raudrüütlite vastu. ,,Karutapjas" on palju ajaloolisi fakte: sakslaste tulek Läänemeremaadele, liivlaste vanema Kaupo sõit Rooma, saksa kivilosside ehitamine Ükskülasse ja Salaspilsi. Kriitika on sihitud kiriku pihta. Ristiusu preestrid ja mungad olid petised ja röövlid. Saksa ordurüütleid on kujutatud kavalate, julmade ja vägivaldsete röövvallutajatena(kes nad ka olid). ,,Karutapjas" on kõik lätlastele iseloomulik sisse kirjutatud: võitlus orjastajate vastu, võitlus rahva vabaduse eest, emotsionaalsus, armastus, õiglus ja sõprus.
nagu sõdurid, olles alati valmis välja astuma relvaga. Spartiaadid ei teinud tootvat tööd, lugedes põllu- ja käsitööd alandavaiks töiks. Suurema osa oma ajast veetsid spartiaadid sõjalistel harjutustel ja sõjaretkedel. Kõiki spartiaate loeti omavahel võrdseks. Perioikod ja heloodid olid allutatud rahvakihid, kes asusid rõhutud seisundis. Heloodid viibisid kõige raskemas seisundid: oma tööga pidasid nad ülal spartiaatide klassi. Heloodid tõusid ülitihti üles oma orjastajate vastu. Seepärast valvasid spartiaadid kogu aja nende järele. Maa oli spartalastel jaotatud võrdseiks osadeks. Maad kokku osta või suuri rikkusi kokku kuhjata oli keelatud. Muistendi järgi Lykurgos, soovides spartalasi teha võrdseiks ning mitte lubada neil arendada toredust ega rikkust, oli võtnud tarvitusele kuld- ja hõberaha asemel raudraha. Palju raudraha korjata oli tülikas, sest see oli liiga mahukas ja raske. Suurt tähtsust omistasid spartalased laste kasvatamisele
,,Kalevipoeg peaks seisma igas eesti kodus piibli kõrval, ,, kirjutas oma 1867. a koolilugemikus C.R.Jakobson. Kõige emotsionaalsemalt ja mõjukamalt väljendus romantiline isamaa- ja tema mineviku kultus 1860. a esile kerkinud poetessi Lydia Koidula värssides. Just tema luule kaudu sai eestlastele omaseks isamaa kui rahvuse sümbol. Koidula kirjutas pateetilisi hümne isamaale ja meenutas dramaatilistes värssides esiisade kannatusi sõdade keeristes ja orjastajate raske käe all. ,,Eesti indentiteet ja iseseisvus" Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg E. Jansen lk 93-97 AVITA 2001 10. Venestamine Lühikese aja jooksul Eestit tabanud venstusreformid lõid sensed arengud ja lootused segamini. Vastupanu avaldus veel mitmel moel. Oma eneseleidmist jätkas Eesti Üliõpilaste Selts, mis 1884. Aastal pühitses Otepääl poolsalaja ära oma lipu sini-must-valge. See ajalooline lipp on tänini EÜS-I valduses. 1888
Selleks oli tugev sakslaste vihkamine. Alateadlikult hakati balti aadlikest mõisnikke, kelle piitsa all eesti rahvas oli pidanud pikki aastasadu elama. Balti parunite 700-aastasest eestlaste orjastamisest on jutustanud juba meie esivanemad ja neid mälestusi on kantud edasi põlvest põlve. Vene tsaaririigis toimus eestlaste harimine ja neis rahvustunde kasvatamine Eduard Bornhöhe, Andres Saali ja teiste kirjanike raamatute vaimus, mis rääkisid eestlaste vabadusvõitlusest oma orjastajate vastu ja aitasid suuresti kaasa nende rahvustunde ja vabaduspüüdluste kasvule ning õhutasid vihkamist sakslastest mõisaparunite vastu. Sealjuures on jäetud aga tähele panemata üks väga oluline põhjus: kõik see, millest kirjutasid ärkamisaja kirjanikud, oli kirjutatud Vene tsaarivõimu range tsentsuuri tingimustes, mis ei lubanud öelda ega kirjutada mitte ainsatki halba sõna venelaste ja valitseva tsaarivõimu kohta
Koidula hümnilised üleskutsed äratasid ja virgutasid kaasajal rahvuslikku eneseteadvust, sisendasid usku oma rahva ja iseenda jõusse, kutsusid üksmeelele ja isamaa vankumatule teenimisele. „Kalevipoja“ ja Faehlmanni müütide mõju avaldub luulekogu „Emajõe ööbik“ alustavas ja lõpetavas luuletuses – „Emajõe kaldal“ ja „Mõtted Toomemäel“. Seistes Toomemäel, mida ta oma kujutlustes peab Kalevipoja kalmuks, meenutab Koidula orjastajate omavoli, rahva õigusetust, piitsa ja vere valitsemist. Palju on ka rõhumisevastaseid luuletusi. Rahva võitlusvaimu õhutavates, nn priiuselauludes idealiseerib Koidula mõjukate poeetiliste kujundite abil muistset vabadust, süüdistab ristirüütleid ja nende järglasi sünge orjaöö pealesurumises ning vastandab sellele koiduvalguse, vabaduse. Hilisemat isamaaluulet on mõjutanud kodumaast eemaloleku tõttu tekkinud mõneti ühekülgne arusaamine ärkamisaja suundade taotlustest. Oma
I lugu : Kalevi tulek; Salme ja Linda. Salme kosilased,Linda kosilased ja pulmad. II lugu : Kalevite pärandus, Kalevipoja sünd. 6. Läti eepose eripärast. Läti eepose A.Pumpursi ,,Karutapja" eripära on see, et seal on kasutatud vähesel määral kohalikke müüte ja muistendeid. Kindlasti on üheks eripäraks ka see, et eepos kujutab muinaslätlaste võitlust saksa ristisõdijate vastu ja väljendab rahva vabaduspüüdlusi ning on kirjutatud orjastajate vastu. Meie kui eestlaste mõttes on üheks suureks eripäraks Läti rahvuseeposes ka see, et seal on sees meie rahvuseepose kangelane Kalevipoeg, olgugi, et ta jääb alla võitluses Karutapjaga. Ehk ühes eeposes sees kaks eepost. Eeposes on teravalt kritiseeritud kirikut. Ristiusu preestrid ja mungad, kes tulid koos ristirüütlitega, olid samuti röövijad, vallutajad, petised ja kelmid. Karutapja kujus on
Kangar, Aizkraukle linnus – Aizkrauklis jne. Arvatakse, et ka kangelase nimi on moodustatud Lāčplēši `Karutapja` talu nime järgi. Karutapja motiiv – kangelane, kes põlvneb inimesest ja emakarust, on pärit Lielvardest. Algselt kirjutas Pumpurs „Karutapja” eeltööna rahvaeepose loomiseks, kuid väljaandjate jaoks oli rahvaeepos sündinud ja see antigi sellise nime all välja. „Karutapjas” on lugulaulu põhiline idee: võitlus orjastajate vastu, rahva vabaduse eest. „Karutapja” väärtus on, et A. Pumpurs on muinasjuttude, muistendite ja rahvalaulude motiive kasutanud oma aja progressiivsete rahvuslike, feodalismivastaste ja ülddemokraatlike humanistlike ideede väljendamiseks. A. Pumpursi teos on saksa röövvallutajate 700 aasta pikkuse ikke hukkamõist, suunatud feodalismijäänuste vastu Lätis.”Karutapja” väljendab üldrahvaliku võitluse kangelaslikkust. Eeposes on teravalt kritiseeritud kirikut
tuntuim ,,Eesti muld ja eesti süda". Koidula hümnilised üleskutsed äratasid ja virgutasid kaasajal rahvuslikku eneseteadvust, sisendasid usku oma rahva ja iseenda jõusse, kutsusid üksmeelele ja isamaa vankumatule teenimisele. ,,Kalevipoja" ja Faehlmanni müütide mõju avaldub luulekogu ,,Emajõe ööbik" alustavas ja lõpetavas luuletuses ,,Emajõe kaldal" ja ,,Mõtted Toomemäel". Seistes Toomemäel, mida ta oma kujutlustes peab Kalevipoja kalmuks, meenutab Koidula orjastajate omavoli, rahva õigusetust, piitsa ja vere valitsemist. Palju on ka rõhumisevastaseid luuletusi. Rahva võitlusvaimu õhutavates, nn priiuselauludes idealiseerib Koidula mõjukate poeetiliste kujundite abil muistset vabadust, süüdistab ristirüütleid ja nende järglasi sünge orjaöö pealesurumises ning vastandab sellele koiduvalguse, vabaduse. Hilisemat isamaaluulet on mõjutanud kodumaast eemaloleku tõttu tekkinud mõneti ühekülgne arusaamine ärkamisaja suundade taotlustest
kiriku kui rõumise-ideoloogia peamise kandja vastu. Erilise jõ sai antifeodaalse sisuga rahvuslik liikumine 1860.--880. aastail, haarates rahva kõge laiemaid hulki. Eesti kirjanduse esimesed silmapaistvaimad teosed kasvasid vahetult väja selle liikumise huvidest ja avaldasid sellele omakorda väa suurt mõu. Bornhöe süniaastal 1862 oli ilmunud «Kalevipoja» esimene rahvaväjaanne, mis esmakordselt rä akis rahvale muistsest priiusest ja kangelaslikust võtlusest orjastajate-penirü utlite vastu. 1870. a. avaldas C, R. Jakobson oma «Kolm isamaa kõet», mis balti parunite ja nende eestlastest käilaste iseloomustuse jägi oli kui «tuletungal, mis Jakobson ilma sisse virutanud». Koidula hõ oguvast patriotismitundest kantud isamaalaulud kõelesid sageli rahva võtlus- ja kannatusrohkest minevikust. Ilmus rida demokraatliku põihoiakuga Eesti ajalugu käitlevaid raamatuid ja kirjutisi ka teistelt autoritelt, süenes huvi kroonikaliste algmaterjalide vastu.
Uuele valitsusele pandi suuri lootusi olude liberaliseerumise osas. Poliitiliste vabaduste lubamine jäi neil vaid sõnakõlksusks, ka ei jõutud riigijuhtimisse haarata opositsiooni, Nende tegevus jäi lühikeseks. Baltisakslaste ümberasumine. Algas üsna samal ajal punaarmee sissemarsiga. Hitler kutsus kõiki sakslasi kodumaale ja enamus baltisakslasi läks. Kokku lahkus neid vähemalt 12 600. Baltisaksa rahvusgrupp eestis lakkas olemast. Seda kujutati kui pikaaegsete orjastajate lahkumist, kuid ometi oli see ühiskonda raputav- levisid kuuldused Balti riikide mahamüümisest Moskvale. Vasakjõudude aktiviseerumine. Usuti, et pole vaja riike vallutada, küll nad sovietiseeruvad ise. Sellele aidati kaasa, nt laiendati sõjaväebaaside funktsioone ja haaret (eespool nõuete kohta). Hiljem toodi sisse ka palju venelasi, ka see aitas vasakpoolsete ideede levikule kaasa. Muutused Eesti välispoliitikas. Esialgu lasti Eestil rahulikult oma välispoliitikat ajada
annaabi.ee 
