Reaalsus ja tõde saavad ilmsiks siis, kui on juba liiga hilja. Paradiis õpetas veel, et tegelikult on inimeste kokkusaamine ja elu lihtne. Me oleme ta ilmaasjata kole keeruliseks teinud. Kui sa oskad armastada ennast ja oma osa, siis on sul kõik, ja kui ei, siis mitte midagi. Vanad Paradiisi inimesed olid kannatlikud ning elu mida me praegu peame raskeks, ei olnud neile raske. Nii on ka mugavustega. Need peaksid meid tegema vabaks, kuid tegelikult ei orjasta meid miski rohkem. Paradiisi inimestelt tuleb õppida lihtsust ning kannatlikkust. Keerulisus pole alati parem variant. Elu on loodud puhtaks ja selgeks. Me ise ajame selle keeruliseks. Paradiisi inimesed mõistsid ka, et siin maailmas on midagi suuremat. Autor rääkis paljudel kordadel Jumala tahtest ning et tema teed on meile parimad. ,,Sest lõppude lõpuks on ikkagi ju nii: sa elad, et millestki tunnistada. Kui sa seda elu veel elad, sa ei tea seda. Lihtsalt elad
Aadliau tähtsaim nõue on julgus. 8. 18. sajandi meritokraatlik aumõiste Edev ning kade konkurents asendada ausa võitlusega, mis toimub positiivse eeskuju innustusest ning on ühilduv inimarmastuse ideaaliga. 9. Romantilise au paradoksid Armastus 1. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) Suurimaks raskuseks on seksuaaltung vs armastus üksiku vaastu. Kas armastusest on võimalik vabaneda? Jah ja ei, sest on võimalik armastada seda mis ei orjasta, vaid vabastab 2. Apostel Paulus Jumala armust. Pauluse armastusekäsituse ühiskondlik- poliitilised tagajärjed Paulus tänab alati jumalat tema armu pärast, mis avaldus Jeesuses ning loodab, et inimesed oleks alati viksid ja viisakad. Indiviidide võrdsustumine, tekib vendlus. 3. Augustinus kahte sorti inimlikust armastusest ning kahest riigist (linnast) Inimlik armastus inimlik armastus on puudulik: lihahimu, enesekesksus, sõprused
oli vaja ka väliseid hüvesid. Hilisemas eluetapis väitis ta, et õnn ongi võrdne voorusega ainult. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) Suurimaks raskuseks on inimese seksuaaltung, mis viib üksiku armastamiseni ning jätab inimese juhuse meelevalda. Platon küsib, kas armastusest on võimalik vabaneda? Vastust on kahetine: võib armastada seda, mis meid ei orjasta, vaid vabastab. Pidusöögis kirjeldab Platon läbi Alkibiadese, Aristophanese ja Sokratese erinevaid armastuse vorme. Alkibiades kirjeldab isiklikku kitsast kogemust, kirjeldades Sokratese väärtusi ning samas tõestades, et on ise oma armastuse ori. Ometi seisneb tema jaoks armastuse väärtus just individuaalsel armastusel. Aristophanes pidas armastuseks (eros) oma teise poole otsimist (inimesed olnud algselt
teenimisega seotud au seega taas sõjaline. 12 Armastus 1. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) Suurim raskus on seksuaaltung ja sellega seotud armastus üksiku, ainulaadse inimese vastu. Selline armastus annab meid juhuse meelevalda. Armastusest ei ole võimalik vabaneda, ent on võimalik armastada seda, mis meid ei orjasta, vaid vabastab. Sokratese kõne: armastus tähendab seda, et x ihaldab y; seda, mida ihaldatakse, ei omata ja seda, mida omatakse, ei ihaldata ega armastata; armastus tuleneb inimese püüdlusest surematuse poole, surematust saavutab surelik inimene vaid sünnitades; armastatakse konkreetselt ilusaid omadusi, mitte inimest kui tervikut. Seksuaalne armastus keha ilule suunatud; tuleb mõista, et armastatu keha ei ole
1. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) Kirjeldab ideaalset linnriiki kui kohta, kus armastusel ja veresidemetel pole rolli, seega tuleks meelelistest ihadest loobuda. Selline linn ei ole aga tegelikult teostatav, vabanemine tuleb saavutada individuaalselt. ,,Pidusöök" Suurim raskus on seksuaalne tung, armastus üksiku vastu annab meid juhuse meelevalda. Armastusest ei ole võimalik täielikult vabaneda, kuid on võimalik armastada seda, mis meid ei orjasta. Iga kõneleja pidusöögil kõneleb Erose ülistamiseks, kõik räägivad oma isiklikust kogemusest, ainult Sokrates näeb üldist pilti. Sokratese kõne - esitab alguses Agathonile küsimusi, mille tulemusena jõutakse ühiselt arvamuseni, et armastatakse ja ihaldatakse seda, mis endal puudub, seega ei saa Eros ise ilus olla, kuna ta armastab kauneid asju. Ülejäänud kõne ehitab üles ammusele vestlusele Diotimaga. Kui ei ole ilus, ei tähenda kohe, et on inetu,
kordumatu indiviidina) või riigi ja rahva nimel suremises. Aadliau edasikestmise tagasid duellid. Romantilise kunstniku (boheemlase) "aukoodeks" vs filistinism Armastus 1. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) Suurimaks raskuseks on inimese seksuaaltung, mis viib üksiku armastamiseni ning jätab inimese juhuse meelevalda. Platon küsib, kas armastusest on võimalik vabaneda? Vastust on kahetine: võib armastada seda, mis meid ei orjasta, vaid vabastab. 6 Pidusöögis kirjeldab Platon läbi Alkibiadese, Aristophanese ja Sokratese erinevaid armastuse vorme. Alkibiades kirjeldab isiklikku kitsast kogemust, kirjeldades Sokratese väärtusi ning samas tõestades, et on ise oma armastuse ori. Ometi seisneb tema jaoks armastuse väärtus just individuaalsel armastusel.
Platoni Vabariik: ideaalne linnriik armastusel ja veresidemetel pole rolli seega: meelelistest ihadest vabanemine Kas selline linn on teostatav? Alternatiiv: saavutada individuaalselt Kuidas see on võimalik? Platoni Symposioni (Pidusöök) vastus Suurim "raskus" on seksuaaltung -> armastus üksiku vastu. Juhuse meelevald Kas armastusest on võimalik vabaneda? Jah ja ei: võimalik armastada seda, mis meid ei orjasta, vaid vabastab Symposioni meetod Iga osaleja kõneleb armastusest Enamik ei mõista, et lähtub kitsast isiklikust kogemusest Ainult Sokrates (või tema õpetaja preestrinna Diotima) näeb üldist 8 Samas isiklik lugu võib avada veel midagi, nagu näitab Alkibiadese lugu Sokratese Diotima kõne: Armastus tähendab, et x ihaldab y
Alternatiiv: saavutada individuaalselt Lootus asendada... Platoni Symposioni (Pidusöök) vastus edevusel ja kadedusel põhinev ühiskondlik konkurents… Suurim “raskus” on seksuaaltung -> armastus üksiku vastu ausa võistlusega, mis toitub positiivsetest eeskujudest (emulatsioon) Kas võimalik vabaneda?-> võimalik armastada seda, mis meid ei orjasta, vaid Ühilduv filantroopia ideaaliga vabastab Romantiline au Symposioni meetod Pinged indiviidi ja kollektiivi vahel Iga osaleja kõneleb armastusest Ühiskonnale vastandumine: Ainult Sokrates (või Diotima) näeb üldist probleemi
Seega tuleks meelelistest ihadest loobuda. Selline linn ei ole aga tegelikult teostatav, vabanemine tuleb saavutada individuaalselt. Kuidas seda võiks saavutada, käsitleb ,,Pidusöök". Selle kohaselt on suurim raskus, millega inimene peab toime tulema seksuaalne tung. Armastus üksikisiku vastu annab meid juhuse meelevalda. See juhuslikkus on ideaalset riiki takistav probleem. Armastusest ei ole võimalik täielikult vabaneda, kuid on võimalik armastada seda, mis meid ei orjasta, vaid hoopis vabastab pead proovima jõudma teist laadi armastuseni. Iga kõneleja pidusöögil kõneleb armastusest ja püüab teha seda üldiselt või filosoofiliselt, kuid nagu Sokrates pärast näitab, siis tegelikult kõik räägivad oma isiklikust kogemusest ja ainult Sokrates näeb üldist pilti ja sellest tulenevalt suudab näidata, mis on tõeline armastus. Sokratese kõne: Sokrates esitab analüüsi, mis see armastus täpsemalt on ja kõigepealt, kuidas on
· Kuidas on see võimalik? Platoni teose Pidusöök vastus: suurim ,,raskus" on seksuaaltung, armastus üksiku vastu. See tung annab inimese juhuse meelevalda, enam ei sõltu temast endast, kas ta suudab oma tungi realiseerida ja saavutada see, mida ta ihaldab. See juhuslikkus ongi problemaatiline. Kas sellest on võimalik vabaneda? Jah ja ei. Ei ole võimalik vabaneda armastusest kui sellisest, kuid on võimalik armastada seda, mis ei orjasta, vaid mis vabastab. Peab suutma jõudma teistlaadi armastuseni. · Pidusöögi meetod: · Iga osaleja kõneleb armastusest. Platon näitab, et kõik teevad seda oma kitsast vaatepunktist või kogemusest lähtuvalt, üksnes Sokrates esitab need ideed nähes tõelist armastust. Samas isiklik lugu võib avada veel midagi (Alkibiadese kõne purjus)
mängib küsimus legaalsusest või mittelegaalsusest ainult madalamat rolli. Las valitsev võim vannub ka tuhat korda jumala nimel "legaal-susest", kuid rõhutute enesesäilitamisinstinkt tunnistab ikkagi, et niisuguses olukorras on rahva pühaks õiguseks võit-lus kõikide vahenditega. Ainult tänu sellele printsiibile olid võimalikud need suured vabadusvõitlused rahvaste sisemiste ja välimiste orjasta-miste vastu maa peal ja mis said maailma ajaloo suurimateks sündmusteks. Inimlik õigus lammutab riikliku õiguse. Kui aga selgub, et üks või teine rahvas oma võitluses inimese õiguse eest sai kaotuse osaliseks, tähendab see seda, et ta oli liiga kergekaaluline, ega ole väärt säilima kui tervik maa peal. Igavesti õiglane ettetähendus oli juba eelnevalt määranud hukkumisele need, kes ei leidnud endas küllaldast valmisolekut või võitlusvõimet oma olemasolu jätka-miseks.
annaabi.ee 
