste elujoon järgib Kafka elulugu. Paljuski asetab Raudam oma tegelased kuskile Eesti väikelinna tuntavad on nt Paide, Pärnu jm elemendid. Üldjuhul on selleks tegelaseks kas laps või nooruk. Need on vaatlused maailmale lapsepõlve või noorukiea läbi. Selle kaudu tuleb esile 70ndate Eesti väikelinna aeg-ruum. Tänu sellele
Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osutusi piiblile, piibli metafoore. Henrik kirjeldab maastikku: pinnavorme, geograafilisi nähtusi. Looduslik keskkond annab tekstile lisadimensiooni ja mängib jutustavas tekstis olulist rolli. Loodusliku diskursuse esitamine on seotud kristliku mõtteviisiga – jumal on maa looja, mh Liivimaa on jumala loodud, loodud kristlaste maaks. Liivimaa kroonikast saavad alguse kohalikud lood, st seal mainitakse ja
Diderot ja Rousseau onka autorit Pr kirjanduses, kes kirjutavad ka teistmoodi. Vorm, kuidas seda tehakse või midagi on uut. Eksperimendid vormi alal. Romantismiajal Diderot teosed saavad publikule teatavaks. Kultuuris tuleb alati arvestada seda, mida antud ajastul teadsid tipud. Voltaire on olnud see õpetaja, kellst on lähtunud need sajandilõpu autorid paljuski (va Rousseau). Diderot kindlasti on mingi põhikonseptsiooni pärinud Voltairelt. Diderot ja Rousseau viivad teatud Voltaire'i osutusi edasi. Tema nime seostatakse eelkõige Prantsuse entsüklopeedia kirjutamisega. Diderot oskas inglise keelt ja temale tehti ülesandeks seda tõlget teostada, aga ta otsustas, et peab ikka kirjutama ise selle Prantsuse entsüklopeedia. Tema kirjanduslik talent ja tegevus oli äärmiselt mitmekülgne. Voltaire oli pigem nö ideede algataja. Diderot kirjutas neid rohkem läbi. Voltaire ostutas mitmetele momentidele
Kujunditeooria positiivseks küljeks on see, et ta lubab igal inimesel erinevate kujundite loomist samade sõnade peale. Nii tähenduse referentsuse kui kujunditeooria on küllalt head konkreetsete sõnade puhul, millel on üldiselt piisavalt üheselt mõistetavad tähendused. Ent kumbki neist ei sobi kuigi hästi abstraktsetel sõnadel (näiteks tõde, õiglus, ausus, õigus, siirus, sihikindlus jms.) kasutamiseks. Viimastele pole olemas hõlpsasti leitavaid esindusi osutusi ega kujundeid. Ka paljude tähendustega või ebamäärase tähendusega sõnadele (näiteks ujuk, taim, elusolend jms.) ei sobi ei tähenduse referentsuse ega kujunditeooriad. Liiatigi ei suuda kumbki teooria seletada funktsionaalsete morfeemide (ja, ei, või, lane jms.) tähendusi. Tähenduse entsükolopeediline teooria Tähenduse selle teooria kohaselt on mõiste tähenduseks kõik see, mida me selle mõiste kohta teame. Reeglina tähendab see meie poolt meelde jäetud
annaabi.ee 
