NB! Elisabeth Loftus ja Stephen Palmeri katse. · Taju konstantsus on esemete ja tajuvate sündmuste omaduste(suuruse, kuju, vormi, heleduse, suuna jmt) tajumine püsivana ka tajumistingimuste muutumise korral. Kui taju ei oleks konstantne, kohtuksime igal sammul tajumistingimuste (kauguse, valgustuse, värvi, vaatenurga jm) muutudes uute, meile senitundmatute või tuntud, kuid moonutatud esemetega ning lakkaksime ära tundmast või oskamast kasutada seda, mida varem tundsime ja kasutasime. Täiskasvanud inimese töö teadvustub tagajärjena, mitte protsessina. · Väärtaju e illusioon. See on ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisti, kui need on tegelikkuses. Eristatakse nii maitsmis-, kompimis-, kuulmis-, nägemis- kui ka haistmisillusioone. Illusioonide tekkepõhjused võivad olla psühholoogilised, füüsikalised kui ka füsioloogilised. Mõne haiguse korral võib tekkida vastava
Taju on alati teatud määral üldistus.Ta on tervik,mis saadakse esemete üksikomaduste ja kvaliteetide integreerimise teel.Tavaliselt on integratiivne taju iseeneslikuna näiv,kiire,momentaanne. Kui taju ei oleks konstantne,kohtuksime igal sammul tajumistingimuste(kauguse,valguse,värvi,vaatenurga jm) muutudes uuete,meile senitundmatute või tuntud,kuid moonutatud esemetega ning kakkaksime ära tundmast või oskamast kasutada seda,mida varem tundsime ja kasutasime. INIMESE TAJUMINE Inimesetaju protsessid ja mehhanismid Sotsiaalsete objektide tajumisel püüab tajuja interpreteerida saadavat infarmatsiooni vastavalt oma eesmärkidele, vajudastele ja hoiakutele neid toetavas suunas. · Indentifikatsioon- teise inimese mõistmine ja tema käitumise interpreteerimine temaga samastuda püüdmise või temaga samastumisoskuse kauda
Selgemini eristuvat nimetatakse taju objektiks, tahaplaanile jäävat ja ebamäärasemalt eristuvat taju fooniks. Valivus on tihedalt seotud tähelepanuga. Taju konstantsus on esemete ja tajutavate sündmuste omaduste tajumine püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral. Kui taju ei oleks konstantne, kohtuksime igal sammul tajumistingimuste muutudes uute, meile senitundmatute või tuntud, kuid moonutatud esemetega ning lakkaksime ära tundma või oskamast kasutada seda, mida varem tundsime ja kasutasime. Taju sisu ja suunitlus sõltuvust tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest nim. apertseptsiooniks. Apertseptsiooni üks tegureid on sisendus, seda eriti laste puhul. Sisendus on võimeline tungima aperseptiivsete tegurite süsteem, seda muutma. Apertseptsioon annab tajule aktiivse suunatuse ja väljendab tajuja teatud suhet tajuvasse.
Ajutine apertseptsioon on tingitud inimese psüühilisest seisundist taju momendil meelolu, aktiivsus, ootus- ja on vahelduv Taju konstantsus on esemete ja tajutavate sündmuste omaduste (suuruse, kuju, vormi, heleduse, suuna jmt) tajumine püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral. Kui taju ei oleks konstantne, kohtuksime igal sammul tajumistingimuste muutudes uute, meile senitundmatute või tuntud, kui moonutatud esemetega ning lakkaksime ära tundmast või oskamast kasutada seda, mida varem tundsime ja kasutasime. (keegi ei pea kauguses paistvat inimest päkapikuks või putukaks, kuigi näiv võimalus selleks on olemas) Ökoloogiline põhjendatus nt eelkõige keskkonna võimaldavused see mida üks või teine objekt võimaldab teha, kuidas neid kasutada, mida neilt oodata. ( Põõsas pakub varju, süüa, korvi valmistamiseks materjali; kivi saab visata, ehitada, kasutada raskuseks jpm) Illusioonid moonutatud tajud ehk väärtajud
ja meiki ) Ajutine apertseptsioon on tingitud inimese psüühilisest seisundist taju momendil meelolu, aktiivsus, ootus- ja on vahelduv Taju konstantsus on esemete ja tajutavate sündmuste omaduste (suuruse, kuju, vormi, heleduse, suuna jmt) tajumine püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral. Kui taju ei oleks konstantne, kohtuksime igal sammul tajumistingimuste muutudes uute, meile senitundmatute või tuntud, kui moonutatud esemetega ning lakkaksime ära tundmast või oskamast kasutada seda, mida varem tundsime ja kasutasime. (keegi ei pea kauguses paistvat inimest päkapikuks või putukaks, kuigi näiv võimalus selleks on olemas) Ökoloogiline põhjendatus nt eelkõige keskkonna võimaldavused see mida üks või teine objekt võimaldab teha, kuidas neid kasutada, mida neilt oodata. ( Põõsas pakub varju, süüa, korvi valmistamiseks materjali; kivi saab visata, ehitada, kasutada raskuseks jpm) Illusioonid moonutatud tajud ehk väärtajud
Taju sisu ja suunitluse sõltuvust tajuja isiklikest omadustest ja kogemustest nimet apertseptsiooniks. Taju konstantsus on esemete ja tajuvate sündmuste omaduste (suuruse, kuju, vormi, heleduse, suuna jmt)tajumine püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral. Kui taju ei oleks konstantne, kohtuksime igal sammul tajumistingimuste (kauguse, valgustuse, värvi, vaatenurga jm) muutudes uute, meile senitundmatute või tuntud , kuid moonutatud esemetega ning lakkaksime ära tundmast või oskamast kasutada seda, mida varem tundsime ja kasutasime. 27 Väärtaju Teatud tingimustes võib tekkida väär, moondunud taju e illusioon. See on ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. Eristatakse nii nägemis-, kuulmis-, kompimis-, haistmis-, kui ka maistmisillusioone. Mõne haigusliku seisundi korral võib tekkida vastava välisärrituseta taju e hallutsinatsioon
apertseptsiooniks. Taju konstantsus on esemete ja tajuvate sündmuste omaduste (suuruse, kuju, vormi, heleduse, suuna jmt)tajumine püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral. Kui taju ei oleks konstantne, kohtuksime igal sammul tajumistingimuste (kauguse, valgustuse, värvi, vaatenurga jm) muutudes uute, meile senitundmatute või tuntud , kuid moonutatud 23 esemetega ning lakkaksime ära tundmast või oskamast kasutada seda, mida varem tundsime ja kasutasime. Väärtaju Teatud tingimustes võib tekkida väär, moondunud taju e illusioon. See on ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. Eristatakse nii nägemis-, kuulmis-, kompimis-, haistmis-, kui ka maistmisillusioone. Mõne haigusliku seisundi korral võib tekkida vastava välisärrituseta taju e hallutsinatsioon. See on subjektiivne haiguslik tajuelamus, meelepette raskem vorm
aktiveeritusest, ootustest ja on vahelduv. Apertseptiivsed tegurid toetuvad oma mõjus eelkõige taju valivuse ja mõtestatuse mehhanismide tööle. Taju konstantsus esemete ja tajutavate sündmuste omaduste (suuruse, kuju, vormi, heleduse) tajumine püsivatena ka tajutingimuste muutumise korral. Kui taju ei oleks konstantne, kohtuksime igal sammul tajutingimuste muutudes uute, meile senitundmatute või tuntud, kuid moonutatud esemetega ning lakkaksime ära tundmast või oskamast kasutada seda, mida varem tundsime ja kasutasime. Seega tajume valget paberit ka pimedas valge paberina. Taju konstantsus on seletatav omandatud teadmistega ja kogemustega ning lapsepõlvest peale kujunenud ja üha kinnistuva ettekujutusega materiaalse maailma objektide tegelikest omadustest ning omaduste omavahelisest sõltuvusest. VÄÄRTAJU Illusioon väär, moondunud taju. Ebaselge taju, mis kujutab objekte vaimusilmas ette teisiti, kui need on tegelikkuses
Selgemini eristuvat nimetatakse taju objektiks ehk figuuriks ning tahaplaanile jäävat ja ebamäärasemalt eristuvat taju fooniks. Valivus on seotud tähelepanuga. Lisaks sellele on taju konstantne, sest kui ta seda ei oleks, kohtuksime igal sammul tajumistingimuste (kauguse, valgustuse, värvi, vaatenurga jm) muutudes uute, meile senitundmatute või tuntud, kuid moonutatud esemetega ning lakkaksime ära tundmast või oskamast kasutada seda, mida varem tundsime ja kasutasime. Väärtaju on ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. Tajuprotsesside mõtestamise koolkonnad Tajuprotsessi kui maailma tunnetamise esimest suhteliselt keerulist protessi on eri koolkondade poolt seletatud: eelkõige konstruktivstlik ja ökoloogiline koolkond. Konstruktivistid arvavad, et taju teeb sensoorsete andmete põhjalt järeldused ja saab aru, millega on tegu. Aju konstrueerib meile maailma,
nähtuste tähenduse ja/või otstarbe mõistmisega. Taju on alati teatud määral üldistatud. Üldistuse lihtsaim aste on äratundmine. Apertseptsioon on taju sisu ja suunitluse sõltuvus tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest. Kui taju ei oleks konstantne, kohtuksime igal sammul tajumistingimuste (kauguse, valgustuse, värvi, vaatenurga jm) muutudes uute, meile senitundmatute või tuntud, kuid moonutatud esemetega ning lakkaksime ära tundmast või oskamast kasutada seda, mida varem tundsime ja kasutasime. Hallutsinatsioon on vastava välisärrituseta taju. Meelepette med kategooria on hallutsinoos. Sotsiaalsete objektide tajumisel püüab tajuja interpreteerida saadavat informatsiooni vastavalt oma eesmärkidele, vajadustele ja hoiakutele neid toetavas suunas. Üldreegline loeb otsustaja heaks neid jooni, milles vaatlusalune sarnaneb tema endaga, halvaks aga neid omadusi, milles on erinevus.
annaabi.ee 
