Kirjavahemärgistamine Kordamine 6. klass Harjutus 1 Moodusta KOLM koondlauset, kus 1. lauses oleks kasutatud ainult komasid; 2. lauses oleks kasutatud koolonit; 3. lauses oleks kasutatud mõttekriipsu. Harjutus 2 Moodusta VIIS liitlauset, kus 1. oleks kasutatud sidesõna sest; 2. oleks kasutatud sidesõne et; 3. oleks kasutatud siduvat asesõna kes/mis (kelle/mille, keda/mida, jne); 4. oleks kolm osalauset; 5. oleks neli osalauset. Harjutus 3 Moodusta üttega KOLM lauset, kus 1. oleks üte lause alguses; 2. oleks üte lause keskel; 3. oleks üte lause lõpus. Harjutus 4 Moodusta otsekõnega KOLM lauset, kus 1. oleks saatelause otsekõne ees; 2. oleks saatelause otsekõne järel; 3. oleks otsekõne katkestatud saatelausega.
PÕIMLAUSE Liitlause, st mitu osalauset, st mitu öeldist Pealause, kõrvallause Mari küsis, miks Joosep teda ei armasta. Kust aed on madal, sealt astutakse üle. Rebane, kellel oli kõht tühi, läks kanavargile. Rebane läks kanavargile, sest tal oli kõht tühi, kuna ta oli kolm päeva söömata olnud. Rebane läks tallu, sest tal oli kõht tühi, ja varastas priske kana. Rebane läks tallu, sest tal oli kõht tühi ja meel kurb. Joosep ütles Marile, et ta teda armastab. RINDLAUSE Liitlause, mitu öeldist, osalaused on võrdsed Kõige osavamalt panevad jalga taha kääbused - see on just nende tegutsemiskõrgus. Rebane sõi kana ja hunt vesistas suud. Rebane sõi kana, aga hunt vahtis niisama pealt. NB! Hunt aga ei tahtnudki kana . LAUSELÜHEND Läinud metsa, hakkas mees puid langetama. Metsa läinud, ….. Vaadates kõrgele taevasse, tundus, et hakkab sadama. Kõrgele taevasse vaadates tundus, et …. mata- ll sama nagu des-ll NB! koma ei ole: ho...
Asesõnad on tüüpjuhul iseseisvad mittetäistähenduslikud sõnad, mis muutuvad käändes ja arvus ning käituvad lauses nimi-, omadus- või arvsõnade taoliselt, kuid on nendega võrreldes ,,tühjema", abstraktsema sisuga, nt mina, tema, see, niisugune, iga, mitu. Asesõna funktsioon lauses Jüri pidi helistama mehele, kes olevat asjaga kursis pronoomen kes täidab nimisõna funktsiooni, toimides lause alusena teiselt poolt on seesama pronoomen aga abisõna, mis seob omavahel kahte osalauset Asesõna liigid tähenduse järgi asenimisõnad ehk pro-substantiivid, nt mina, tema, kes aseomadussõnad ehk pro-adjektiivid, nt niisugune, missugune, iga asearvsõnad ehk pronumeraalid, mida on ainult viis: mitu, mitmes, mitu-setu, mitmes-setmes, mitmendik Asesõna liigid tähenduse järgi Asesõna tähendus võib olla nii abstraktne, et üks ja seesama sõna võib
If my sister eats too much, she will get fat. (See on võimalik). Kui mu õde sööb liiga palju, läheb ta paksuks. · If + eitav verb / unless + jaatav verb: If Jack doesn't give me a lift, I won't be able to come. Kui Jack mind auto peale ei võta, ei saa ma tulla. I will not be able to come unless Jack gives me a lift. Ma ei saa tulla, kui Jack mind auto peale ei võta. NB! Kui hüpotees (if...) on enne pealauset, eraldatakse need komaga. Kui pealause tuleb enne if-osalauset, siis koma ei kasutata. Type 2 (the second conditional, the would-condition) Kasutatakse selleks, et rääkida kujuteldavatest olukordadest, mis vastanduvad faktidele oleviku kohta, ning mille toimumine olevikus või tulevikus on seetõttu ebatõenäoline (kuid võimalik). If-cl main cl If + past simple/ past continuous, would/ could/ might + present bare infinitive If my sister ate too much, she would get fat.
mail 2002. aastal. · Koolon pannakse koondlausesse juhul, kui kokkuvõttev sõna on enne loetelu. Nt: Koolis õpitakse mitut võõrkeelt: inglise, saksa, vene ja prantsuse keelt. · Mõttekriips pannakse koondlausesse juhul, kui kokkuvõttev sõna on loetelu järel. Nt: Inglise, saksa, prantsuse ja vene keelt kõiki neid õpitakse koolis. IV. KOMA SIDESÕNADE KUI, NAGU, KUNI, OTSEKUI EES. · Kui sidesõnad kui, nagu, kuni, otsekui alustavad osalauset, s.t neile järgneb öeldis, siis pannakse nende ette koma. Nt: Ta vaatas minu poole, nagu tahaks midagi öelda. · Lihtlauses (võrdluses) sõnade kui, nagu, kuni, otsekui ette koma ei panda. Nt: Ta vaatas minu poole nagu ehmunud lind. V. LAUSELÜHENDI KIRJAVAHEMÄRGID · Verbita lauselühend eraldatakse alati koma(de)ga. Nt: Poiss läks metsa, seenekorv käes. · Määruslikud nud- ja tud- lauselühendid (vastab küsimusele millal?) eraldatakse
ette on teema Mercedes, lauses Savisaare maja ette jäi seisma Mercedes aga Savisaare maja ette. Rindlause-algab: kuigi;ehkki/ehk küll;olgugi et;vaatamata sellele,et;sellest hoolimata,et.*kasutatakse koolonit(:),kui osa lausest selgitab eelneva osalausega väljendatud mõtet.(nt.Õpetajale meeldis Priit väga:ta oli korralik ja õppis hästi.Enam ei olnud midagi oodata:Godot oli jäänud haigeks.)*Mõttekriipsu(-)selljuhul,kui soovitakse järgnevat osalauset erit esile tõsta.(nt.Ei tea,keda siin veel oodata-Godot on ju haige.Priit oli korralik ja õppis hästi-ta meeldis õpetajale väga.)*Semikoolonit(;)kasutatakse rindlausetes mille osalaused on ise liitlaused ja üksteisega suhteliselt nõrgalt seotud ja kus komal on muid funktsioone.(nt.Kevadel ehitati kasvuhoone,et lastel oleks tomatit ja kurki;kartuleid pandi nii palju maha,et neid jätkuks üle talve;põrsa võtmise üle peeti veel aru.
Ülo pesi aknaid ja Juuli kraamis tube. Lapsed kiikasid vees, vanemad lesisid loiult kaldal. 2) Alluvusseoses on üksteise suhtes eri astmetel olevad osalaused (üks lause on mõttelt teisele allutatud) Nt Kui kinos film otsa sai (2. aste), läksid Kati ja Mati koju (1. aste) Kui Teele ja Toots koolimajja jõudsid (teine aste), oli disko juba alanud (1. aste) Ott oli väga paahane(1. aste), sest ema oli keelanud ujuma minna (teine aste), kui naabripoisid kutsusid(3. aste) Esimese astme osalauset nim. ka pealauseks ja 2. ning 3. astme osalauseid (vastavalt 1. astme ja 2. astme) kõrvallauseiks. Loomulikult saab moodustada lauseid, kus on kumbagi liiki seoseid. Nt Ema läks tuppa, et seal lehte lugeda, ja isa läks keldrisse, et oma töölaua taga nokitseda (1. ja 3. osalause on rinnastusseoses, 1. ja 2. ning 3. ja 4. alluvusseoses). KOMAGA ERALDATAKSE 1) rindlause osalaused üksteisest, kui nende vahel ei ole sidesõnu ja, ning, ega, või, nt Jutumehed räägivad, tegijad teevad.
Tüüpiline lause sisaldab sisaldab finiitset verbivormi ja üht või mitut sellist osa, mille keskmeks on käänd- või määrsõna." (M. Erelt) Vikipeedia: Lause on keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet. Lause on grammatiliselt sõltumatu teksti osa, süntaksi põhiüksus. Lause peamine tunnus on teate edastamine vastuvõtjale. Lause koosneb lause moodustajatest, milleks on sõnavormid, fraasid, üks või mitu osalauset ja/või sekundaartarindit. · Kuidas iseloomustatakse lause funktsiooni suhtluses ja tekstis? Põhiüksus, millest moodustatakse teksti. Lause ülesehitust? Lause tähendust? Mingi terviklik situatsioon. Lause intonatsiooni kõnes? Väheuuritud teema. Tsenter ja perifeeria, prototüüpsus. Tüüpiline lause: finiitse verbivormiga, täislause, lihtlause. Tüüpiline lause on finiitne verbivorm, kust pole midagi puudu
*Järellisand eraldatakse komaga(omastavas pannakse koma ainult ette): Ants,meie kooli parim matemaatik,sai olümpiaadil teise koha. *Omadussõnalised järeltäiendid eraldatakse komadega: Rebane,ilus,kaval ja osav, lipsas märkamatult võssa. *Üte eraldatakse komadega : Ott, mine peitu!! RINDLAUSE PÕIMLAUSE Kõrvuti on 2 või enam sõltumatut Iseseivale pealausele on alistatud sidesõna või siduva osalauset,mida eraldab koma või seob sõnaga algav kõrvallause rinnastav sidesõna Ja,ning,ega,või,ehk,aga,kuid,vaid,ent Et,kui,kuna,sest,kuni,kuigi,ehhki,nagu,justkui,otsekui,siis, sellepärast et jt.+ küsisõnad Osalause eraldatakse komaga Pealause ja kõrvallause eraldatakse üksteisest alati Sidesõnad: ja,nin,ega,või ette koma ei komadega. panda. *semikooloniga ühendatakse tähenduselt nõrgalt seotud lauseosad:
) 2. Koolon pannakse, kui loetelule eelneb kokkuvõttev sõna v fraas; (seletab) (nt.Pööningul on igasuguseid asju: kelli,saapaid ja vanu raamatuid.) 3. Mõttekriips pannakse, kui loetelule järgneb kokkuvõttev sõna v fraas (järeldab) (nt.Kelli, saapaid ja vanu raamatuid - neid leidub igal pööningul.) *Rindlauses 1.võib sidesõnade ja,ning,ega, või ees koma kasutada, kui sidesõnaga algav osalause ei täienda ega jätka eelnenud osalauset,vaid vastandub sellele v alustab uue mõttega lauset.(nt.Olin õppinud juba 3 tundi, ja kasu ei midagi. Vahetasin paar sõna mehega, keda ma ei tundnud, ja läksin edasi.) 2.Selguse või esiletõstmise huvides võib rindlause osalauseid eraldada ka kooloni, mõttekriipsu või semikooloniga.(nt.Ei tea,keda siin veel oodata - Godot on ju haige.) *Põimlauses eraldatakse kõrvallause pealausest komadega. Kui sidesõna nagu kasutatakse
rohkusega, Teie ei osutunud rohkuse tõttu Teie ei osutunud valituks. valituks. Parem: Heade kandidaatide rohkuse tõttu Teie ei osutunud kahjuks valituks. Heade kandidaatide rohkuse tõttu ei osutunud Teie kahjuks valituks. Koma tuleb `kui' ette ainult siis, kui `kui' alustab osalauset. Lause tunnen ära öeldisest. Muul juhul `kui' ette koma ei panda. Vigane Õige nii teoorias, kui ka praktikas nii teoorias kui ka praktikas .. ülikoolis on reaalainetes rohkem .. ülikoolis õpib reaalaineid rohkem naisi, kui mehi naisi kui mehi Nendes poodides on hinnad Nendes poodides on hinnad paremad, kui teistes poodides. paremad kui teistes poodides.
Ülo pesi aknaid ja Juuli kraamis tube. Lapsed kiikasid vees, vanemad lesisid loiult kaldal. 2) Alluvusseoses on üksteise suhtes eri astmetel olevad osalaused (üks lause on mõttelt teisele allutatud) Nt Kui kinos film otsa sai (2. aste), läksid Kati ja Mati koju (1. aste) Kui Teele ja Toots koolimajja jõudsid (teine aste), oli disko juba alanud (1. aste) Ott oli väga pahane(1. aste), sest ema oli keelanud ujuma minna (teine aste), kui naabripoisid kutsusid(3. aste) Esimese astme osalauset nim. ka pealauseks ja 2. ning 3. astme osalauseid (vastavalt 1. astme ja 2. astme) kõrvallauseiks. Loomulikult saab moodustada lauseid, kus on kumbagi liiki seoseid. Nt Ema läks tuppa, et seal lehte lugeda, ja isa läks keldrisse, et oma töölaua taga nokitseda (1. ja 3. osalause on rinnastusseoses, 1. ja 2. ning 3. ja 4. alluvusseoses). KOMAGA ERALDATAKSE 1) rindlause osalaused üksteisest, kui nende vahel ei ole sidesõnu ja, ning, ega, või, nt Jutumehed räägivad, tegijad teevad.
Ülo pesi aknaid ja Juuli kraamis tube. Lapsed kiikasid vees, vanemad lesisid loiult kaldal. 2) Alluvusseoses on üksteise suhtes eri astmetel olevad osalaused (üks lause on mõttelt teisele allutatud) Nt Kui kinos film otsa sai (2. aste), läksid Kati ja Mati koju (1. aste) Kui Teele ja Toots koolimajja jõudsid (teine aste), oli disko juba alanud (1. aste) Ott oli väga pahane(1. aste), sest ema oli keelanud ujuma minna (teine aste), kui naabripoisid kutsusid(3. aste) Esimese astme osalauset nim. ka pealauseks ja 2. ning 3. astme osalauseid (vastavalt 1. astme ja 2. astme) kõrvallauseiks. Loomulikult saab moodustada lauseid, kus on kumbagi liiki seoseid. Nt Ema läks tuppa, et seal lehte lugeda, ja isa läks keldrisse, et oma töölaua taga nokitseda (1. ja 3. osalause on rinnastusseoses, 1. ja 2. ning 3. ja 4. alluvusseoses). KOMAGA ERALDATAKSE 1) rindlause osalaused üksteisest, kui nende vahel ei ole sidesõnu ja, ning, ega, või, nt Jutumehed räägivad, tegijad teevad.
b) osa lauseühendeid verbita lühend, määruslik nud- ja tud- lühend ning aluse ja öeldise vahel seisev mis tahes lauseühend 3. Oma põhisõnast eraldatakse komaga järellisand ja omadussõnaline järeltäiend. 4. Komaga eraldatakse ka otsekõne väitlause talle järgnevast saatelauses. Koma ei kasutata samaväärsete lauseliikmete ja osalausete vahel, kui nende vahel on sidesõnad ja, ning, ega, ehk, või, kui ka. Koma ei ole sidesõnade kui ja nagu ees, kui nad ei alusta osalauset. (2004: 375376) Mõttekriips on sidekriipsust pikem ja selle mõlemale poole jäetakse tekstis tühik. · Mõttekriips pannekase kokkuvõtva lauseosa ette. · Mõttekriipsu võib panna kooloni asemel ka seletava osalause ette. · Samamoodi kasutatakse mõttekriipsu mõnikord pealkirjades. · Mõttekriipsuga eraldatakse muust tekstist kiilud. Kiilude eraldamiseks sobivad tihti ka komad, kuid mõttekriipse eelistatakse siis, kui kiilus juba on teisi kirjavahemärke.
· Suulises kõnes süntaktiliselt ja tähenduslikult terviklik üksus, mida osutab mh intonatsioon (lause lõpus tavaliselt intonatsioon langeb = tekivad pikemad pausid). · Lause on kõige suurem üksus, millega süntaksis tegeletakse. (suurem on takst, sellega tegeleb tekstilingvistika). · Lause väiksem üksus on osalause (clause), mis koosneb tavaliselt ühest verbist ja selle juurde kuuluvatest fraasidest. Mees läks metsa seenele, aga eksis ära. 2 osalauset. Kui ta hommikul metsa seenele läks, oli ilm päikseline ning kordagi ei tulnud talle pähe mõtet, et ta võiks ära eksida 4 Fraas · Koosneb ühest või mitemest sõnast, mis kokku moodustavad ühe terviku ja väljendavad lauses ühte osalist või asjaolu. Osalause moodustatakse fraasidest, seetõttu nimetatakse neid ka lausemoodustajateks. Mees läks metsa seenele. 2/3/4 fraasi.
nimi-, omadus- või arvsõnade taoliselt, kuid on nendega võrreldes ,,tühjema", abstraktsema sisuga, nt mina, tema, see, niisugune, iga, mitu. Lauseõpetuse seisukohalt võivad mõned pronoomenid käituda ühtaegu iseseisvate ja abisõnadena. Näiteks lauses Jüri pidi helistama mehele, kes olevat asjaga kursis täidab pronoomen kes nimisõna funktsiooni, toimides lause alusena, teiselt poolt on seesama pronoomen aga abisõna, mis seob omavahel kahte osalauset. Vastavalt sellele, missuguse täistähendusliku sõnaliigi taoliselt pronoomenid käituvad, võib neid jagada a) asenimisõnadeks ehk prosubstantiivideks, nt mina, tema, kes, b) aseomadussõnadeks ehk proadjektiivideks, nt niisugune, missugune, iga, ja c)asearvsõnadeks ehk pronumeraalideks, mida on ainult viis: mitu, mitmes, mitu-setu, mitmes-setmes, mitmendik. Niisugune jaotus pole siiski päris range, sest pronoomeni tähendus
annaabi.ee 
