Alussõnaks sobiva liitnimisõna või liitomadussõna olemasolul on kompleksseid verbe tõlgendatud siiski tuletiste, mitte liitsõnadena (koolmeister > koolmeister-da-ma); samal põhjusel ei ole liitverbina tõlgendatud ka nulltuletisi (auhind > auhindama). Liittegusõnad on eesti keeles noor liitsõnarühm. Sõnaraamatulekseemina on kindlaid liitverbe umbes sada viiskümmend, enamik selliseid verbe on sõnaraamatutes koha saanud 20. sajandi viimasel veerandil. Peamiselt on need kasutusel oskuskeeles, ühiskeelde on juurdunud vähesed. Liitverbe võib siiski pidada kasvavaks komplekssõnade tüübiks, sest uusi liitverbe leiab nii ajakirjandusest kui ka interneti suhtlusmeediast. Liitverbid on enamasti tekkinud tuletatud põhiosaga liitnimisõna reanalüüsil, mille tagajärjeks on pöördtuletis, s.t nimisõnaliite ees olevat kompleksset tüvekuju on hakatud kasutama verbina (iseteenindus > iseteenindama, esilinastus > esilinastuma).
eriteadlased. Ühe eriala keeles on võimalik ka mõni väike eraldiseisev lepe ainult selle eriala tarvis, et muuta mõistesüsteemi täpsemaks ja selgemaks. [2] Pikaajalise tava muutmiseks pole ei erialast ega keelelist põhjust. Uuendus toob suuri õigekirjaprobleeme, nagu ,,nimede" kirjakuju, seniste liitsõnade kirjutamine, omadussõnade kirjutamine jm. Seda kitsast kokkulepet ei ole vaja ega võimalik rakendada väljaspool stratigraafia tekste, sh muus oskuskeeles ja ,,Eesti entsüklopeedias". [2] Austus ei sõltu algustähest Paljudele inimestele on probleem, kas kirjutada ametinimetus või auaste suure või väikese algustähega. Kardetakse, et väike algustäht ei väljenda piisavat austust, lugupidamist ja ametlikkust. [3] 4 Kõik värsked õigekeelsusallikad ja käsiraamatud kinnitavad, et ametinimetused, auastmed, aunimetused, teaduskraadid ja tiitlid kirjutatakse väikese algustähega, olgu
tuletada ei tohi ega liiteid kuhjata, eesti keeles võõrtüvi+omaliide, nt botaaniline d) pöörd- ehk tagasituletus e) otse- ehk nulltuletus konversiooniga saadakse noomenist lihtsal teel verb (nt kloonima), püütakse vältida eerima-liiteid kahemõttelisuse ohu tõttu. · sõnale uue tähenduse andmine Probleemid: tähendusnihete määratlemine on keeruline - kas tähendus on üldkeeles sama mis oskuskeeles? Sageli täpsustatakse eriala tarbeks sõnu. a) metafoorid b) isikustamine c) sünekdohhid (osa terviku asemel, tervik osa asemel nt lintsaba) d) teiste erialade oskuskeele laenud (nt merendusterminid lennunduses) - eesti murretest: sõnale uue tähenduse ja kuju andmine Probleemid: murdekeele probleemid laenatud sõnadega (kähr = mäger VS kährik) - tehisloomest a) vaba ehk suvaline kombineerimine (nt raal)
Kui aga lõpp esineb tähenduses ‘lõpu puhul esinev’, on ta omastavas käändes, nt lõpuaktus, lõpueksam, lõpupidu. c. sõnad, mis märgivad vahendit, nt käsitöö, jalgratas, vesiravi, teivashüpe, õhkpidur, riistvõimlemine. Üldkeeles võib siiski kasutada omastavat sealgi, kus oskuskeele järjekindlus nõuab nimetavat: üldkeelesahjuküte, elektrikeevitaja, telefoniside, oskuskeeles ahiküte, elekterkeevitus, telefonside; d. us-lõpulised sõnad, kui nad on kahesilbilised ja III vältes või kui neis on rohkem kui kaks silpi, nt küpsuseksam, nakkushaigus, loodusuurija, kaugusmõõdik, austusavaldus, muinsuskaitse, haridusministeerium, kirjutuslaud. s-liitumine ei ole siiski üldine. Rahvapärastes sõnades on e säilinud, nttarkusehammas, küllusesarv, teadusetempel, seadusesilm ‘korravalvur, politseinik vms’
jne); · elektroonilised väljaanded (võivad dubleerida paberkandjatel olevaid trükiseid) ja andmebaasid. Töö koostamiseks vajaliku kirjanduse valikul tuleks eelistada uuemaid väljaandeid ning mitte lähtuda vaid ühe autori kirjutistest. Õpikutele lisaks tuleks kindlasti kasutada ka ajakirjandust (Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002). 2. TÖÖ KIRJUTAMISE STIIL JA KEEL Töö tuleb kirjutada täpses ja selges oskuskeeles. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja vorm, milles töö kirjutatakse, peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Soovitav on umbisikulise tegumoe kasutamine (näiteks "töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse" või "on käsitletud, analüüsitud" jne). Kirjutamisel tuleb silmas pidada järgmisi üldistatud nõudeid: · referaat peab olema sõnastatud korrektselt ja loogiliselt;
trükiseid) ja andmebaasid. 2 Töö koostamiseks vajaliku kirjanduse valikul tuleks eelistada uuemaid väljaandeid ning mitte lähtuda vaid ühe autori kirjutistest. Õpikutele lisaks tuleks kindlasti kasutada ka ajakirjandust (Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002). 2. TÖÖ KIRJUTAMISE STIIL JA KEEL Töö tuleb kirjutada täpses ja selges oskuskeeles. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja vorm, milles töö kirjutatakse, peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Soovitav on umbisikulise tegumoe kasutamine (näiteks "töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse" või "on käsitletud, analüüsitud" jne). Kirjutamisel tuleb silmas pidada järgmisi üldistatud nõudeid: · referaat peab olema sõnastatud korrektselt ja loogiliselt;
tõhusus väheneb. Kui seaduse tekstis ei peegeldu meile omane mõtlemine ning pole saavutatud õiguskeelele vajalikku täpsust, on isegi kohtunikku raske süüdistada vale otsuse tegemises. (…) Iga hinna eest ei pea seadus olema lihtne ja arusaadav, sellele on oma hind. (R. Narits. Jurisprudents ja keel. – Õiguskeel). Õigusakti keelel pole lokaalset/erialaselt piiratud keeleühiskonda, mistõttu seadus ei tohi olla õigusteaduse oskuskeeles. Õigusteksti üldarusaadavuse tagatisena taotletakse kolme komponendi eristamist ning iga komponendi asjakohast käsitlemist: Seaduskeel = õigusteaduse oskuskeel + üldkeel + reguleeritavate alade oskuskeel Õiguse tõlgendaja saab oma tööd alustad alles siis, kui tema käes on osa objektiivsest (sh kunagi kehtinud) õigusest. Objektiveeritud tähendab vaid kirjapandud õigust. Õiguskeele keelelis-filosoofiline uurimine on õigusteaduse metodoloogias oluline. Mõistmaks
Konventsiooni osalised Mingi keelendi tõrjumise argumendina tuleks „ei tähenda” ümber sõnastada nii: „minu jaoks ei tähenda, ja kui sinu jaoks tähendab, siis see ei loe, sest sina ei kvalifitseeru tähenduste ütlejana”. Sama ka grammatilisuse, eesti keelde sobimise, soovitavuse ja kõikvõimalike muude vaidlusaluste parameetrite kohta. Konventsioon kujuneb mingi hulga inimeste vahel – ideaaljuhul võiks üldkeele konventsioonis osaleda kogu keele kõnelejaskond, aga oskuskeeles võib mingil teemal suhtlev rühm koosnedagi vaid paarist inimesest. Valdkonnakaotuse (Laurén et al. 2002) puhul, kui kogu erialane suhtlus on võõrkeelne, võib omakeelse termini pakkuja tükk aega olla lausa ainus osaline oma pakutavas konventsioonis. Siis on loomulikult nii, et kriitik pole selles kokkuleppes osalenud ja võib end väljajäetuna tunda, koos kogu sellest tuleva solvumisega ja alternatiivse konventsiooni moodustamise sooviga. Märgakem siis,
Õiguskeele kaudu jõuab tõlgendajaskonna ette avatud juhtudega tekst. Iga erialakeel eraldub üldkeelest, et saavutada täpsust. Õigusaktide keel peab olema arusaadav enamikule rahvast, muidu pole seadusandja tegevus kommunikatiivne ja seaduste tõhusus väheneb. Iga hinna eest ei pea seadus olema lihtne ja arusaadav, sellele on oma hind (siis kannatab täpsus). Õigusakti keelel pole lokaalset/erialaselt piiratud keeleühiskonda, mistõttu seadus ei tohi olla õigusteaduse oskuskeeles. See tähendab seda, et õiguskeelelt nõutakse ühel ajal nii täpsust kui ka üldarusaadavust. Õigusteksti üldarusaadavuse tagatisena taotletakse kolme komponendi eristamist ning iga komponendi asjakohast käsitlemist: Seaduskeel = õigusteaduse oskuskeel + üldkeel + reguleeritavate alade oskuskeel 2. Struktureeriv õigusõpetus Moodsa keelefilosoofia ja formaal-loogika areng on viinud uue, loogikareegleid järgiva normi- ja
tööstushooned jne) majutushoonte elektripaigaldised 2he või enama korteriga hoone korterivaldate ühiskasutuses olevad elektripaigaldised ja kõik kõrgepinge paigaldised(nt alajaamad) 3. kolmandasse liiki kuulub elektripaigaldis, mille peakaitsme nimivool on alla 35A või vähem ja mis ei ole esimese ega teise liigi elektripaigaldis. Juhistiku süsteemid Juhtideks nimetatakse eesti elektrotehnilises oskuskeeles kõiki juhtmeid kaableid, latte ja muud elektrivoolu juhtimiseks ettenähtud tooteid. Juhid võivad olla painduvad või jäigad, isoleeritud või paljad, ühe või mitme soonelised kaitsekatetega või ilma, neid võib paigaldada ehitus tarindite pinnale või sisse paigaldus torudesse karbikutesse või kanalitesse kandetrossidele, riiulitele, rennidesse ja redelitele vabasse õhku maasse või vette ja mitmel muul viisil. Juhtide omavahel kokkuühendatud kogumik nimetatakse juhistikeks
annaabi.ee 
