Sademete teke või lahustumine, Soojuse eraldumine, Valguse eraldumine. Lahus: Lahus koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Lahustumise kiirus sõltub: 1) Segamisest, 2) Lahustatava tahke aine peenestamisest, 3) Temperatuurist. Aine lahustuvus väljendab aine sisaldust küllastunud lahuses. Lahus on lahusti ja lahustunud aine ühtlane segu. Elektronkate: Elektronid: üliväikesed negatiivse laenguga osakesed, mis moodustavad aatomis tuuma ümbritseva elektronkatte. Elektronkate: Aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. Elektronkiht: elektronkatte osa, koosneb tuumast teatud kaugusel tiirlevatest elektronidest. Elektronskeem: aatomi elektronkatte ehitusv väljendav skeem, mis näitab elektronide arvu elektronkihtides. Elektronkate koosneb elektronkihtidest. Tuumale kõige lähem on 1. kiht. Väliskihi
Elementaarosakesed Väikseimad aine ja välja osakesed Eristatakse: Fundamentaalosakesed peetakse jagamatuteks, (ilma sisestruktuurita) Jagunevad: Mateeriaosakesed -aine algosakesed Vaheosakesed vastastikmõjusid vahendavad osakesed Igal mateeriaosakesel on olemas ka antiosake (laengud vastupidise märgiga) Gravitatsiooniline vastastikmõju. Oma olemuselt universaalne, gravitasioonile alluvad kõik kehad. Väljendub kehade tõmbumises. · Elektromagnetiline vastastikmõju Gravitatsioonilisest tugevam. Elektriliselt laetud kehade vahel · Tugev vastastikmõju Tuumasisene mõju. Elektromagnetilisest oluliselt tugevam. · Nõrk vastastikmõju Põhjustab aatomituumade lagunemist. Väga väikestel kaugustel,
Elektrivool õp lk 26-28 Elektrivooluks nim laetud osakeste korrapärast e. suunatud liikumist. Elektrivoolu tekkimiseks on vaja *vabade laetud osakeste olemas olu *elektrivälja ,mis tekkida jõu pannes laetud osakesed liikuma. Elektrivool tekkib suletud vooluringis. Positiivsed laetud osakesed liiguvad negatiivselt laetud osakeste poole. Elektrivool metallides ja elektrolüütides õp lk 29-31 Metallides on laengukandjaks elektronid .metallid moodustavad kristallvõre e. ruumvõre. Seal asetsevad positiivsed aatomid mille vahel on vabad elektronid mis on tuumaga sideme kaotaud. Vabad elekt liiguvad korrapäratult kui aga tekkida võib elektriväli siis hakkavad elektronid korrapäraselt liikuma. Elektrolüütideks nim soolade, hapete vesilahuseid .seal on
Gaaside kasutamine tehnikas Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastasmõjus aine teiste osakestega. Gaasi kasutatakse ka tehnikas, siin on mõned näited: Gaasipliit tuleb põletisse läbi ventiili ja põleb hapnikujuurdepääsu tõttu. Maagaas tuleb linna gaasivõrgust. Maagaas koosneb gaasisegust, mis on tekkinud maapõues orgaanilise materjali kõdunemisel. Maagaasi kasutamise korral ei ole vaja reduktorit gaasi rõhu vähendamiseks. Ballonngaasiga kütmisel kasutatakse butaani
Päikesetuul, magnetväli. Päikese aktiivsus:päikeselaigud ja muud ilmingud Päikesetuul • Päikesetuul on päikesest lähtuv vabanenud laetud osakeste voog, mis muutub pidevalt kiiruse, tiheduse ja temperatuuri poolest. • Päikesetuul liigub läbi Päikesesüsteemi kiirusega 450 km/s. • Esimest korda registreeriti päikesetuule olemasolu 4. jaanuaril 1959. aastal Nõukogude Liidu kosmoseaparaadi Luna 1 poolt. Pilt 1 – Päikesetuul liigub maale ja kohtub Maa magnetosfääriga Päikesetuulega kaasnevad nähtused • Geomagnetiline torm ehk magnettorm • Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinevad optilised nähtused. • Päikesetuul teeb komeetidele sabad taha ja tekitab kiirgusvööndeid planeetide magnetväljas. Magnetväli • Magnetväli on füüsikaline üldmudel sellest, kuidas toimub vastastikmõju liikuvate elektrilaengute ja ...
Kordamisküsimused (kasuta vastamisel ka tabeli abi) 1) Selgita mõisteid: leelis: vees hästilahustuv tugev alus (hüdroksiid) redutseerumine: elektronide liitumine redoksreaktsioonis, elemendi o.a- vähenemine sool: kristalne aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happe anioonidest redutseerija: aine, mille osakesed loovutavad elektrone, ise oksudeerub oksüdeerumine: elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, elemendi o.a- suurenemine leelismuldmetall: IIA rühma elemendid katioon: positiivse laenguga ioon korrosioon: metalli hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel Metall oksüdeerub keskkonnas oleva oksüdeerija toimel
Nihe – suunatud sirglõik (vektor) mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Tähis s , ühik 1 m. Nurkkiirus näitab, kui suure pöördenurga läbib raadius ajaühikus: = /t . Nurkkiiruse ühikuks on 1 rad/s. Nurk 1 radiaan on võrdne kesknurgaga, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. Täisringile vastab 2 radiaani. Periood on aeg, mille jooksul keha sooritab ühe täisringi. Tähis T, ühik 1s. Pikilaine korral võnguvad keskkonna osakesed piki laine levimise suunda. Pöörlemine on ringliikumisega sarnane liikumine. Ringliikumine ja pöördliikumine erinevad ainult pöörlemiskeskpunkti või –telje asukoha poolest. Pöörlemisel on keskpunkt kehas sees (Maa liikumine ümber oma telje). Pöörlemisest räägitakse suurte kehade, mitte punktmasside korral. Ringliikumisel on keskpunkt kehast väljas (Maa liikumine ümber Päikese). Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole temal asuvaid kehi.
Elementaarosakeste füüsika Elementaarosakesteks nimetatakse osakesi, mis on kõigelihtsamad, st. ise enam millestki ei koosne. Samas koosnevad teised osakesed ja lõpuks kogu aineline mateeria elementaar - osakestest. Osakesed ja vastastikmõjud Looduses eksisteerib nelja liiki vastasmõjusid ehk interaktsioone gravitatsioonijõud elektromagnetiline jõud tugev vastastikmõju nõrk vastastikmõju. Gravitatsioonijõud - mõjub vastavalt massile, mõjub AINULT tõmbuvalt. Elektrimagnetiline jõud Elektrilised ja magnetilised jõud esinevad alati teineteisest lahutamatult üheskoos. Looduses eksisteerib kaht liiki elektrilaenguid (+ ja -), seega võib el
ELEKTROMAGNETLAINED Elektromagnetlaine on muutuvate elektri ja magnetväljade levimine lainena. Eml koosneb kahest komponendist : elektriväljast ja magnetväljast. Eml-s toimub elektri-ja magnetvälja perioodiline muutus. Muutumine on samas faasis ja toimub ajas sinusoidaalselt. Elektromagnetlained tekitavad suure sagedusega võnkuvad laetud osakesed ehk suure sagedusega vahelduvvool. Difraktsioon Nähtus, kus lained painduvad tõkete taha, see ilmneb, kui tükkemõõde on võrreldav lainepikkusega. Tekib defraktsioonpilt. Interferents Kahe laine liitumist, mille tulemusena lained tugevduvad või nõrgendavad teineteist nim. interferentsiks. Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel teineteist. Lained peavad olema kolurantsed. difraktsiooni ja interferentsi rakendused:Inferents kiledes Selgendavad katted
KOLLOIDLAHUSED HELIS NÕMM 9B Kolloidlahused • Segusid, mille üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt, kuid jaotunud aine osakesed on palju suuremad kui lahustes, nimetatakse pihussüsteemideks ehk pihusteks • Kolloidlahus on pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 1-100nm. • Väiksemate aineosakestega lahuseid nimetatakse tõelisteks lahusteks ja suuremate aineosakestega lahuseid nimetatakse emulsiooniks, suspensiooniks ja aerosooliks. • Nimetus kolloid on tulnud kreeka keele sõnadest kolla (liim) ja eidos (kuju). Omadused
4. Selgitage mõisted: liht- ja liitaine. Liht- ja liitainete eristamine valemi põhjal. Tooge näiteid nimetuste ja valemitega liht- ja liitainetest 1. Keemiline elemen on kindla tuumalaenguga aatomite liik Aatom on üli väike aine osake, mis koosneb tuumas ja elektronidest Prooton on aatomi tuuma osa , millel on positiivne laend Neutron on aatomi tuuma osa ja sellel puudub laeng see tähendab, et ta on neutraalne Elektroonid on üliväikesed negatiivsete laengudega osakesed, mis moodustavad aatom tuuma ümber elektroonkatte Lihtaine on aine, mis koosneb ainult 1 aine okestest. Liitaine on aine mis koosneb vähemalt kahe erineva aine osakestest. Molekul on väike aine osake, mis koosneb omavahel seotud aatomitest Indeks on aine valemis esinev number, mis näitab elemendi aatomte arvu molekulis või ioonide arvulist suhet kristallis. 2. Aatommass on aatomi mass aatommassühikutes, mida saab leida kui liita kokku prootonite ja neutronite arvu aatom tuumas 3
KEEMIA KT Mõisted 1) Redutseerija on aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes). On metall. (KATOOD) 2) Oksüdeerija on aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes). (ANOOD) 3) Metallid on kergesti töödeldavad, nad on plastilised. 4) Elektrolüüs on elektrivoolu toimel aine saamine. Aine lagundamine elektrivoolu toimel. Elektrolüüsi korral toimuvad redutseerumine ja oksüdeerumine eraldi elektroodidel. Elektroodi, millel toimub redutseerumine, nimetatakse katoodiks, elektroodi, millel toimub oksüdeerumine, nimetatakse anoodiks. 5)
Füüsika kontrolltöö nr 3. Alalisvool 26.11.2014 Alalisvool-elektrilaenguga osakesed liiguvad pidevalt ühes suunas. Elektrivoolu kandjateks on positiivsed/negatiivsed ioonid. Alalisvoolu tekkimise tingimused: Peab olema vabasid laengukandjaid piisavalt Laenguga osakestele peal mõjuma kindla suunaline jõud. Elektrovoolu tugevus näitab kui suure elektritugevus läbib elektrijuhi ristlõiget aja jooksul. J=Q/t (1A) 1 kulon on elektrilaeng,mis läbib juhi ristlõiget 1s. jooksul kui voolutugevus on 1 A
Rf = = Järeldus Antud töös mina tutvusin geelkromotograafia meetodiga. Töö õnnestus hästi, sest arvutuslik ja mõõdetud eluaadi mahud erinesid väga vähe. Mina kasutasin kolonni nr.1 mis lahutas segusid väga kiiresti. Kolonnis oli näha kolme värvi(sinine, pruun, kollane), see tähendab, et segus oli 3 erinevat ainet ja need lahutusid üksteisest erineva kiirusega Kõige madalama molekulmassiga dekstraansinine väljus esimesena, sest tema osakesed olid liiga suured geeli pooride mahutamiseks Teisena väljus müoglobiin ja kolmandana kõige kõrgema kontsentratsiooniga DNP-aspartaat.
Maailma tekkimisest on erinevaid versioone. Üks väide sellest on see, et tekkis Suurest Paugust. Mis see oli? Arvatakse, et see oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi, kus Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse ka Universumi alguseks sealhulgas meie galaktika, planeedid ja tähed. Päikesesüsteem näeb väliselt välja nagu Bohri aatommudel. Üks tuum, mille ümber keerlevad pisikesed osakesed. Sellest tulenebki, et terve päikesesüsteem koosnebki tegelikult aatomitest, mis oma korda koosnevad elektronidest, prootonitest ning neutronidest. Kuidas sai siis meie planeet Maa alguse? Alguses ei olnud atmosfääri, mis kaitseks Maad päikesekiirte eest ning sellepärast ei saanud ka tekkida elusolendeid. Peale vihmatorme ja tulemägede purskamist tekkisid madalad veekogus, kus said moodustuda esimesed bakterid, millest aega mööda tekkisid erinevad elusolendid
Agregaatolek gaas, vedelik, tahke. Agregaatoleku määrab molekulide vahelised elektromagnetilised tõmbe- ja tõukejõud, mis määravad ära oakeste paiknemise aines. Gaas osakesed paiknevad hõredalt, osakesed liiguvad kaootiliselt, osakesed mõjutavad üksteist põrkumisel, gaas ei säilita kuju ega ruumala. Vedelik osakesed paiknevad korrapäratult ja tihedamalt kui gaasides, osakesed võnguvad ning võivad hüpate ühest kohast teise, vedelik ei säilita kuju, säilitab ruumala. Tahkis osakesed paiknevad korrapäraselt, osakesed paiknevad kõige tihedamalt, osakesed ei saa ümber paikneda, osakesed võnguvad tasakaalu asendi ümber, tahkis säilitab kuju ja ruumala. Ülekandenähtused difusioon ühe aine molekuli tungimine teise aine molekulide vahele, ained segunevad, sõltub temp, soojusjuhtivus
Osakestefüüsika kordamine 12D 1) Fermionid ja bosonid. Mille alusel jaotatakse. Millised osakesed kummagi alla kuuluvad (näide) Osakesi eristatakse spinni alusel. Bosonid: Null või täisarvulise spinnkvantarvuga osakesed. Nt: footon, gluuon, W ja Zboson Fermion: Poolearvulise spinnkvantarvuga osakesed. Nt: elektron, prooton neutron. 2) Pauli keeluprintsiip Pauli keeluprintsiip: Aatomis ei saa olla mitu elektroni, mille olek on määratud 4 kvantarvu ühesuguse kombinatsiooniga. Fermionid järgivad Pauli keeluprintsiipi. Bosonid ei allu Pauli keeluprintiibile 3) Hadronid ja leptonid. Mis on jaotuse aluseks, millised on vastavate liikide näited. Osakeste jaotus neile mõjuvate jõudude alusel
pihusfaas ühtlaselt jaotub 12.02.2006 2 Pihussüsteemide ehk pihuste liigitus Pihused liigitatakse Jämepihused Kolloidlahused Tõelised lahused Suspensioonid Emulsioonid Aerosoolid Vahud 12.02.2006 3 Pihussüsteemide ehk pihuste omadused Jämepihused Osakesed nähta- Ebapüsivad - Osakesed ei läbi vad palja silmaga lisatakse filterpaberit või mikroskoobis stabilisaatoreid 12.02.2006 4 Pihussüsteemide ehk pihuste omadused Kolloidlahused Osakesed nähta- vad läbivas valgu- Osakesed läbivad Suhteliselt ses või ultra- filterpaberi püsivad
Aine füüsikalised omadused, aine tihedus Igal ainel on oma kindlad omadused. Puhtal ainel on iseloomulikud omadused, mille järgi saame teda teistest eristada. Kergesti on võimalik aineid ära tunda värvuse ja lõhna järgi. Füüsikalised omadused on näiteks aine tihedus, sulamistemperatuur ja keemistemperatuur, agregaatolek, aine kõvadus, tugevus jne. Aine agregaatolek Aineid võib esineda kolmes olekus: tahkes, vedelikus ja gaasilises. 1. Tahkes aines • asuvad aine osakesed lähestikku • osakestevahelised sidemed on üsna tugevad • osakesed paiknevad korrapäraselt, moodustades kristalli • igal osakesel on oma kindel koht • tahketel ainetel on kindel kuju 2. Vedelikus • osakesed võnguvad tugevamin kui tahkes aines • muudavad aeg-ajalt oma asukohta • osakesed ei asu korrapäraselt • vedelikul ei ole kindlat kuju • vedelik voolab 3. Gaasis • osakesed asuvad hõredalt
MEID ÜMBRITSEVAD AINED 1.1 Puhtad ained ja ainete segud Puhas aine koosneb ainult ühe aine osakesest molekulidest, aatomitest või ioonidest. Puhtal ainel on kindel koostis ja temale iseloomulikud kindlad omadused. Ainete segu koosneb mitme aine osakesest. Segu koostis pole kindel segusse võib lisada rohkem ühte või teist liiki ainet. 1.2 Igal ainel on oma kindlad omadused Aine agregaatolek Tahkes aines asuvad aine osakesed lähestikku, nendevahelised sidemed on üsna tugevad. Paljudes tahketes ainetes asuvad osakesed korrapäraselt, moodustades kristalli. Vedelikus ei ole osakesed omavahel nii tugevasti seotud kui tahkes aines. Osakesed võnguvad tugevamini kui tahkes aines ning muudavad aegajalt oma asukohta. Gaasis- asuvad osakesed hõredalt ega ole üldse üksteisega seotud. Gaasi osakesed liiguvad korrapäratult ringi ja täidavad kogu ruumi, kus nad asuvad. Aine sulamis ning keemistemperatuur
Aine koosneb osakestest (molekulid ja aatomid) ja need osakesed mõjutavad teineteist. Aineosakesed on väga väikesed. Aineosakeste vahel on tühja ruumi. Ained segunevad iseeneslikult soojusliikumise tõttu. Vedelikud segunevad aeglasemalt kui gaasid, sest põhilise aja paikenvad vedeliku osakesed kindla asukoha läheduses. Ka vedelikud segunevad soojusliikumise tõttu. Browni liikumine näitab, et aineosakeste liikumine on korrapäratu ega lakka kunagi. Mida suurema kiirusega osakesed liiguvad, seda soojem on keha. Soojusliikumine ehk kaootiline liikumine ehk aineosakeste korrapäratu liikumine. Temperatuuri suurenemisel väheneb aeglaselt liikuvate osakeste arv. Suureneb osakeste kiiruste keskväärtus. Diffusioon on aine või energia ülekandumine ühest piirkonnast teise piirkonda. Toimub kõigis agregaatolekutega keskkondades. Ainete iseeneslik segunemine. Taimed saavad kasvamiseks vajalikke ained diffusiooniga.
Lahused on igal pool väga levinud. Lahus on ühtlane segu. Ainet, milles teise aie osakesed on ühtlaselt jaotunud, nimetatkse lahuseks. Lahused koosnevad ühest või mitmest ainest, mis on lahustatud mingis teises aines. Kõige tavalisemad lahused on vedelikes lahustatud tahkised või gaasid. Kui segada soola veeklaasis, hakkavad tahke soola kristallid vees lahustuma, moodustades lahuse. Kõikide lahuste korral nimetatakse ainet, mis on seal lahustunud, lahustunud aineks ehk soluudiks. Ainet, mis lahustas soluudi, nimetatakse lahustiks. Erinevad lahustid lahustavad erinevaid aineid
Füüsika Ained koosnevad osakestest ja need osakesed mõjutavad üksteist. Aineosakeste vahelised mõjud on tõmbumine või tõukumine. Aineosakeste vastasmõju tõestab keha purunemine Tahkes aines osakesed võnguvad õrnalt ja paiknevad tihedalt. Vedelas aines osakesed liiguvad paigast ja nad ei ole tihedalt. Gaasilises aines osakesed liiguvad korrapäratult. Mida soojem või kuumem on temperatuur, seda kiiremini osakesed liiguvad. Soojuspaisumiseks nimetatakse seda kui aine soojenedes paisuma hakkab. Termomeetri põhimõtte on anda teada kraadidest. O kraadi Celsiust vastab vee jäätumisele & 100 kraadi Celsiust vastab vee keemisele. Aineosakesed kas võnguvad, liiguvad korrapäraselt või siis korrapäratult. Tahkest ainest koosnev keha ei liigu. Vesi liigub korrapäraselt. Ja gaas nagu näiteks hapnik, seda on igal pool
Thomson: (+) leang täidab ühtlaselt kogu aatomi ja seal sees on üksikud (-) laengud. ei osutanud tõeks. Rutherford:alfa osakesed-on suure läbi- tungimisvõimega (+)laenguga osakesed pommitas alfao. õhukest kuldlehte. Enamus alfaosakesed läbis kuldlehte nii, nagu seal ees poleks midagi olnud. Järeldus:1) kulla aatomites peab olema palju vaba ruumi 2)kulla aatomites peavad olema laenguga osakesed. Palnetaarne aatomi mudel: aatomi keskel on tuum mis on enamus aatomi massist. Tuumas: (+) prootonid ja laenguta neutronid. Ümber tiirlevad (-) elektronid. Aatomi tuum koosneb prootonitest ja neutronidest. X=elemendi nimi Z= järje nr. A=nukleonide arv, aatommass N= neutronite arv N=A-Z Radioktiivsus-tuumalagunemine. Tuumalagunemine toimub alfa või beetalagunemise , gammakiirgus alfa:heeliumi osakesed, beeta:elektronid, gamma: footonite voog nukelonid koosnevad ainult u- ja d-kvarkidest
Elementaarosakeste füüsika Referaat 2011 Mis on elementaarosake ja kuidas neid liigitada? Inglise füüsik Joseph Thomson avastas 1897. aastal esimese elementaarosakese - elektroni. Elementaarosakesteks nimetatakse ka tuuma koostisosakesi.Elementaarosakesteks loetakse osakesi, mis on kõige lihtsamad ja ise enam millestki ei koosne. Samas koosnevad teised osakesed ja lõpuks kogu aineline mateeria elementaarosakestest. Kõige loomulikumaks liigituse aluseks on jõud ehk vastastimõjud, mis osakeste vahel valitsevad : Nõrgeim jõud on gravitatsioonijõud. See tõimib kõigi osakeste vahel vastavalt massile ja on nii nõrk,et üksikute osakeste juures pole tema toimet võimalik muuta. Ainult tänu sellele, et ta mõjub kuitahes kaugele ja toimib ainult tõmbavalt, muutub ta suurte kehade juures tuntavaks.Näiteks maakera.
FÜÜSIKA soojusõpetus 1 ) aine ehitus Kehad koosnevad ainetest, ainete segudest. Ained koosnevad aatomitest või molekulidest üliväikesed osakesed, mida silmaga ei näe. Osakeste vahel on tõmbe- ja tõukejõud. Deformeerimata olekus tahkise tõmbe- ja tõukejõud on tasakaalus ( tõmbejõud + tõukejõud = 0 ). Tõmbe- ja tõukejõu suurus sõltub osakeste kaugusest ( kui keha venitada, siis tõmbejõud on tõukejõust suurem, osakesed eemalduvad üksteisest , tekib jõud, mis takistab aineosakeste eemaldumist). Tõuke- ja tõmbejõudu modelleerimiseks kasutatakse vedru abil ühendatud kerasid. Deformeerimata olekus ei mõju väljaspoolt jõudusid. Kui kerasid kokku suruda, siis tekib vedrus tõukejõud (püüab kerasid laiali lükata). Kui kerasid üksteisest eemaldada, siis tekib vedrus tõmbejõud. (püüab kerasid kokku suruda ). Aine koosneb osakestest ja need osakesed mõjutavad üksteist
Elementaarosakeste füüsika Elementaarosakese mõiste areng- Ajalooliselt on arvatud, et väikseim osake on aatom ( kreeka k ’jagamatu’). Hiljem avastati, et need koosnevad aatomituumadest ja elektronidest. Siis avastatu aatomituuma alamstruktuur: prootonid ja neutronid, mida omakorda pikalt peegi jagamatuteks. Nüüd on teada, et ka prootonid ja neutronid ei ole jagamatud osakesed, vaid koosnevad kvarkidest. Kuid kindlasti pole tegemist lõpliku füüsikateooriga- elementaarosakeste loetelu saab tõenäoliselt tulevikus täiendada või korrigeerida. Seega sõltub elementaarosakese mõiste sellest, kui väikesemõõtmelisi struktuure parasjagu olemasolev tehnoloogia võimaldab uurida. Elementaarosakesed- mateeria kõige väiksemad koostisosad, mis käituvad ühtse tervikuna ega koosne lihtsamatest osakestest.
· Sundvõnkumine välise perioodilise jõu mõjul (nt õmblusmasina nõel) · Sumbuvad võnkumiste ulatus väheneb. Kõik looduslikud vabavõnkumised. · Mittesumbuvad võnkumise ulatus ei muutu. Vajalik lisaenergia. Nt pendel Lainete tekkimine · Mehaanilised lained saavad tekkida elastses keskkonnas, mis proovib oma esialgset olekut taastada, nt visates kivi vette. Erinev elektromagnetlainete puhul. · Võnkuma hakkavad keskkonna osakesed tõmbavad kaasa kõrval oleva osakese laine levib. · Lained kannavad edasi energiat, aga mitte massi · Üksikud osakesed võnguvad tasakaaluasendi ümber Lainete jaotus · Pikilained (heli, lained vedrus). Levivad tihenduste ja hõrendustega · Ristilained (lained veepinnal, valgus, lained paelaga, pillikeeled) · Lained võivad olla ka segu piki- ja ristilainetest Helilained- Helilained e. kuuldav heli e. heli keskkonnas levivad mehaanilised võnkumised sageduste
ulatuv kaja. Lõpuks on veel nõrk vastastikmõju, mis on tuhandeid kõrdi nõrgem kui elektromagnetilised jõud, kuid palju tugevam kui gravitatsioonijõud. Ta on väga lühikese mõjuraadiusega ja toimib kõigisse vaadeldud osakestesse peale footoni. 2. Mida tähendab mõiste "elementaarosake"? Elementaarosake on osake, mis ei koosne omakorda enam algosakestest, tänapäeval tuntakse elementaarosakestena prootoneid ja neutroneid, kuid tegelikult pole need osakesed elementaarsed vaid koosnevad kvarkidest. 3. Milliseid osakesi nimetatakse fundamentaalseteks? Fundamentaalseteks nimetatakse kvarke ja leptoneid, fundamentaalsed on kõige algsemad osakesed, mis omakorda algosakestest ei koosne. 4. Võrdle leptoneid ja kvarke. Kvargid on tugeva vastatikmõjuga osakesed, leptonid mitte. Kvargid ja leptonid on mõlemad fundamentaalosakesed. Leptoneid esineb ka vabade osakestena, kvargid aga ei saa vabana eksisteerida. 5
1) Aatomi 2 osa ja osakesed, tuuma osakesed? Aatomi osad: tuum,elektronkate, Osakesed: prootonid, elektronid, neutronid, Tuuma osakesed: neutronid, prootonid 2) Neutron- Laeng 0, mass 1, tähis n , elektron- laeng -1, mass 0,0005, tähis e , prooton- laeng +1, mass 1, tähis b 3) Perioodi nr näitab elektrokihtide arvu, Rühma nr näitab väliskihi elektronide arvu, Aatomi nr näitab prootonite,elektronite, ja tuuma laengut 5) Peamised elemendid: Õhus- lämmastik,hapnik, Vees- hapnik,vesinik, Inimeses- hapnik,süsinik,vesinik, Maakoores- hapnik, alumiinium,räni , Universumis- vesinik, heelium
esialgsesse keskkonda Interferents - Kahe või enama sama sagedusega laine liitumisel uue laine teke. Difraktsioon- lainete paindumine tõkete taha Helilaine õhuosakeste võnkumine Levib õhuosakestega Doppleri efekt - Heli sageduse näiv muutumine, kui heliallika ja helilainete vastuvõtja kaugus väheneb või kaugeneb SOOJUSFÜÜSIKA Aine ehitus koosneb aatomid ja molekulid Aine olekud tahke, vedel, gaasiline, plasma Vedel - Osakesed on üksteise lähedal, asetsevad ebaregulaarselt · Osakesed võnguvad, liiguvad natuke, saavad kohti vahetada · Võtab anuma kuju, ei täida anumat Gaas - Osakesed on üksteisest kaugel ja asetsevad ebaregulaarselt · Osakesed võnguvad ja liiguvad vabalt suurtel kiirustel · Võtab anuma kuju, selle täites · Kokkusurutav osakeste vahel on palju vaba ruumi · Voolab kergelt Plasma - Puudub kindel ruumala ja kuju · Neutraalsete aatomite, elektronide ja
1. Mida nimetatakse elektrivooluks? Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osaksete suunatud liikumist. 2. Milliseid osakesi nimetatakse vabadeks laengukandjateks. Laetud osakesed, mis saavad aines vabalt liikuda. 3. Mis tingimustel tekib elektrivool? Peavad olema vabad laengukandjad, mis saavad hakata vabalt liikuma ja vabadele laengukandatele mõjuv jõud. 4. Kuidas tekitada juhis kestev elektrivool? Tuleb kasutada vooluallikat. 5. Milline on elektrivoolu kokkuleppeline suund? positiivse laenguga osaksete liikumise suund. 6. Miks juhis võib tekkida elektrivool, mittejuhis aga mitte? Elektrijuhis on palju vabu laengukandjaid, mittejuhis pole vabu laengukandjaid. 7
Gaasid, vedelikud, tahkised. GAAS * puudub kindel ruumala. *osakesed paiknevad üksteisest kaugel. *palju tühja ruumi. *saab kokku suruda. *aineosakeste liikumine on korrapärane; osake võib liikuda mistahes suunas ja iga oske ise kiirusega. *täidavad kogu ruumi, neid saab kokku suruda. * sidemed osakeste vahel puuduvad. VEDELIK *on kindel ruumala. *osakesed lähestikku, on tühja ruumi. *ei saa kokku suruda. *soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises ja korrapäratus liikumises ühest kohast teise. *voolavad, kindel kuju puudub. *võtab anuma kuju. *sidemed aineosakeste vahel on nõrgemad. TAHKIS *on kindel ruumala. *osakesed tihedalt, liikumisruum minimaalne. *ei saa kokku suruda. *soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises kindla keskme ümber. * kindel kuju. *sidemed aineosakeste vahel on tugevad.
• Kõige välimine Maa atmosfääri kiht, mis jääb eksobaasist avakosmose poole. Peamiselt koosneb vesinikust ja heeliumist. Aine osakesed on selles ruumis üksteisest nii kaugel, et võivad liikuda sadu kilomeetreid kokku põrkamata. Kuna osakesed põrkuvad harva, siis selles ruumis atmosfäär ei käitu enam nagu voolis. • Mesopausist termopausini temperatuur termosfääris tõuseb, seejärel jääb kõrguse suhtes konstantseks. Termosfääri inversioonipõhjustab väikene molekulide tihedus. Temperatuur võib siin kihis tõusta kuni 1500 ° C (1773,15K), kuigi ka siin on
Pihus-segu,milles üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt,kuid jaotunud aine osakesed on suuremad kui lahuses.Pihustunud aine osakesed koosnevad sadadest või tuhandetest ioonidest.Pihustuskekskkond-aine(te) segu, milles mingi teine aine on pihustunud..Tõelisest lahustes on osakesed vastavate mõõtmetega(10-7)ebapüsivad,kolloidlahused on näiliselt phtlased, suhteliselt püsivad, osakeste mõõtmed 10-7...10 -5 (1-100nanomeetrit),Tyndalli efekt-valguse hajumine kolloidosakestelt.Emulsioon-vedelik on pihustunud vedelikus(kreem, majonees,piim).Suspensioon-tahke aine on pihustunud vedelikus(presskannukohv,liiva vee segu,tsemendisegu).Vaht-gaas on pihustunud vedelikus(seebivaht,mannavaht,poroloon).Aerosool-vedel või tahke aine mille pihustuskekskkonnaks on õhk
Küsimused elementaarosakeste füüsika peale 1. Võrdle nelja vastastikmõju liiki. Tugevus, millele mõjub jne 40-42 2. Selgita, mille poolest erinevad elementaarosakesed ja fundamentaalosakesed? 3. Pane kirja, millise osakesed on mateeriaosakesed ja millised vaheosakesed. Mille poolest nad erinevad? 42 ja 46 4. Selgita, mis osakesed on kvargid, miks on kvarkidel värvilaeng ja mida see tähendab? Lk 43-44 5. Antiosakesed. Mis need on ja kuidas nad tekivad? 45 6. Milliseid osakesi kutsutakse virtuaalseteks? 46 7. Mis osakesed on gluuonid ja millist vastastikmõju nad põhjustavad? 8. Vaheosakesed kõik mis tead lk 46-47 9. Kosmilised kiired. Milliseid osakesi langeb Maale kosmosest? lk 48 10. Kirjelda, kuidas töötavad kiirendid. Milliseid osakesi ja kuidas kiirendatakse? Lk 48-51 11. Millistest osadest kiirendi koosneb
x83osk4Bb8djbD5xk43-9ghd1uky41-NPrGm&sig=AHIEtbTBjbaPZqd9Ty- Ioxg9VK_WRxBKbw) Nii tugeva kui ka nõrga vastastikmõju algseteks mõjuobjektideks pole mitte prootonid ja neutronid, vaid kargid nende sees. Vastastikmõjude tugevusi ei saa täpselt võrrelda, sest nende vahekord on erinevatel kaugustel erinev. Mateeriaosakesed Põhiosa fundamentaalosakestest on nn. Materiaalosakesed. Mateeriaosakesed jagunevad kaheks : leptonid ja kvargid. Kvargid on tugeva vastastikmõjuga osakesed, leptonid mitte. Kõik nad alluvad nõrgale vastastikmõjule, elektronmagnetilist vastastikmõju iseloomustab elektrilaeng. Leptonid võivad esineda iseseisvalt, s.t. vabade osakestena. Seevastu kvargid ei saa vabana eksisteerida. Nad on alati kolmekaupa ühinenud. Kvarkide arv universumis on jääv. See tähendab, et nad ei teki ega kao. Nad vaid muutuvad üksteiseks nõrga vastastikmõju toimel. Raskemad kvargid muutuvad iseeneslikult
Õhtul, kui päike loojub läheb õhk külmaks. Soe õhk hakkab maa pealt auruma ja saab kokku külma õhuga. 9. Millest sõltub vedeliku aurumise kiirus? Miks? Aurumise kiirus sõltub vedeliku temperatuurist, õhuniiskusest, õhu liikumisest, ainest. Veest kiiremini aurustub bensiin, piiritus. Aeglasemalt õli ja elavhõbe. 10. Mida nim. aurumiseks? Nähtust, kus aine muutub vedelast olekust gaasiliseks, nim. aurumiseks. 11. Kirjelda aurumist. · Vedeliku osakesed väljuvad vedelikust. · väljuda saavad: 1) pinnakihis või seal lähedal olevad osakesed; 2) osakesed, mille liikumise suund on vedelikust väljapoole; 3) osakesed, mille kiirus on teatud väärtusest suurem. · Vedeliku temperatuuri säilitamiseks aurumisel on vaja juurde anda energiat (soojushulk Q) 12. Miks hakkab meil vannist tulles külm? Kui me vannist välja tuleme hakkab vesi meie kehalt auruma. Aurumisel vedelik jahtub ja meil hakkab külm. 13
a. Kahefaasiline keemiline ühend b. Kahefaasiline tardlahus c. Kahefaasiline mehaaniline segu d. Ühefaasiline mehaaniline segu Your answer is correct. Küsimus 7 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Mikrolihvil on toodud üleeutektse plii-antimoni struktuur. Selles on näha heledad suured kuubilised kristallid. Mis need olla võiks, millised väited on õiged? Valige üks või mitu: a. Plii ja antimoni intermetalliidi kõvad ja suurt kulumiskindlust tagavad osakesed b. Need kuubilised kristallid kristalliseerusid vedelast faasist välja kõige esimesena c. Antimoni osakesed d. Plii osakesed Your answer is correct. Küsimus 8 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Mikrolihvil on näha Pb-Sb alaeutetkne struktuur. Mille poolest see erineb eutektsest? Valige üks või mitu: a. Eutektse mikrostruktuuri osakesed paiknevad Pb-baasil tardlahuse maatriksis. b
Elementaarosakeste kiirendid Elementaarosakesed Tuuma koostisosad: 1. Leptonid 2. Kvargid 3. Liitosakesed 4. Vaheosakesed Kujunesid aatomiuuma komposiitmudeli loomisega ÜLDINE KIRJELDUS: Elementaarosake on samaaegselt ka laine Võimalik kirjeldada lainefunktsiooniga Kõik omadused pole täpselt määratletavad, vaid omavad tõenäosuslikku väärtust OMADUSED: Seisumass Eluiga: stabiilsed osakesed; metastabiilsed osakesed; vähestabiilsed osakesed; resonantsosakesed Kvantarvud: spinn; elektrilaeng; barüonlaeng; leptonlaeng; paarsus; isospinn; lõhn Elementaarosakeste kiirendid Kunstlike tuumareaktsioonide elluviimiseks Looduslike kiirgusallikate valik piiratud Lihtsaim kiirendi: Tavaline vaakumdiood või elektronkiirtetoru Lihtne kiirendi annab energiat kuni 10 MeV Energiate suurendamiseks hakati kasutama lõpp energia saamist järk järgulisel
Lk9………………………………………………………………….Kasutatud allikad 3 Mis on virmalised? Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikselt lähtuvate laetud osakeste (nn päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Virmalised on seotud magnetpoolustega, sest neid tekitavad päikesetuule osakesed on laetud ning nad liiguvad Maa magnetvälja sattudes piki selle jõujooni, sisenedes atmosfääri magnetpooluste kohal. Kui ergastatuks osutub atomaarne hapnik, kiirgub sellest ka rohelist (100- 150 km kõrgusel) või punast (umbes 250 km kõrgusel) valgust. Molekulaarne lämmastik kiirgab aga punakat või violetset valgust. Nende värvuste vaheldumine pakub lummavat vaatemängu. Virmaliste värvus oleneb heledust esilekutsuvate laetud osakeste energiast
Iga kvart annab ühe põhivärvi,3-me põhivärvi liitmisel saame valge. 5.Antiosake?(sarnasus ja erinev. võrreldes osakesega) Ühtemoodi, ainult laengud on erinevad. 6.Annihileerumine? Osake ja antiosake saavad kokku, siis nad kaovad ära. Mass muutub energiaks. 7.Vaheosake e.virtuaalne osake? Vaheosake vahendab vastas- mõju(kõiki 4 liiki). Footonid-elektromagnetiline mõju, Gluomid- tugev vastasikmõju 8.Kiirgusvöönd? (joonis) Seal liiguvad prootonid ja elektronid. Laetud osakesed lähevad poolustele,laenguta osakesed lähevad otse magnetväljast läbi.Kosmilistest kiirtest tekivad ümber Maa kiirgusvööd. 9.Osakeste kiirendi?Kiirendatakse laetud stabiilseid osakesi- elektrone ja prootoneid,vahel ka nende antiosakesi-positrone ja antiprootoneid.Kiirendatakse elektri magnetvälja abil. 10.Osakeste detektor? Seal uuritakse osakese liikumisjälge. Tekitatakse magnetväli sp, et laetud osakeste trajektoor temas kõverduks.See annab osakese massi,laengu ja impulsi kohta
Nii on läinud näiteks Marsil, Maa naaberplaneedil, mille magnetväli on üpris nõrk. Magnetosfäär ja planeetidevaheline magnetväli on üleni kokkupuutes. Mõlemad väljad painduvad üksteisele vastu. Piirkonnas, kus Maa magnetväli ja planeetidevaheline magnetväli on erisuunalised, võivad magnetväljad teineteisega liituda. Seda liitumist nimetatakse rekonnektsiooniks. Kui magnetväljad on liitunud, pääsevad päikesetuule osakesed magnetosfääri. Kõige tõhusamalt toimub liitumine magnetosfääri päevapoolel, kust pääseb sisse ka suurim hulk osakesi. Päevapoolel on Maa magnetväli suunatud põhja poole. Et võiksime näha kauneimaid ja eredaimaid virmalisi, peaks Maa asukohas planeetidevaheline väli olema suunatud lõuna poole. Kuid tegelikult ei ole magnetosfääri pakutav varjestus kunagi täielik ja väikeste kogustena lekib osakesi magnetosfääri koguaeg.
Maa magnetpooluste asetsemise tõttu suurtel laiustel on ka virmalised jälgitavad keskmiselt 60- kraadisel või kõrgemal laiusel. Et magnetiline lõunapoolus paikneb Kanadale kuuluva Ellesmere'i maa lähedal, siis on virmalised Põhja-Ameerikas samal laiusel paremini vaadeldavad kui Euroopas. Virmalisi on nähtud isegi Floridas, samal laiusel asuvatel Kanaari saartel on see praktiliselt võimatu. Virmalised on seotud magnetpoolustega, sest neid tekitavad päikesetuule osakesed on laetud ning nad liiguvad Maa magnetvälja sattudes piki selle jõujooni, sisenedes atmosfääri magnetpooluste kohal. Virmalisi juhib Maa Maa on kõige muu kõrval ka üks tohutu suur magnet. Seda taipasid juba 2200 aastat tagasi hiinlased, kes ehitasid orienteerumist abistavat kompassi. Maa magnetpoolused asuvad üsna lähedal Maa geograafilistele poolustele. Magnetväli aga suunab laetud osakesed, näiteks elektronid ja prootonid. piki oma jõujooni
Elementaarosakesed Osakesed, millel puudub meile teadaolevalt alamstruktuur. Elementaarosakesi klassifitseeritakse nende spinni järgi. Spinn (tähis s) on elementaarosakese sisemine omaimpulsimoment (ka pöördimpulss ehk liikumishulga moment). Elementaarosakesed jagunevad kaheks fundamentaalklassiks: fermionid (mateeria osakesed) ja bosonid (jõu osakesed). Fermionid Osakesed, mis alluvad Fermi-Diraci statistikale. See statisitka kirjeldab põhimõtteliselt eristamatutest poolespinnilistest elementaarosakestest koosnevaid süsteeme. Fermionide jaoks kehtib Pauli keeluprintsiip. Üldisemalt väidab Pauli printsiip, et kaks identset fermioni (poolarvulise spinniga osakest) ei saa jagada sama kvantolekut. Fermionide alla kuuluvad kvargid ja leptonid ja ka liitosakesed nagu barüonid, paaritu massiarvuga aatomituumad (nt triitium, heelium-3) ja nukleotiidid. Kõigi
kogu vedeliku seest. Aurumine- faasisiire, kus vedel aine läheb gaasilisse olekusse. Sulamine- faasisiire, kus tahke aine läheb vedelasse olekusse. Faasisiirde paarid- sulamine ja tahkumine; aurumine ja kondenseerumine. Tahkis- aine, mille molekulide paiknemisel esineb kindel kord. Kristallstruktuur. Pindpinevus- et vedeliku pinnakiht käitub pingule tõmmatud kilena. Kapillaarsus- vedelikutaseme tõus või langus. GAAS- · täidab kogu ruumi · on kokkusurutav · osakesed on paigutatud korrapäratult · liikumine on korrapäratu VEDELIK- · võtab anuma kuju · on voolav · osakeste paigutus on korrapäratu · võnkumine TAHKIS- · kindla kujuga · kindel ruumala · osakesed on korrapäraselt, kristallstruktuur · võnkumine reaalne gaas- gaas mis on reaalselt olemas. Ideaalne gaas- pole olemas. Ei arvesta molekulide mõõtmeid ja vastastikmõju Faasid erinevad omaduste poolest
loeng Pihussüsteemid Argielus puutume kokku süsteemidega, kus üks aine on pihustatud osakestena teise ainesse või keskkonda. Näiteks suhkru lahustamisel vees lähevad suhkrukristallid vette ja jaotuvad ühtlaselt. Pihussüsteemid Naatriumkloriidi viies vette toimub elektrolüütiline dissotiatsioon, lahusesse lähevad ioonid, mis jaotuvad ühtlaselt. Mõlemal juhul on tegemist tõeliste lahustega, kus lahustunud aine osakesed on väiksemad kui 10 7 cm. Pihussüsteemid Kui pihustame vette hästi peenestatud tahket ainet, mis vees ei lahustu, näiteks kriiti või savipulbrit, ja segame, tekib hägune vedelik, mida nimetame pihussüsteemiks. Pihussüsteemid Udu puhul on õhus äärmiselt väikesed veepiisakesed, mis moodustavad pihussüsteemi. Pihussüsteem koosneb kahest osast keskkonnast ja ainest,
pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga Kepleri seadused - iga planeedi orbiit on ellips - planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad - planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid Alfakiirgus - kiirguvad osakesed on heeliumi aatomituumad (2 prootoni, 2 neutroni), millel on suhteliselt kõrge mass ja positiivne laeng - toimub, kui prootonite arv tuumas on suurem kui 82 - kahjulik kui satub organismi
pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga Kepleri seadused - iga planeedi orbiit on ellips - planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad - planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid Alfakiirgus - kiirguvad osakesed on heeliumi aatomituumad (2 prootoni, 2 neutroni), millel on suhteliselt kõrge mass ja positiivne laeng - toimub, kui prootonite arv tuumas on suurem kui 82 - kahjulik kui satub organismi
Algselt usuti, et nende osakeste allikaks on maakoor ning selle tõestuseks korraldati katse õhupalliga. Katse tulemused aga näitasid, et parasiitne vool hoopis kasvab kõrguse suurenedes. 1910 aastal Victor Hess kirjeldas seda tulemust ning väitis, et kiirgus on pärit kosmosest ning tal on äärmiselt suur läbimisvõime. Victor Hess ja Carl Anderson said oma avastuste eest noobeli preemia 1936. aastal. Kosmilise kiirguse osakesed omavad kergetest elementidest tuuma (väga sageli on selleks prootonid ja -osakesed), on pärit enamasti meie enda galaktikast ja omavad energiat 108 kuni 1020 eV-ni. Energeetiliselt kõige nõrgem kosmiline kiirgus on ,,Päikese tuul" ja nende osakeste trajektoor on väga tundlik Maa magnetväljale. Seevastu gigantsed kosmilised energiad on pärit universumi kõige võimsamatest
annaabi.ee 
