jooksiklastest, 44% sipelgatest, 52% maismaatigudest ja 51% pesitsevatest linnuliikidest. Viidumäe soontaimeliikide koguarv, sõltuvalt liigikäsitlusest ja juhuliikide esinemisest, on umbes 700. Viimaste seas on 58 liiki, mis 1994. aasta Kaitstavate loodusobjektide seaduse ja sellele järgnevate muude seadusandlike aktide põhjal Eestis liigina kaitse alla on võetud. Nende seas on endeemne taimeliik saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis) ja palju erinevatest kliimatingimustest pärinevaid ja siin oma levila piirimail olevaid reliktseid liike. Kliima Et Viidumäe paikneb Kuressaare ja Vilsandi ilmajaamadega võrreldes sisemaal, siis pole nende andmestik päris sobiv siinsete kliimatingimuste iseloomustamiseks. Sellepärast alustati looduskaitseala keskuses 1966. aastal kohalikke ilmavaatlusi, mille 15 aasta tulemused (1966-1981) on üldistatud A. Tarandi poolt (Tarand, 1982).
Elustik Tänu vahelduvale reljeefile, pehmele me- relisele kliimale ja üpris suurele geoloogi- lisele vanusele on elustik väga rikkalik. Vetikaliike ligi 300, samblikke üle 200 ning samblaid u. 150 liiki. Foto 2 . saaremaa robirohi Looduskaitsealal elutseb umbes 69% Eesti suurliblikaliikidest, 43% (Rhinanthus osiliensis) jooksiklastest, 44% sipelgatest, 52% maimaatigudest ja 51% pesitsevatest linnuliikidest. Viidumäe soontaimeliikide koguarv on umbes 700. Viimaste seas on 58 kaitse all olevat liiki. Nende seas on endeemne taimeliik saaremaa robirohi ja palju erinevatest kliimatingimustest pärinevaid ja siin oma levila piirimail olevaid reliktseid liike. Reljeef Viidumäe looduskaitseala jaotatakse reljeefi alusel kolmeks osaks: idas rannavallidest ja luidetest kõrgem ala
Cypripedium calceolus kaunis kuldking Dactylorhiza baltica balti sõrmkäpp Dactylorhiza fuchsii vööthuul-sõrmkäpp 12 Dactylorhiza incarnata kahkjaspunane sõrmkäpp Dactylorhiza incarnata ssp. cruenta täpiline sõrmkäpp Dactylorhiza incarnata ssp. ochroleuca kollakas sõrmkäpp Dactylorhiza maculata kuradi-sõrmkäpp Dactylorhiza osiliensis saaremaa sõrmkäpp Dactylorhiza praetermissa lääne-sõrmkäpp Dactylorhiza russowii Russowi sõrmkäpp Dactylorhiza ruthei Ruthe sõrmkäpp Dactylorhiza sambucina leeder-sõrmkäpp (hävinud) Epipactis atrorubens tumepunane neiuvaip Epipactis helleborine laialehine neiuvaip Epipactis palustris soo-neiuvaip
Tõmmu käpp (Orchis ustulata), (käpalised), LK2 Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii), (käpalised), LK2 Kaunis kuldking( Cypripedium calceolus), (käpalised), LK2, direktiiviliik Valge tolmpea ( Cephalanthera), (käpalised), LK2 Punane tolmpea ( Cephalanthera rubra), (käpalised), LK2 Palu-karukell ( Pulsatilla patens), (tulikalised) LK2, direktiiviliik Püst-linalehik (Thesium ebracteatum), (linalehikulised) direktiiviliik LK2, direktiiviliik Saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis), (mailaselised), LK2, direktiiviliik Kõrge kannike ( Viola elatior), (kannikeselisd), LK2 Jalgtarn ( Carex rhizina) , (lõikheinalised), LK 2 Sagristarn ( Carex irrigua), (lõikheinalised), LK2 Õrn tarn ( Carex loliaceae), (lõikheinalised), LK 2 Rand-ogaputk (Eryngium maritimum), (sarikalised), LK2 Harilik luuderohi ( Hedera helix), (araalialised), LK2 Alpi võipätakas ( Pinguicula alpina ),(vesihernelised), LK2 Niidu-kuremõõk ( Gladiolus imbricatus), (võhumõõgalised), LK2
Vili: kupar, paljude tolmpeente seemnetega o Sug. Orchidaceae u.20 000 liigiga on suuruselt teine sug. taimeriigis (sug. Asteraceae järel). o Perekonnad: Phalaenopsis, Cambria, Dendrobium, Cattleya ja Epidendrum Dactylorhiza maculata kuradi-sõrmkäpp Orchis mascula jumalakäpp Cypripedium calceolus kaunis kuldking Dactylorhiza osiliensis avastatud Saaremaal Vaniljet saadakse orhidee Vanilla planifolia kuivatatud viljadest (kupardest). Sug. Iridaceae võhumõõgalised rohtsed o tihti risoomidega või mugulsibulatega o Lehed: vahelduvad, rööproodsed Õied: epigüünsed (sigimiku asetus alumine) Õiekate: kolmetine, 3+3 lahk- või liitlehise õiekattega, aktinomorfne ja sügomorfne, sageli mustriline, basaalstee nektaariumitega
1562/1563. Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, mida valitses Kuramaa piiskop. Piiskopkond asus Kura poolsaarel ning selle stift (piiskopi ilmaliku võimu ala) oli jaotatud Liivi ordu valdustega kolmeks osaks. Selle keskus oli Piltenes, suuruseks umbes 4500 km², sealhulgas kuulus selle alla ka Ruhnu saar. Piiskopkonna dlötseesi kuulusid orduvaldustest Kuldga ja Vindavi komtuurkonnad ning Grobia ja Kandava foogtkonnad. Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Ecclesia Osiliensis, saksa keeles Bistum Oesel- Wiek) oli katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi riik, mille territooriumid asusid Läänemaal, Saaremaal ja Hiiumaal. Tartu piiskopkonna moodustasid Ugandi maakond ja Vaiga lõunaosa, suurusega umbes 9600 km². Piiskop oli ühtaegu nii ilmalik kui ka vaimulik võimukandja. Stifti (ilmaliku võimuala) ja diötseesi (vaimuliku võimuala) piirid olid erinevad. Tartu piiskopi diötseesi kuulusid ka Liivi ordu läänid Edela- ja Kesk-Eestis
ka muidu mõnes suhtes vist ei vasta algredaktsioonile, näit. Viljandi loo suhtes ja osalt ehk ka saarlaste loo suhtes. Tsistertslaste ordu Pommeri Oliva kloostri vanem kroonika (vanema ühtlase osana ulatub kuni 1350) nimetab äralangenuid: (Daccones) Eystones et Osolienses (Scriptores Rerum Prussicarum, I, lk. 721). Liivi ordumeistri kaplan Hermann de Wartberge (Chronicon Livoniae, ulatub kuni 1378) nimetab eestlasi sündmuse kirjelduses: neophiti Revaliensis diocesis, neophiti Osiliensis diocesis, Osiliani (Scriptores Rerum Prussicarum II, lk. 70, 71, 72). Marburgi Wigand'i 1394. a. lõpetatud kroonika ladinakeelses tõlkes nimetatakse eestlasi Ystenses resp. Eystenses, Osalyenses et ceteri vulgares, ehk Ystenses, Hargenses, Osalienses (Scriptores Rerum Prussicarum II, lk. 502, 503). Eestimaa vasallide dokumendis 16. V. 1343, niisamuti ka Tallinna piiskopi, vaimulikkude, vasallide ja linna dokumendis 27. X. 1343 nimetatakse eestlasi: Estones infideles.
tuhkpihlakat, mägi-naistepuna, alpi ristikut ja peenelehist hiirehernest parasniisketest kasvukohtadest. Roomav öövilge kasvab varjukates okasmetsades ja karedahambane osi märjema liivapinnasega männikutes. Varjukates metsades, vahel ka puisniitudel esineb maad katvate laikudena kohati ka puudele tõusvat luuderohtu. Sutru nõlva alusest allikasoost leiti 1933. aastal uus endeemne taimeliik (Saarson, 1934), mis sai endale nimeks saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis). Väga harva leidub ka mustjat sepsikat (Schoenus nigricans ). Allikasood on tuntud taimeharulduste poolest, siin kasvab alpi võipätakas, tömbiõieline luga jt. Varjukast segametsast võime leida Viidumäe vapitaime luuderohtu. See kaitsealune taimeliik on meil praegusest soojema ja niiskema 37 subatlantilise kliimaperioodi relikt, mida Eestis looduslikult esineb vaid vähestes
Balti pp nimetust Riia pp. Riia kirikuprovintsi kuulusid Eesti, Liivi, Preisi alad. S-L, Tartu, Kuramaa, Ulmi (Preisi), Ermlandi, Samland jms. Ermland e Warmia piiskopond oli mingi ala ka. Riia peapiiskopkonna toomkirik ja kapiitel Riias. Ise elas ta mujal. Riia toomkapiitel algul augustiinlik, hiljem premonstraatlik ja hiljem jälle augustiinlik. 1374 augustiinlik, 1394 ordu jne. Reaalne saksa ordu mõju kapiitlile aga polnud väga tugev. S-L piiskopkond Episkopatis Osiliensis. Alles 19saj nimetati Ösel-Wik (S-L). Piiskop määratud 1220 lõpul – Gottfried, tsistertslane. Ei saanud piiskopina aga tegutseda. Ordu väitel oli paha piiskop. Aga tekkis jama tal ka Balduiniga. Modena Wilhelm nimetatas uueks ja reaalseks piiskopiks Heinrichi. Too oli seotud orduga. Lubas tasuda ordule ja osad alad lksid ordu valdusesse. Oli seotud Lihulaga, 1251 Vana-Pärnus, hiljem Haapsalus. Patroon Johannes-evangelist. Piiskop elas 14saj alates Kuressaares, kapiitel aga Haapsalus
Perekond viirpuu (Crataegus) · daugava viirpuu (Crataegus dunensis) · eesti viirpuu (Crataegus estonica) 7 · harilik viirpuu (Crataegus rhipidophylla) · Kupfferi viirpuu (Crataegus kupfferi) · kuramaa viirpuu (Crataegus curonica) · lääne-viirpuu (Crataegus palmstruchii) · Lindmani viirpuu (Crataegus lindmanii) · rand-viirpuu (Crataegus maritima) · saaremaa viirpuu (Crataegus osiliensis) · viidumäe viirpuu (Crataegus viidumaegica) Perekond õunapuu (Malus) · mets-õunapuu (Malus sylvestris) 3.1. Eesti pärismaiste põõsaliikide nimestik. Perekond kask (Betula) · madal kask (Betula humilis) · vaevakask (Betula nana) Perekond kibuvits (Rosa) · harilik kibuvits (Rosa vosagiaca) · kink-kibuvits (Rosa ciesielskii) · koer-kibuvits (Rosa canina) · kutsik-kibuvits (Rosa subcanina) · künka-kibuvits (Rosa subcollina)
annaabi.ee 
