PEREKOND JA KASVATUS: · Rooma perekond- famiilia- oli mehekeskne. · Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. (Naine, vallalised tütred, pojad koos oma naistega, poegade lapsed ja kõik muud kodakondsed kuni orjadeni välja) · Pereisal oli õigus oma pereliikmeid surma mõista, kuid sel juhul võis talle osaks saada avalikkuse hukkamõist. · Naistel puudusid roomas poliitilised õigused. · Kohtuasjades olid naised meessoost isiku hoole ja eeskoste all. · Abielu sõlmiti tavaliselt kohe tüdruku murdeea lõppedes ja ta läks üle abikaasa eestkostele. · Naise peamiseks vooruseks peeti jäägitut abielutruudust.
Niisugune ori sai elada vaba inimese kombel ja soetada koguni varandust, kuid nii tema ise kui ka tema vara kuulus ikkagi peremehele. Orjade vabakslaskmine polnud Roomas haruldane. Nii mõnestki vabakslastust sai väga rikas ja mõjukas inimene. Rooma perekond oli mehekeskne. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. Need olid tema naine, vallalised tütred, pojad koos oma naistega, poegade lapsed ja kõik muud kodakondsed kuni orjadeni välja. Naistel puudusid Roomas poliitilised õigused. Ka kohtuasjades olid nad ühe või teise meessoost isiku hoole ja eestkoste all. Kui roomlaste seas hakkasid kreeka kombed levima, siis hakati laste õpetamises ja kasvatamises suuremat tähelepanu pöörama mitte praktiliste oskuste edasiandmisele vaid vaimsetele. Kõige rikkamates peredes kasutati selleks koduõpetajaid, teised aga saatsid oma lapsed 7-aastaselt kooli
sest kui naiselt nõuti ranget monogaamsust, siis mees võis vabalt luua suhteid ka väljaspool abielu.(-) Lihtrahva perekondades puutusid mees ja naine oma igapäevast elu korraldades ja tööd tehes teineteisega paratamatult märksa rohkem kokku ja said seega lähedasemaks.(+) Rooma ühiskonnas kuulus perekonnapeale piiramatu võim. Need olid tema naine , vallalised tütred , pojad koos oma naistega poegade lapsed ja kõik muud kodakondsed kuni orjadeni välja. Ka täiskasvanud ja abielus pojad allusid seega isa eluajal temale ning kogu nende varandustki luges seadus isa omaks. (-)Abilelu, mis sõlmiti tavaliselt kohe tüdruku mu rdeea lõppedes, tähendas seega tema üleminekut isa eestkostelt abikaasa eestkostele. (-) Ometigi suhtuti roomas naistesse mõneti vabameelsemalt. Nad polud avalikust elust täiel määral kõrvale jäetud. (+) Pereema osales kodus korraldatud pidusöökidel, viibides külaliste
kõrgeltharitud kreeklasi kui ka täiesti kirjaoskamatuid, tsivilisatsioonist puutu-mata barbareid. Orje kasutati igasugustel töödel; orjad kuulusid täielikult oma peremehele, kes võis nendega toimida oma suva järgi (ka tappa). Mõnikord lasi peremees orja ka vabaks või lasi sel end vabaks osta. Rooma perekond oli mehekeskne perekonnapeale kuulus võim kõigi pereliikmete üle. Need olid tema naine, vallalised tütred, pojad koos oma naiste ja lastega ning kõik muud kodakondsed kuni orjadeni välja. Rooma naistel puudusid poliitilised õigused. Kuigi Rooma naine oli täielikult kas oma isa või abikaasa või-mu all, polnud ta avalikust elust täiesti kõrvale jäetud (nagu kreeklannad). Pereema osales kodus korraldatud pidustustel ja tegi koos abikaasaga vastuvisiite. Laste kasvatamine ja õpetamine toimus varasemal ajal kodus pereisa käe all ning seisnes peamiselt prakti-liste ja poiste puhul ka sõjalise oskuste edasiandmises
Omas majaski toimuvatel pidudel viibis naine vaid siis, kui külalisteks olid lähedased sugulased. Lihtrahva perekondades puutusid mees ja naine oma igapäevast elu korraldades ja tööd tehes teineteisega paratamatult märksa rohkem kokku ja said seega lähedasemaks. Rooma ühiskonnas kuulus perekonnapeale piiramatu võim. Need olid tema naine, vallalised tütred, pojad koos oma naistega, poegade lapsed ja kõik muud kodakondsed kuni orjadeni välja. Ka täiskasvanud ja abielus pojad allusid seega isa eluajal temale ning kogu nende varandustki luges seadus isa omaks. Abilelu, mis sõlmiti tavaliselt kohe tüdruku murdeea lõppedes, tähendas seega tema üleminekut isa eestkostelt abikaasa eestkostele. Ometigi suhtuti Roomas naistesse mõneti vabameelsemalt. Nad polud avalikust elust täiel määral kõrvale jäetud. Pereema osales kodus korraldatud pidusöökidel, viibides külaliste seltsis oma abikaasa kõrval
seadusliku võimu (potestas) all. Tavapärases keelekasutuses nimetataks neid eraldi perekondadeks.1 3.2. Perekonnaliikmed Rooma perekonnas oli tavaliselt palju liikmeid. Perekonna eesotsas oli perekonnapea (pater familias), kes omas piiramatut võimu (patria potestas) ülejäänud pereliikmete oma naise, vallaliste tütarde, poegade ja nende naiste, poegade laste ja kõikide teiste kodakondsete kuni orjadeni välja üle. 2 Perekonnapea oli alati vanim meessoost pereliige. Nii võis see olla ka vanaisa, vanavanaisa või isegi onu. Vanavanaisal võib olla palju lapsi, kes kõik on abielus ja elavad eraldi majades ning kellel omakorda on lapsed ja lapselapsed, kes samuti elavad eraldi, kuid siiski moodustavad kõik tema järeltulijad, nende naised, lapsed ja lapselapsed ühe familia, kus valitses kõigi üle pater familias. Neid pereisa võimu all olevaid inimesi nimetati agnaatideks (agnati)
kirjaoskamatuid, tsivilisatsioonist puutu-mata barbareid. Orje kasutati igasugustel töödel; orjad kuulusid täielikult oma peremehele, kes võis nendega toimida oma suva järgi (ka tappa). Mõnikord lasi peremees orja ka vabaks või lasi sel end vabaks osta. Rooma perekond oli mehekeskne perekonnapeale kuulus võim kõigi pereliikmete üle. Need olid tema naine, vallalised tütred, pojad koos oma naiste ja lastega ning kõik muud kodakondsed kuni orjadeni välja. Rooma naistel puudusid poliitilised õigused. Kuigi Rooma naine oli täielikult kas oma isa või abikaasa või-mu all, polnud ta avalikust elust täiesti kõrvale jäetud (nagu kreeklannad). Pereema osales kodus korraldatud pidustustel ja tegi koos abikaasaga vastuvisiite. Laste kasvatamine ja õpetamine toimus varasemal ajal kodus pereisa käe all ning seisnes peamiselt prakti-liste ja poiste puhul ka sõjalise oskuste edasiandmises. Kui aga roomlaste
Tavaliselt oli vabakslastu edaspidi oma senise isandaga seotud kliendina. Samas sai Rooma kodaniku ori vabakslaskmise läbi kohe ka ise Rooma kodanikuks. Nii mõnestki vabakslastust sai väga jõukas ja võimekas inimene. Perekond ja kasvatus Rooma perekond oli mehekeskne. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi oma pereliikmete üle. Need olid tema naine, vallalised tütred, pojad koos oma naistega, poegade lapsed ja kõik muud kodakondsed kuni orjadeni välja. Ka täiskasvanud ja abielus pojad allusid seega isa eluajal temale ning kogu nende varandustki luges seadus isa omaks. Põhimõtteliselt oli pereisal koguni õigus oma pereliikmeid surma mõista. Naistel puudusid Roomas poliitilised õigused. Abielu sõlmiti tavaliselt kohe tüdruku murdeea lõppedes. Naise peamiseks vooruseks peeti jäägitut abielutruudust. Selles kõiges on rohkesti sarnasusi kreeka naise olukorraga. Ometi suhtuti Roomas naistesse mõneti vabameelsemalt. Nad
lihtrahvas (käsitöölised, talupojad, proletaarid), vabakslastud ja orjad. Madalamate ühiskonnakihtide esindajad olid enamasti mõne ülemkihi isiku kliendid, kes said loota materiaalset ja õiguslikku abi. Perekond ja kasvatus: Perekond (=familia) oli mehekeskne, perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete (= naine, vallalised tütred, pojad koos oma naistega, poegade lapsed ja kõik muud kodakondsed kuni orjadeni välja) üle. Täiskasvanud ja abielus pojad allusid oma isale tema eluajal ning ka kogu nende varandus oli isa oma. Naistel puudusid poliitilised õigused. Kohtuasjades olid nad meessoost isiku hoole ja eestkoste all. Abielu tähendas naise jaoks isa eestkostest abikaasa eestkostele üleminekut. Naise peamiseks vooruseks peeti abielutruudust. Kuid naistesse suhtuti mõneti vabameelsemalt kui Kreekas nad polnud avalikust elust täiel määral kõrvale jäetud.
lapsendatud poeg ta oli. Alguses ei olnud keisrivõim päritav ja järgmine keiser võltus senatist. Praktikas soovis aga iga keiser pärandada võimu oma pärijale ja senat ei saanud vastu hakata. Kodanikkond. Perekond 1) Laiendatud perekond Oli põhiliseks majanduslikuks ja ühiskondlikuks üksuseks. Perekonda kuulus pater ja mater familias, vallalised tütred, pojad koos oma naistega, poegade lapsed ja kõik mud kuni orjadeni välja. 2) pater familias ja tema funktsioonid ning õigused Pater familiasel on võim kõigi familia liikmete üle, kellele domus on eratempliks. Isand on esivanem ja tema poeg järgneb talle sel võimupositsioonil alles pärast tema surma, ükskõik milline poleks vanus. Tal on oma kodurahva üls kohtumõistja võim, isegi kui tema abielus poeg otsustab oma naise ja lastega mujale elama minna. See perekond on omavahel seotud gensiga- sugukonna ja suurenenud kogukonna nimega
senisest orjaseissest. Nii mõnestki vabakslastust said väga rikkad ja mõjukad inimesed. Perekond ja naiste positsioon Traditsiooniline Rooma perekond – familia – oli patriarhaalne. Perekonna pea – paterfamilias (pereisa) – omas piiramatut võimu kõigi pereliikmete üle. Nende hulka kuulusid tema naine, abiellumata tütred, pojad koos oma naistega, poegade lapsed ja kõik muud kodakondsed, kuni orjadeni välja. Ka täiskasvanud ja abielus pojad olid seega isa eluajal tema võimu all ja ka kogu nende vara kuulus seaduse järgi nende isale. Vabariigi ajal oli pereisal koguni õigus oma poegi, nagu muidki pereliikmeid, ka surma mõista. Kuid sel juhul ähvardas perekonnapead avalikkuse hukkamõist ja keisririigi ajal tema õigus pereliikmete elu üle otsustada tähistati. Naistel puudusid Roomas poliitilised õigused. Ka kohtuasjades olid nad alati ühe või teise mehe hoole ja eestkoste all
annaabi.ee 
