Erandid : põder (I) - põdra (II, nõrk) - põtra (III, tugev) nali – nalja – nalja Pöördsõnad: ma-tegevusnimi – da-tegevusnimi – oleviku ainsuse esimene pööre Erandid: astmevaheldust ei ole ühesilbiliste tüvedega sõnade puhul. AV esineb vaid pea- või kaasrõhulises silbis, tavaliselt esimese ja teise silbi piiril. Astmevaheldusmall: Käändsõnad: nõrgenev AV, kui ainsuse omastav on nimetava ja osastavaga võrreldes nõrgas astmes tugevnev AV, kui ainsuse omastav on tugevas astmes Pöördsõnad: nõrgenev AV, kui ainsuse oleviku esimene pööre on ma-/da-tegevusnimedega võrreldes nõrgas astmes tugevnev AV, kui võrreldes nendega on tugevas astmes Astmevahelduseks ei loeta: 1. Kahetüvelised esmavältelised nimisõnad + sama tüvestruktuuriga verbid (tuli, tulema) 2. Number-tüüp 3. Kõik ne-sõnad ja s-sõnad 4
ettepoole mõnelt poolt kombel käändsõnast lahku Inimese kombel, vasika kombel moodi ja viisi Mehemoodi, kuidasmoodi, moodi ja viisi käändsõna Varblase moodi, vaenlase viisi, eritähenduslikes väljendites, niiviisi, niimoodi, nõndaviisi, omastavast (osastavaga nii minu moodi määrsõnades kokku kui lahku) Vanamoodi = vana moodi pidi eritähenduslikes Nägupidi, kättpidi, kaelapidi pidi käändsõnast lahku Teed pidi, nurki pidi, rööpaid väljendites kokku (kaelakuti), pahempidi pidi
■ kombel käändsõnast lahku Inimese kombel, vasika kombel ■ moodi ja viisi eritähenduslikes Mehemoodi, kuidasmoodi, niiviisi, ■ moodi ja viisi käändsõna Varblase moodi, vaenlase viisi, minu väljendites, määrsõnades niimoodi, nõndaviisi, omastavast (osastavaga nii kokku kui moodi lahku) Vanamoodi = vana moodi ■ pidi eritähenduslikes väljendites Nägupidi, kättpidi, kaelapidi ■ pidi käändsõnast lahku Teed pidi, nurki pidi, rööpaid pidi kokku (kaelakuti), pahempidi
Järgneva omadussõnaga kirjutatakse kokku tüved eht-, puht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust ehtnaiselik, puhtisiklik, imeilus, puruväsinud, vaegsäritatud, poolvillane · -ohtu ja võitu kirjutatakse eelneva käändsõna omastavaga kokku lapseohtu, poisikeseohtu, igavavõitu, laisavõitu · -verd kirjutatakse eelneva käändsõna osastavaga kokku mustaverd, valgetverd, puhastverd · -karva ja värvi kirjutatakse kindlakskujunenud väljendeis nimisõna omastavaga kokku tinakarva pilved, taevakarva, tulekarva, tulevärvi Osastavast käändest kirjutatakse karva ja värvi lahku roosat karva riie, punast värvi Määrsõnaliselt tarvitatavad omadussõnad kirjutatakse jrg omadussõnast lahku hirmus palav, kole külm, tavatu kõrge, tohutu suur, määratu lai, põhjatu sügav, üüratu kauge
romaani keeled, luteri kirik, katoliku usk, kulla sõber; 6 2) liitsõnalised sõnakujud, mille lõpposis on osastavaline -karva, -laadi, -võitu, -ohtu, -verd, -värki ja millel liitsõnalisena vastavas tähenduses muus käändes vormid puuduvad, nt plikaohtu tüdruk, isevärki mõte, kehvavõitu kõhutäis, täisverd loomeinimene. Need on nn laadifraasid (Viitso); 3) sõnakujud, mis ei seostu ühegi muu sõna omastava ega osastavaga, nt eri asjad, ise asjaajamine, väärt mõtted, auväärt iga; 4) sõnakujud, mis seostuvad muutuvate nimi- või omadussõnadega, kuid millel teatud tekstiümbruses käändelised muuted puuduvad, nad ei ühildu, nt sula lumest, mäda õunal, täis kõhust. 5) osa adjektiividena käituvaid sõnavorme ühildub oma põhisõnaga üksnes kindlatel süntaktilistel tingimustel, nt vrd ees- ja järeltäiendilist kasutust loetud raamatutest vs raamatutest, loetutest möödunud aastal. 8
puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts., mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust. nt. Ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, ülivõimas. -ohtu ja võitu kirjutatakse eelneva käändsõna omastavaga kokku. nt. Lapseohtu, poisikeseohtu, igavavõitu, laisavõitu, vanavõitu. -verd kirjutatakse eelneva käändsõna osastavaga kokku. nt. Mustaverd, valgetverd, puhastverd. -karva ja värvi kirjutatakse kindlakskujunenud väljendeis nimisõna omastavaga kokku. nt. Tinakarva, samblavärvi, tulekarva, tulevärvi. Osastavast käändest kirjutatakse karva ja värvi lahku. nt. Roosat karva, punast värvi. Kui täiendsõnal on omakorda täiend, siis kirjutatakse lahku ka omastav. nt. Küpse kirsi karva. Määrsõnaliselt tarvitatavad omadussõnad kirjutatakse järgnevast
puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust: ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, püstihull, uhiuus, võhivõõras, ülivõimas, ebakindel, alaarenenud, vaegsäritatud, poolvillane. -ohtu ja -võitu kirjutatakse eelneva käändsõna omastavaga kokku: lapseohtu, poisikeseohtu, igavavõitu, laisavõitu, vanavõitu. -verd kirjutatakse eelneva käändsõna osastavaga kokku: mustaverd, valgetverd, puhastverd. -karva ja -värvi kirjutatakse kindlakskujunenud väljendeis nimisõna omastavaga kokku: tinakarva pilved, taevakarva sinine, khakivärvi ülikond, samblavärvi seelik, tulekarva ~ tulevärvi juuksed. Osastavast käändest kirjutatakse karva ja värvi lahku: roosat karva riie, punast värvi maja. ne- ja line-omadussõna kirjutatakse eelneva käändsõnaga kokku: meetrilaiune,
Nad esinevad sihitise käänetes -- nimetavas, nt Oota viis minutit!, omastavas, nt Ootasin ühe minuti, ja osastavas, nt Ma ei oodanud minutitki, kusjuures üht või teist käänet tingivad siin paljuski samad asjaolud, mis sihitise puhul. Määrustena ei vasta nad aga mitte sihitise küsimustele kes? mis? kelle? mille? keda? mida?, vaid küsimustele kui kaua? ja kui palju? ning esinevad lauses ka sihitute verbide laiendina. Nimetava (või omastava) vaheldumine osastavaga on nagu sihitise puhulgi võimalik vaid jaatavas lauses, eitavas lauses on sihitisekäändeline määrus enamasti osastavas, nt Juku suusatas viis kilomeetrit (ühe kilomeetri) / viit kilomeetrit (ühte kilomeetrit), aga: Juku ei suusatanud viit (ühte) kilomeetritki. Osastavat ei nõua üksnes mitte .. vaid -- eitus, nt Juku ei suusatanudmitte viis kilomeetrit (ühe kilomeetri), vaid kolm. 26. Mida on vaja teada määruste õigekeelsusest?
LV – tugevas astmes on vormid, kus klusiil või s on säilinud; nõrgas astmes aga vormid, kus need on kadunud või asendunud. VV – tugevas astmes III välte vorm, nõrgas astmes II välte vorm. AV-liku sõna iga konkreetse vormi puhul on võimalik öelda, kas see on tugevas või nõrgas astmes. Käändsõnadel: ainsuse nimetav, omastav ja osastav. Ainsuse nimetav on enamasti sarnane osastavaga, üksikutes sõnatüüpides küll muutunud, kuid ajalooline seos olemas, nt põder (VT või ?) : põdra (VN) : põtra (VT); nali (VT või ?) : nalja (VN) : nalja (VT), kus nominatiiv on tänapäeva keele seisukohast määratlemata astmes või üldistatakse tugeva astme vorm osastava alusel. Verbidel võrreldakse ma-tegevusnime , da-infinitiivi ja oleviku ainsuse 1. pöörde vormi või nud- kesksõna ja oleviku eitavat kõnet.
prantsuse (kirjandus), katoliku (usk), kulla (mees), paganama (poisiklutt). 2. Liitsõnapärased sõnakujud, mille viimane osis on osastavakujuline -karva, -laadi, -ohtu, -verd, -võitu, -värki, kuid millel liitsõnana teised käändevormid puuduvad, nt tuhakarva (juuksed), iselaadi (inimene), poisiohtu (töömees), mustaverd (piiga), kehvavõitu (söök), isevärki (mõtted). 3. Sõnakujud, mis ei seostu ka ühegi muutähendusliku sõna omastava ega osastavaga, nt väärt (jutt), eri (asjad). 4. Sõnakujud, mis võivad käituda ka muutuva nimi- või omadussõnana, nt sula (lumest) – vrd sulast, mäda ~ mädal (õunal). 7. Arvsõna e numeraal, sõnaliigi iseloomustus ja näited. Arvsõnade liigid: Põhiarvsõnad ehk kardinaalid väljendavad hulka ja vastavad küsimustele kui palju? mitu?. Järgarvsõnad ehk ordinaalid näitavad järjekorda ja vastavad küsimusele mitmes?
püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust: ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, püstihull, uhiuus, võhivõõras, ülivõimas, ebakindel, alaarenenud, vaegsäritatud, poolvillane. -ohtu ja -võitu kirjutatakse eelneva käändsõna omastavaga kokku: lapseohtu, poisikeseohtu, igavavõitu, laisavõitu, vanavõitu. -verd kirjutatakse eelneva käändsõna osastavaga kokku: mustaverd, valgetverd, puhastverd. -karva ja -värvi kirjutatakse kindlakskujunenud väljendeis nimisõna omastavaga kokku: tinakarva pilved, taevakarva sinine, khakivärvi ülikond, samblavärvi seelik, tulekarva ~ tulevärvi juuksed. Osastavast käändest kirjutatakse karva ja värvi lahku: roosat karva riie, punast värvi maja. Märkus. Kui täiendsõnal on omakorda täiend, siis kirjutatakse lahku ka omastav: küpse kirsi karva ~ värvi riie.
annaabi.ee 
