keeles Keskne Ulatuslik tegelane jutustaja kontsertteos Oratoorium Retsitatiiv solistid Esitati ülikute Vaimuliku paleedes sisuga Ooperilaadne Antonio Vivaldi 16781741 · Kirjutas:50 ooperit; üle 40 koori ja orkestriteose, 100 orkestriteost; ~500 orkestrisaatega erinevatele soolopillidele kontserdid. Kuulsaim "Neli aastaaega" · Ema soovil vaimulik "punane preester" sunniti loobuma · Õpetas viiulimängu tütarlaste kloosterkoolis; korraldas iga nädal kontserte kuulsus levis üle Euroopa
teosed on ooper "Müüdud mõrsja", sümfooniline poeem "Vltava" ja keelpillikvartett nr. 1 "Minu elust". Smetana kasutas oma loomingus tsehhi rahvamuusika teemasid. Ta on tsehhi ooperi rajaja, ühtekokku kirjutas ta 8 ooperit: "Müüdud mõrsja" (1866, 1870), "Suudlus" (1876), "Saladus" (1878), "Brandenburglased Böömimaal" (1866), "Dalibor" (1868), "Kuradi müür" (1882), "Kaks leske" (1874), "Libuse" (1881) ja "Viiul" (lõpetamata); 9 sümfoonilist poeemi (sh "Minu kodumaa", 1879) ja orkestriteose "Praha karneval". Elu lõpus oli ta kurt ja vaimuhaige.
vastupanuliikumises, sõdides Kreeka vabaduse eest. 1944 sai pommirünnakus tõsiselt haavata, elas mõned aastad põranda all, kuna oli ametlikult surma mõistetud. Põgenes 1947 Prantsusmaale, kus töötas arhitektina kuulsa Le Corbusier' stuudios (aastani 1959), tema projekteeritud on mitmed tähtsad hooned Prantsusmaal. Hoonete arhitektuuriprojektidest tuletas ka oma muusikateoste struktuure ja vastupidi. Nt 1958. a. maailmanäituse jaoks loodud Philipsi paviljoni projekt põhineb orkestriteose "Metastaseis" (ka "Metastasis", 1954) muusikalise materjali struktuuril. Muusikas oli suures osas iseõppija, võttis eratunde Milhaud' ja Honeggeri juures, viibis Messiaeni analüüsitundides Pariisi kons.-is, uuris elektronmuusika võimalusi ja lõi oma arvutiprogrammi, mis võimaldaks ta ideid realiseerida, teda huvitas heli füüsikaline olemus. Reisis Jaapanisse, sai sealsest muusikast kinnitust oma muusikalistele ideedele. Tema tegevuse teljeks oli
sarnanes väikese ooperistseeniga 5.Passioon- heliteos koorile,vokaalsolistidele ja orkestrile, mis jutustab Kristuse kannatustest ja ristisurmast. Tekkis 17.saj Roomas 6.Sonaat- ansamblile loodud teos (instrumendid) 7.Tempereeritud klaviir(häälestus)- Uus häälestussüsteem,mis kuj 18saj I poolel. 12-tooniline helisüsteem(12 võrdset pooltooni ühes oktavis)jaotatud võrdseteks pooltoonideks.( Klaviir ehk klaverikoondis on muusikas üks partituuri erivorme, orkestriteose transkriptsioon klaverile.) 8.Courante-3-osaline süidi tants 9.Klaviirimuusika- barokiajal klahvpillidele kirjutatud muusika 10.Afetiõpetus- õpetus inimese tundeseisundist 11.Monoodia- stiil,mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias, kaasas harmooniaseade 12.Generaalbass- muusikat pidevalt saatev bassihääl,millele ehitataksesaateharmoonia 13.Ooper- lavateos, milles on ühendatud vokaal-ja instrumentaalmuusika, kirjandus, näite-ja kujutav kunst 14
"Wallensteini laager" ja "Hakon Jarl» 1862. aastast töötas Smetana peamiselt ooperite kallal "Minu isamaa" (1872) komponeerimist. Smetana pühendas "Minu isamaa" Praha linnale Ühtekokku kirjutas Smetana 8 ooperit: "Müüdud mõrsja" (1866, 1870) "Suudlus" (1876) "Saladus" (1878) "Brandenburglased Böömimaal" (1866) "Dalibor" (1868) "Kuradi müür" (1882) "Kaks leske" (1874) "Libuše" (1881) "Viiul" (lõpetamata) 9 sümfoonilist poeemi (sh "Minu kodumaa", 1879) orkestriteose "Praha karneval". Müüdud mõrsja: https://www.youtube.com/watch?v=LKFldqJO4vw&list=PLDCPm2J8Nug0e_ LzicFl8peJ0rk2jRucH&index=2 https://www.youtube.com/watch?v=fPhaV1sDSsI
Ta oli jõudnud luua rohkesti populaarseid laule, oli kirjutanud muusikat kümnetele ja kümnetele muusikalidele ning filmidele. Kõige tipuks oli ta täitnud ühe oma suurtest unistustest - ägedate kriitikarünnakute kiuste jäädvustus tema nimi tõsiselt võetavate süvamuusika loojate seltskonnas. Tema elu oli kiirustav, aga jälgi jättev. Laul «I Got Rhythm» valmis lõunavaheaja kaardimänguseltskonnas veerand tunniga, orkestriteose «Rhapsody In Blue» kirjutamiseks kulus poolteist nädalat; muusikalide ja filmide puhul olid tähtajad sageli väga lühikesed ning töötempo seetõttu ülikõrge. Gershwin oli andekas, auahne ja töökas. Ta imes aplalt endasse kõike, mis tema kõrvale tundus huvitav, ja mida ta suutis ise muusikasse tõlgendada. Et jazz oli tollal popp, siis pidi iga hitimeister oskama seda imiteerida. Veel praegu vaieldakse, kas Gershwini võiks pidada osaks jazzmuusika ajaloost, ehkki
osa vaikusel. Cagel oli huvi idakultuuride vastu. Cage teos Music of changes (1951), mille kogu noodimaterjal on loodud Hiina ennustusteksite rituaalide põhjal. Ka selles teoses on suur rõhk vaikusel ja tühjusel ning idamaisusel. Cage teos HPSCHD (1969) on 1-7le võimendatud klavessiinile ja kuni 51-le magnetlindile. Johni lühiballett on The Seasons MK: Kontsert ettevalmistatud klaverile ja kammerorkestrile, mis on kirjutatud Kunninghammi trupile. 1974 kirjutas John orkestriteose Seventy four, millega tähistas ta oma 80-ndat juubelit. Sellel teosel pole partituuri ning tempo ja dünaamika märki, vaid tablokell oli ees. See teos on 12 minutit ja selle ajaga peab teos saama mängitud. Cage leitutised, nt prepareeritud klaveril kestavad tänaseni ning Cage mõju maailma muusikale ja selle kujunemisele oli suurim aastatel 1950-60.
Aastal 1902 suri tema isa ning 1903. aastal hakkas Stravinski õppima eraviisiliselt Nikolai Rimski-Korsakovi juures ka muusikateooriat ja kompositsiooni. See jäi tema ainsaks kompositsioonikooliks. Aastal 1905 kihlus ta oma sugulase ja lapsepõlvesõbra Jekaterina Nossenkoga. Jekaterina ja Igori emad olid õed. Abielu toimus 23.jaanuaril 1906. Aastal 1907 sündis Igori ja Jekaterina esimene laps Fjodor ning 1908 teine laps Ljudmila. Aastal 1909 tutvus Stravinski oma orkestriteose „Tulevärk“ esitusel Sergei Djagileviga, kes oli Vene Balleti impressaario Pariisis. Djagilev hindas noore helilooja annet väga ja tema tellimusel valmisid balletid, mis tõid Stravinskile kuulsuse heliloojana. Djagilevi esimeseks tellimustööks Stravinskile oli muusika balletile „Tulilind“. ŠVEITS Aastal 1910 sõitis Stravinski Pariisi balleti "Tulilind" esietendusele, pärast mida ta otsustas jääda elama Šveitsi. Peagi järgnes talle ka tema perekond
1902. aastal suri Igori isa ning 1903. aastal hakkas ta õppima eraviisiliselt Nikolai Rimski-Korsakovi juures ka muusikateooriat ja kompositsiooni. See jäi ta ainsaks kompositsiooniõpinguks. 1905. aastal kihlus Igor Stravinski oma täditütre ja lapsepõlvesõbranna Jekaterina Nossenkoga. 23. jaanuaril aastal 1906 nad abiellusid. Nende esimene laps Fjodor sündis aastal 1906 ja teine laps Ljudmilla sündis aastal 1908. 1909. aastal tutvus Stravinski oma orkestriteose "Tulevärk" esitusel Sergei Djagileviga, kes oli Vene Balleti (Ballets Russes) impressaario Pariisis. Djagilev hindas noore helilooja annet väga ja tema tellimusel valmisid balletid, mis tõid Stravinskile kuulsuse heliloojana. Djagilevi esimeseks tellimustööks Stravinskile oli muusika balletile "Tulilind". Šveits 1910. aastal sõitis Igor Stravinski Pariisi balleti „Tulilind“ esietendusele. Peale seda otsustas Igor, et jääb Šveitsi elama
ja "Tulevärgimuusika" on kirjutatud ettekandmiseks vabas õhus. Kolmest süidist koosnev "Veemuusika" on loodud kuningas George I paadiretkedeks, mis toimusid Thames´i jõel. Pealtvaatajate sõnul oli jõgi üleni paatidega kaetud, kõige uhkemas istus kuningas oma saatjaskonnaga, tema kõrval oli paat muusikutega, kes mängisid kauneid viise. Kuningale olevat see väga meeldinud. 1749.a. tellis järgmine kuningas George II Händelilt piduliku orkestriteose, mis pidi kõlama rahupidustuste ajal ühes Londoni pargis uhke tulevärgi saateks. "Kuninglik tulevärgimuusika" esitati sajaliikmelise orkestriga, kuhu George II soovil kuulusid ainult puhk- ja löökpillid. Hiljem tegi helilooja teosest teise variandi koos keel- pillidega. Teos algab piduliku avamänguga, millele järgneb kiire ja energiline tants burree. Keskmised osad "Rahu" ja "Rõõm" on seotud pidustuste meeleoluga. Teose lõpetavad kaks menuetti
Selle saamislugu oli järgmine: Rossini abielupaarist sõpradel seisis ees esinemine Veneetsias viie "lõbusa farsiga". Nende autoriteks pidid olema erinevad heliloojad Itaaliast ja Saksamaalt, kuid üks autor jättis tulemata. Sõbrad viisid Rossini teatriimpressario juurde ja Rossinil palutigi kirjutada lühiooper. "Abieluveksli" muusika valmis äärmiselt kiiresti, lausa mõne päevaga. Avamänguks pani ta ühe oma Bolognas kirjutatud orkestriteose. Proovil tegid lauljad ooperi maatasa: Rossini värskeid ja originaalseid leide, mis lõhkusid itaalia ooperis valitsevat rutiini, võeti kui õpilaslikkust. Lauljad kaebasid, et orkester mängivat liiga valjusti, bass Luigi Raffanelli protesteeris selle vastu, et tema tegelast ei esitleta publikule mitte suures aarias, vaid ansamblis, jne. Rossini kurvastas pisarateni. Sõber tegi partituuris mõned tähtsusetud muudatused ning 3. nov
Brahms oli kompromissitu täiuslikkuse ning põhjalikkuse taotleja oma loomingus. Vahel lausa hävitas mõne teose, tundes, et et muusikatükk ei ole täiuslik. Georges Bizet (1838-1875) Prantsuse helilooja, kes juba 10-aastaselt võeti vastu Pariisi konservatooriumi. Erakordsete võimetega helilooja, kes oma andele vastavat rakendust ei leidnudki. Leiba teenis ta klaveri- tundide andmisega , kohvikupianistina ja teiste heliloojate teostest klaviiride tegemise (seadis orkestriteose ümber klaverile) või teiste heliloojate teoste korrastamisega. Ometi on ta maailma kuulsaima ooperi "CARMEN" autor. Teose menu ta ise ei näinud, sest ooper vilistati esietendusel lihtsalt välja... "Carmen" valmis P.Merimee samanimelise jutustuse põhjal. GEORGES BIZET ooper CARMEN Tegelased : CARMEN mustlanna - METSOSOPRAN DON JOSE seersant - TENOR ESCAMILLO toreador - BARITON MICAELA taluneiu - SOPRAN
Cagel oli huvi idakultuuride vastu. Cage teos ,,Music of changes" (1951), mille kogu noodimaterjal on loodud Hiina ennustusteksite rituaalide põhjal. Ka selles teoses on suur rõhk vaikusel ja tühjusel ning idamaisusel. Cage teos ,,HPSCHD" (1969) on 1-7'le võimendatud klavessiinile ja kuni 51-le magnetlindile. Johni lühiballett on ,,The Seasons" MK: Kontsert ettevalmistatud klaverile ja kammerorkestrile, mis on kirjutatud Kunninghammi trupile. 1974 kirjutas John orkestriteose ,,Seventy four", millega tähistas ta oma 80-ndat juubelit. Sellel teosel pole partituuri ning tempo ja dünaamika märki, vaid tablokell oli ees. See teos on 12 minutit ja selle ajaga peab teos saama mängitud. Cage leitutised, nt prepareeritud klaveril kestavad tänaseni ning Cage mõju maailmamuusikale ja selle kujunemisele oli suurim aastatel 1950-60. Pierre Boulez (1925-....) Pierre on mõjutanud kogu maailmapilti
See jäi tema ainsaks kompositsioonikooliks. Tema vanemad lootsid, et temast saab advokaat, seepärast õppis ta 19011905 Peterburi ülikoolis juurat, õppides samal ajal (algul iseseisvalt) muusikat. Advokaati temast ei saanud, sest huvi muusika vastu oli suurem. Aastal 1905 kihlus ta oma sugulase ja lapsepõlvesõbra Katerina Nossenkoga. Nad abiellusid 23. jaanuaril 1906. Aastal 1907 sündis nende esimene laps Fjodor ja 1908 teine laps Ludmilla. Aastal 1909 tutvus Stravinski oma orkestriteose "Tulevärk" esitusel Sergei Djagileviga, kes oli vene balleti impressaario Pariisis. Djagilev hindas noore helilooja annet väga. Djagilevi tellimusel valmisid balletid, mis tõid Stravinskile kuulsuse heliloojana. 1910 suundus Stravinski Pariisi balleti "Tulilind" esietendusele, pärast seda otsustas jääda elama Sveitsi. Peagi järgnes talle ka tema perekond. Sveitsis sündis 1910 teine poeg Soulima ja 1913 tütar Maria Milena. Viimase raseduse ajal avastati Katerinal
annaabi.ee 
