mida kasutatakse ulatusliku mütseeli ehk seeneniidistiku ülesehitamiseks, viljakehade või eoste tootmiseks ning muuks elutegevuseks. Termini "mükoriisa" ilmumine teadusmaailma Taime juurte ja seente kooselu avastati juba 19. sajandi keskel. Mõiste mükoriisa võttis 1885. aastal kasutusele saksa teadlane Albert Bernhard Frank. Mükoriisa tüübid Mükoriisadest on eristatavad kuus suuremat tüüpi: arbuskulaarne-, ekto-, erikoidne-, orhidoidne-, arbutoidne- ja monotoidne mükoriisa. 95% taimeliikidest kuuluvad sugukondadesse, mis on iseloomult mükoriissed. Hinnanguliselt on välja pakutud, et umbes 80% taimeliike võiksid olla arbuskulaar-mükoriissed. Teadaolevatest seeneliikidest on mükoriisseid seeni umbes 5%. Nende seas on levinumaks ektomükoriisa, ligi 90%, millele järgnevad arbuskulaarset mükoriisat moodustavad seened (7%). ... Mükoriisaseened kaitsevad oma peremeestaime ka paljude teiste kemikaalide, näiteks
seeneniidistiku ehk mütseeli. Söögiseened ja mürgised seened VIDEO: kuidas teha vahet valgel p uravikul ja valgel kärbseseenel? Mükoriisa Mükoriisa on taimejuurte ja seeneniidistiku vaheline kooselu Mükoriisa jaguneb kolmeks: Arbuskulaarne mükoriisa – seeneniidid tungivad läbi juurerakkude kesta. Ektomükoriisa – seeneniidid levivad peremeestaime juurerakkude vahel kestast läbi tungimata. Orhidoidne mükoriisa – iseloomulik orhideedele. Seenparasiidid Puude parasiidid – kahjustavad puulehti ja puitu (vahtra-pigilaik, torikseen, kuuse- ja männijuurepess) Rohttaimedel seenparasiite väga palju (roosteseened, nõgiseened, maasika-laikpõletiku tekitaja, vaarika-varrepõletiku tekitaja). Seente parasiite on vähe (tolmav parasiitlehik, üleniidiku perekonna liigid) Seened ehitistes – majavamm, majanääts ja
Seeneniidistik hangib puule vett ja mineraalaineid ja puult saab fotosünteesitud orgaanilisi aineid. *Ektomükoriisa: enamasti puitunud taimed, moodustavad kand- ja kottseened. Iseloomulik on seenmantel ja Hartigi võrgustik seeneniidistik tungib juure välimiste rakkude vahele ja hargneb seal. *Monotropoidne: moodustub mitte fotosünteesiva taime ja seene vahele. Seen peab olema sümbioosis ka mõne puu- või rohttaimega. Seen on toitainete vahendaja. *Orhidoidne: iseloomulik ainult käpalistele, transport seenelt taimele. Seeneniidistik on tunginud raku sisse ja hargneb seal. SEENTE TÄHTSUS. NEG.: mürgitused (valge kärbseseen tekitab amaritiinmürgitust; hallitusseened toodavad mükotoksikoosi; kerahallik toodab aflatoksiini), mükoosid ehk seennakkushaigused - *Süvamükioosid: ehk seennakkus läheb organismi sisse. *Nahamükioosid. *Allergia on inimese immuunsüsteemi ülereageerimine näiliselt ohututele asjadele. POS
seeneniidid tungivad taimerakkude vahele => moodustavad Hartigi võrgustiku ümber juure olev seenvõrgustik on seenmantel taimel on juurekasvud hävinud ning toitu saavad ainult seeneniidistiku abil 3) monotropoidne mükoriisa seen + mittefotosünteestiv taim nt. seenlill taim sõltub kogu oma elu ainult seenest => saab sealt kõik eluks vajalikud ained parasiitlik kooselu 4) orhidoidne mükoriisa seen + orhideeline e. käpaline orhidee ei saa üldse seeneta hakkama parasiitlik kooselu
seenmantli - juurekarvad ei ole säilinud, toidu hankimine toimub seene abil - seeneniidistik tungib puu juurerakkude vahele, kus ta hargneb ja moodustab Hartigi võrgustik - kaseriisikas, kuuseriisikas, kasepuravik, haavapuravik -monotropoidne: - kujuneb seene ja mitte autotroofse (mitte fotosünteesiva) taime vahel seenlill (n.ö. parasiteeriv) peab saama valmis orgaanilist ainet -seen on vahendaja puu ja seenlille vahel -orhidoidne: -toituvad seene vahendusel -kasvavad puude küljes ja seene abil hangivad puult toitaineid Mükoriisa ehk seenjuur taimejuure ja seene kokkukasvamine, seen annab vett ja mineraalained ja taim orgaanilisi aineid Hüüfniitjas pikk seenerakk Seeneniidistik ehk mütseel, selle moodustavad hargnenud ning pikad seenerakud ehk hüüfid Heterotrooftoitub valmis orgaanilisest ainest Saprotrooftoitub kogu keha pinnaga surnud orgaanilisest ainest; lagundajad
aeglane protsess võib toimuda ekstreemsetes tingimustes –külmas, kuivas, liigniiskes kahjustab vanu puitesemeid puidukaitsevahendid ei aita Majaseente levikut ja arengut soodustavad tingimused. Mükoriisa mõiste – sümbioos seente ja maismaataimede juurte vahel, seene ja taim on vastastikku kasulikes suhetes. Toimub orgaanilise süsiniku transport taimest seenorganismi ja vee ja mineraalainete transport seenest taime. Ehitus ja tüübid. Endomükoriisa: Arbuskulaarne mükoriisa, orhidoidne mükoriisa; erikoidne mükoriisa. Ektomükoriisa: ektomükoriisa; ektendomükoriisa; arbutoidne mükoriisa; monotropoidne mükoriisa 1. Arbuskulaarne mükoriisa (AM); Seened hõimkonnast Glomeromycota moodustavad sobilike taimpartnerite rakkudes arbuskuleid, või ka vesiikulid. Hüüfid on vaheseinteta. Peremeestaimed: sammaltaimed, enamus sõnajalgtaimede rühmi Kõik paljasseemnetaimede rühmad, enamus katteseemnetaimede rühmi.
idanemisel seemnekestade läbimisel. Endofüüt ise kasutab taime poolt toodetud suhkruid ja levimiseks taimorganeid. Seenendofüütide puhul eristatakse veel konstitutsioonilist ja indutseeritud mutualismi. 1.3. Levimismutualism- suhe, kus üks liik aitab teisel liigil levida, saades ise vastutasuks toitu. Tolmeldamine, zoohooria. 1.4. Obligatoorne mutualism- olukord, kus osalevate liikide ellujäämine sõltub täielikult teineteisest. Orhidoidne mükoriisa, obligatoorne vähemalt taimele. Seemnete idanemiseks vaja vähemalt seenpartnerit. 1.5. Fakultatiivne mutualism- osalevad liigid jäävad ellu ka iseseisvalt. 10. Mükoriisa olemus ja tüübid Mükoriisa e. seenjuur on mutualistlik, sümbiootiline assotsiatsioon mullaseente ja taimejuurte vahel, millel on väga oluline osa taimede mineraalses toitumises. Koosneb taimejuure- ja seenerakkudest. Nii õis- kui ka soontaimede puhul on umbes 70% esindajaist arbuskulaarse mükoriisaga.
Selts kanarbikulaadsed. Monotropoidne mükoriisa - Taimejuurte ümber on hästi arenenud mantel ja juure sees Hartigi võrgustik. Kandseened. Klorofüllita taimed, harilik seenlill. Morfoloogiline erinevus ektomükoriisast seeneniidid tungivad taime juurerakkudesse. Füsioloogilisene erinevus ektomükoriisast orgaaniline süsinik liigub seenest taime! Tüssajad - sümbioosi parasiidid, kes imiteerivad sümbionti, kuid ei too mingit kasu sümbioosi tegelikele osapooltele. Endomükoriisa: Orhidoidne mükoriisa - Seenmantlit ja Hartigi võrgustikku ei esine. Taimed on vähemalt osa elust klorofüllita, moodustavad mükoriisat erinevate kandseentega. Nii seened kui orhideed kasutavad fotosünteesivatelt mükoriissetelt taimedelt saadavat orgaanilistsüsinikku. Kandseened. Käpalised. Erikoidne mükoriisa - Juurte ümber mullas ulatuslik mütseel, juure tippudel mantlit pole, puudub Hartigi võrgustik. Hüüfid sisenevad ka juurerakkudesse. Kottseened. Kanarbikulaadsed
Mükoriisa ehk seenjuur. Taimejuur elab sümbioosis seenega. Seenejuur varustab taime anorgaaniliste ühendite ja mitmete mikroelementidega samal ajal kui seen imeb taimelt fotosünteesi produkte. · Endomükoriisa seenejuured tungivad rakkude vahele ja rakkude sisse · Ektomükoriisa seenejuured ei tungi rakkude sisse ega vahele vaid moodustavad tupe. Avalduvad peamiselt puudel · Erikoidne mükoriisa kanarbikulised · Orhidoidne mükoriisa Ca 50% molekulaarsest lämmastikust tekib ookeanides. Seda toodavad bakterid. 20. Kisklus, herbivooria. Kiskja-saakloom dünaamika Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteemide kohaselt; Kisklus ehk röövlus, episitism, predatsioon on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Kiskjad ehk karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi, samas võib karnivoor olla ka mõne teist liiki kiskja toiduobjekt.
millega lähevad taime juure sisse. 2. EKSOMÜKORIISA Puu ehk jämedate juurtega taimede sümbioos seentega. Seened ainult juure pinnal, mis moodustab juure ümber tupe. 3. ERIKOIDNE MÜKORIISA Üsna spetsiifiline. Omane vaid sugukonna ericaceae (kanarbiku) esindatatele nt: pohl, mustikas, sinikas 4. ORHIDOIDNE MÜKORIISA Sügavalt spetsiifiline. Leidub ainult, ja absoluutselt kõigis, orhideedes. Orhideed isegi ei idane ilma seeneta, sest tal puuduvad vajalikud toitained. Seene abiga saab taim toitu, orhidee end ise üksi ära ei elata. Orhideed söövad seda seent, seened on justkui orjad. (Orhidee ei tee nektarit aga tolmendajad tolmendavad ikka) Sümbioos, Seotud õhulämmastiku-fikseerivate mikroobidega. Võime viia lämmastik aminorühma (NH3) koosseisu. See on energeetiliselt väga kulukas.
heina, palju kõdu...) erinevail aastail võib viljakehi leida mõõdukamalt kuivematest või märjematest kohtadest kui tavaliselt; - Ära söö neid, mida ei tunne üldse, ,,riisika moodi" seened vajavad sageli kupatamist. 26 - Seened sisaldavad põhiliselt kiudaineid ning vett ja väga vähe toitaineid. Kuna nad on pigem ,,loomsed", hakkavad valgud roiskudes vängelt haisema. Orhidoidne mükoriisa orhideed ehk käpalised ei oma seemnetes varuaineid. Seemne idanemisel tekib seenjuur, kusjuures varuained saadakse seene kaudu mingilt teiselt taimelt (tavaliselt puud). Paljudel orhideedel arenevad seejärel rohelised lehed, kuid esineb ka liike, kes jäävadki toituma vaid seenjuure abil ega oma rohelisi taimeosi (parasiidid, saprotroofid). Muudest perekondadest on seene abil toituv taim seenlill (veidi teist tüüpi mükoriisaga kui orhideedel).
annaabi.ee 
