Tehnola) on 23. oktoobril 1921 Tallinnas asutatud Eesti meestudengite organisatsioon. Taasasutatud 22. mail 1989. Korporatsioon Tehnola ajalugu 1918. aastal avati Tallinnas Eesti Tehnika Seltsi tehnilised erikursused. 1920-nda aasta lõpuks oli nendest kursustest välja kujunenud 270 üliõpilasega riiklik õppeasutus Tallinna tehnikum. Koos kõrgema õppeasutuse arenemisega ilmnes Tallinna tekkivas üliõpilasperes vajadus organiseerumiseks, üliõpilaskonna esindamiseks ja uuele õppeasutusele tunnuse leidmiseks. Ka sõdade ja revolutsioonide tagajärjel noorsoo hulgas levinud lõtv ellusuhtumine kiirustas asutama organisatsioone, kus kindla distsipliini all saaks kasvatada väärikaid Eesti haritlasi. Tollane Tallinna üliõpilaskond koosnes suures osas Vabadussõjas osalenud meestest, kes pärast sõda oma pooleli jäänud õpinguid jätkates tahtsid rahvuslikus
eestlaste rahvuslikele soovidele. 1905. aasta revolutsiooni põhjused ja tagajärjed. Revolutsiooni ajendiks sai Verine Pühapäev- rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9. jaanuaril. Põhjustas protestiavaldusi kogu Venemaal. Võimudelt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist uulitsatelt. 17. oktoobri manifest, milles Koljan lubas anda Venemaale parlamendi, põhiseaduse ja kodanikuõigused. See lõi eeldused poliitiliseks organiseerumiseks. Eesti Rahvameelne Eduerakond. Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus. 9.01.1905- Verine pühapäev 16.10.1905- Tallinnas Uuel turul avab sõjavägi rahva pihta tule tappes 94 inimest ja haavates sadu 17.10.1905- Nikolai II kirjutab alla manifestile, milles lubab Venemaale anda Riigiduuma, põhiseaduse ja kodanikuõigused. 27.-29.11.1905- esimene üle-eestimaaline rahvaasemike koosolek 1906- avatakse Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste keskkool Tartus
ja haldusjuhtimises. Seadusi teevad ja poliitikaid kujundavad kodanike esindajad. Nende realiseerimise ülesanne on pandud pidevalt ametis olevatele riigiteenistujatele (keda on nimetatud ka bürokraatideks). Liberaalse demokraatia põhisisu seisneb arusaamas, et ühiskonnas peavad olema teatud individuaalsed vabadused, mis tagavad vabaduse ka riigist endast, st - peavad olema sellised individuaalsed vabadused või õigused (nt õigus vabaks eneseväljenduseks, organiseerumiseks, vabadeks valimisteks), mis on kaitstud nii riigi kui enamuse põhimõttel otsustamise eest. Riik peab liberaalses demokraatlikus ühiskonnas reguleerima ühiskonnas eksisteerivaid konfliktseid huvisid. Ülaltoodut arvesse võttes on liberaalset demokraatiat iseloomustatud kui enamuse võimu põhimõttel rajanevat representatiivvõimu süsteemi, milles mõned kindlad oluliseks peetavad indiviidiõigused on kaitstud riigi sekkumise eest ning neid ei saa piirata ka mitte valijaskonna enamus.
poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavailt. Nõudmiste toetuseks korraldati Tallinnas rahvakoosolek, kuid see lõppes traagiliselt 16.okti veretööl sai surma 94inim.+haavatud. Päev hiljem kirjutas Nikolai II alla manifestile, milles lubas anda Venemaale parlamendi, põhiseaduse ja kodanikuõigsed, kuid oli juba hilja. +manifest lõi eeldused poliitiliseks organiseerumiseks, Eesti Rahvameelse Eduerakonna(postim.) ning ESDTÜ(Uudiste toetajad), kuid koheselt tekkis poliitikute seas lõhe, erimeelsuste ületamiseks kutsusid eesti seltsid kokku üle- eestimaalise rahvaasemike koosoleku. Toimus 2 iseseisvat koosolekut: J.Tõnissoni juhtimisel-nõuti Eesti alade ühendamist rahvuskubermanguks, baltisakslaste eesõiguste piiramist ning riigimaade jagamist rahvale. J.Teetmani juhatusel nõuti valitsuse korralduse boikoteerimist, nekrutikohustuse
võimudelt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist tänavailt) * 16. oktoober 1905 nõudmiste toetuseks korraldatud rahvakoosolek Tallinna Uuel turul (kohale ilmus sõjaväeüksus ning avas rahva pihta tule surma sai 94 inimest) * 17. oktoober 1905 Nikolai II kirjutas alla manifestile, milles lubas anda Venemaale parlamendi, põhiseaduse ja kodanikuõigused (see lõi eeldused poliitiliseks organiseerumiseks - loodi Eesti 1. partei Eesti Rahvameelne Erakond; 2. partei Eesti Sotsiaaldemokraatik Tööliste Ühisus) * 27. november 1905 1. üle-eestimaaline rahvaasemike koosolek Tartus (saadikute vahel puudus üksmeel - kongress läks lõhki - - toimus kaks iseseisvat koosolekut 1. Jaan Tõnissoni juhtimisel (tagasihoidlikud nõudmised nõudsid Eesti alade ühendamist ühtseks rahvuskubermanguks, baltisakslaste eesõiguste piiramist ning riigimaade jagamist rahvale); 2
Oktoobris algas ülevenemaaline streik, suleti ärid, ametiasutused, koolid, vabrikud, töökojad. Tallinna Uuel turul korraldati 16. oktoobril suur rahvakoosolek, mis lõppes traagiliselt. Sõjaväeüksus avas rahva pihta tule, suri 94 inimest, haavatuid oli üle 200. Nikolai II kirjutas alla 17. oktoobri manifestile. Manifestiga lubas anda Venemaale parlamendi (Riigiduuma), põhiseaduse, kodanikuõigused. Eeldused poliitiliseks organiseerumiseks. Eest Rahvameelne Eduerakond (esimene erakond Eestis), Postimehe liberaalid. Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisus (ESDTÜ), Uudise toetajad. Erimeelsused. Eduerakonna peamine eesmärk (konstitutsiooniline monarhia) oli savautatud. Üle-eestimaaline rahvaasemike koosolek (27. novembril 1905, Tartus). Saabus umbes 800 valdade, linnade ja seltside esindajat. Puudus üksmeel, toimus 2 koosolekut. Paljudes kohtades mindi üle emakeelsele kooliharidusele ja asjaajamisele.
rahva pihta tule. Selle 16. oktoobri veretöö tulemusena sai surma 94 inimest, haavatuid ja vigastatuid oli üle 200. Päev pärast Tallinna tragöödiat kirjutas Nikolai II alla 17. oktoobri manifestile, milles lubas anda Venemaale parlamendi (Riigiduuma), põhiseaduse ja kodanikuõigused. Oma olemuselt edumeelne otsus oh aga hilinenud ega suutnud enam revolutsioonilist liikumist peatada. 17. oktoobri manifest lõi eeldused poliitiliseks organiseerumiseks. Eesti esimese partei, Eesti Rahvameelse Eduerakonna, moodustasid Postimehe ümber koondunud liberaalid ja teise, Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse (ESDTÜ), Uudiste toetajad. Paraku tekkis rahvuslike poliitikute seas kohe ka lõhe. Eduerakonna jaoks on peamine eesmärk (konstitutsiooniline monarhia) saa- vutatud, sotsialistide arvates on võitlus aga alles algamas. Erimeelsuste ületamiseks ja ühiste sihtide väljatöötamiseks kutsusid eesti seltsid 27. novembriks 1905
Valitsus: väiksem grupp, ühtsed arusaamad -> tõhusam (teine asi kas otsused on õiged või valed). # Teatud ülesannete puhul on tähtis, et liikmed on just nimelt võimalikult sarnased. Nt. eri maade sotsioloogiliste uuringurühmade koostöö. 7. SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID - organiseerumine = Pideva kollektiivse tegevuse korraldamine teatud ühise eesmärgi saavutamiseks; organisatsioon = kollektiivse tegevuse struktuur: eesmärgid, vahendid, kontroll, administratsioon. - Organiseerumiseks on vaja * aega, materjaalseid, rahalisi ja rahalisi ressursse; oskusi; usaldust jt kultuurilisi eeldusi * osalejate füüsilist lähedust (ka telefoni jne jaoks on vajalik kohalik organiseeritus) või kuidas on tänapäeval? Mida me saame / ei saa teha interneti teel? * Informatsiooni vahetust osalejate vahel ühised teadmised ja arvamused, ühised sümbolid. Oma keel, kultuur. - Organiseerumise juurde kuulub: 1) Kollektiivsete eemärkide kindlaks tegemine, määratlemine
) Jaanilinna platsdamil seisis kaitses venelaste eest ainult üks saksa rügement. Revolutsioon oli neidki haaratud, kuid nad olid ülemustele kuulekad. Samuti olid nad üsna hästi relvastatud. Punaarmee polgud kaotasid ca 300 meest ja polkude riismed tõstsid mässu. Mäss lõppes tulemusteta, sest samal ajal saabus Viljandi kommunistlik kütipolk ja surus mässu maha. Jamburgi grupeering lähipäevadel siiski võitlusvõimeline ei olnud. Eesti riigikaitse sai organiseerumiseks lisaaega, kuna eesti sõjaväge tolleks hetkeks veel olemas ei olnud. Edukamalt läks Pihkva grupil, mis asus pealetungile 25.11. Neile seisid vastu sakslased ja vene valgekaartlik põhjaarmee üksikkorpus. Põhjakorpus oli loodud saksa okupatsioonivõimude kontrolli all ja sinna kuulus ca 4000 aktiivset võitlejat, neil. Esialgu suudet Punaarmee rünnakud Pihkva suunas peatada. Sa hakkasid lahkuma ja põhjakorpus ei suutnud üksi Ve vastu võidelda, loovutas vastastele Pihkva linna
riigipöördeta jäänuks kodusõda olemata. Oleks võinud jääda pehmemaks ja teistsuguseks. Teisalt enamlased ise ja kogu NL periood ja hiljemgi on väidetud, et kodusõja vallandasid valged. Mingis mõttes ka neil väidetel tõepõhi all. Otseselt sõjategevuse enamlaste vastu vallandasid valged jõud. Samas kui enamlased poleks vägivaldselt eelnevalt võimu haaranud, poleks ka valgetel olnud põhjust organiseerumiseks ja lahingutegevuse vallandamiseks. Vene kodusõja põhjuseks on läbi aegade peetud ka endiste Vm valitsejate tegematajätmisi. Vm oli pol korralduselt Lääne-Eur moodsatest riikidest maha jäänud, on ette heidetud, et keisrivalitsused ei teostanud piisava järjekindlusega kiiresti demokr reforme ja aitasid kaasa enamlaste võimuletulekule. Enamlus võinuks küll tekkida demokr tingimustes, kuid ei oleks saanud nii massiliseks ehk. Vm tasapisi moderniseerus
ja haldusjuhtimises. Seadusi teevad ja poliitikaid kujundavad kodanike esindajad. Nende realiseerimise ülesanne on pandud pidevalt ametis olevatele riigiteenistujatele (keda on nimetatud ka bürokraatideks). Liberaalse demokraatia põhisisu seisneb arusaamas, et ühiskonnas peavad olema teatud individuaalsed vabadused, mis tagavad vabaduse ka riigist endast, st - peavad olema sellised individuaalsed vabadused või õigused (nt õigus vabaks eneseväljenduseks, organiseerumiseks, vabadeks valimisteks), mis on kaitstud nii riigi kui enamuse põhimõttel otsustamise eest. Riik peab liberaalses demokraatlikus ühiskonnas reguleerima ühiskonnas eksisteerivaid konfliktseid huvisid. Ülaltoodut arvesse võttes on liberaalset demokraatiat iseloomustatud kui enamuse võimu põhimõttel rajanevat representatiivvõimu süsteemi, milles mõned kindlad oluliseks peetavad indiviidiõigused on kaitstud riigi sekkumise eest ning neid ei saa piirata ka mitte valijaskonna enamus.
annaabi.ee 
