· Liturgiline draama jumalateenistuse osana kirikus esitatud etendus, kus tekst esitati lauldes · Intermeediumid muusikalised stseenid, mida esitati koos kostüümide, dekoratsioonide ja lavatehnikaga draamaetenduste või õukonnapidustuste vahel Esimesi Firenzelaste oopereid nimetatigi muusikalisteks draamadeks (it.k. draama per musica) Claudio Monteverdi oli esimene ooperihelilooja. Ta tegutses Mantovas ja Veneetsias. Tema ooper ,,Orpheus" (,,Orfeo") on esimene tervikuna säilinud teos omas zanris. Monteverdi avaldas juba 15-aastaselt oma esimese motetikogumiku. 1589. a alustas ta karjääri Mantovas, hertsog Gonzaga õukonnakapellis (algul vioolamängija ja lauljana, 1601-1612 oli kapellmeister). 1613 valiti ta Veneetsia Markuse kiriku kapellmeistriks ihaldatuimasse muusikuametisse. Iseloomulik: · Orkestris üle 40 mängija · Erinevaid kõlavärve (pille) kasutati kindlate eri karakterite iseloomustamiseks · Virtuoosiaaria sünd
● Saksamaa laulumäng - singspiel (sündis inglise ja prantsuse laulumängude eeskujul) ● Saksamaal- rahvalik meelelahutus ● Austria- kõrge muusikaline tase ● Üks kuulsamaid singspiel’e - Wolfgang Amadeus Mozarti -“Võluflööt” Ooperi reformaator Christoph Willibald Gluck ● 1750. aastate tunnustatuim ooperihelilooja Euroopas ● Viini õukonna teatrielu juht ja helilooja ● Tuntumad ooperid: ”Orpheus ja Eurydike”(Orfeo e Euridice), ”Alkestis”, ”Paris ja Helena” Tõsise ooperi reform ● Glucki idee oli seada lavamuusika draama teenistusse (Eelnev barokkooper koosnes peamiselt vaid erinevatest numbritest (aariatest) - Lõi ulatuslikke muusikalisi stseene - Ühendas aaria ja retsitatiivi dramaatiliseks kõnelauluks - Lisas koori ja balleti aktiivselt ooperi tegevustikku - Ühendas ooperi avamängu draamaga - Kaotas kastraatlauljad “Orpheus ja Eurydike”
aastal USA'sse. Kuni 1980. aastani õppis ta Tallinna Muusikakoolis ning USA's õppis ta edasi New Englandi muusikakonservatooriumis Doriot A. Dwyer ja Lois Schaeferi käe all. Viimane on ka Bostoni sümfooniaorkestris. 6 2. Diskograafia Neeme Järvi on 417 salvestusega üks maailmas enim plaadistanud dirigente. Salvestused on valminud koostöös plaadifirmadega Deutsche Grammpohon, Chandos, BIS, Orfeo, jt. Mõni kuulsam salvestus temalt oleks minu arvates hiljuti ilmunud plaat, kus on peal inglaste klassiku Hubert Parry orkestri- ja kooriteosed, Pjotr Tsaikovski ,,Uinuva kaunitari" muusika ning Camille Saint-Saensi orkestrilooming. See salvestati inglise firmaga Chandos. Kõik tema teosed on üleval siin: http://www.neemejarvi.ee/discfr1est.html 7 3. Pildid Kristjan Järvi Paavo Järvi 8
Antiigist teemad ja tegelased, klassikalise vormi diktaat, esteetiline kontroll ja ja moraalne talitsetus (reeglid, normid). 17.-18. saj. kunsti iseloom liikuvus, kirg, paatos, teatraalsus.. Giovanni Bernini (1598-1680): Proserpina röövimine, Apollon ja Daphne. Kunstis diagonaalne dünaamika, kontrastid, paatos mütoloogia ja usuteemade kujutamisel. Michelangelo da Caravaggio (Medusa). Muusikas arenes ooper, oratoorium: Claudio Monteverdi (Orfeo, Arianna); Domenico Scarlatti, Henry Purcell Dido ja Aeneas 9. Võrrelda klassitsismiaja kultuuripilti romantismiga suhtumises antiigipärandisse, tuua näiteid kirjandusest ja kunstist. Klassitsism kui baroksuse ratsionaalne avaldus orienteerus antiigile, taotles korrapära, selgust. Kirjandus: kontrastide kaudu vormiselgus. Nicolas Boileau (1636-1711) Poeesiakunst (L'art poétique, 1674). Normatiivne poeetika. Märksõnad: maneerlikkus, aristokraatlikkus
Õukonnaetendused muusikaga 16. sajandi I poolel Itaalias: intermeediumid, pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus" (Rappresentazione di Anima, et di Corpo) 1600. Rooma koolkond. Landi "Püha Aleksius" (Sant' Alessio) 1631. 5. Esimene avalik ooperiteater Veneetsias 1637. Teatrikorraldus. Veneetsia koolkond. Monteverdi viimane ooper "Poppea kroonimine" (L' incoronazione di Poppea) 1642. 6. Cavalli Giasone 1649. Veneetsia koolkonna levik
müütide ainetel ,,Vend Antigone ja ema Oidipus". Ooper Kreeka tragöödia oli ooperizanri üheks olulisemaks allikaks. Tekkis 16. saj püüdest taaselustada antiikdraama jõulisus ja ilu. Esimene ooper pärineb 1594. a: ,,Daphne", autor Ottavio Rinuccini. See aga pole säilinud. Esimene säilinud ooper Jacopo Peri ,,Euridice"(1600). Mõlemad olid siis zanrinimetusega Favola. Claudio Monteverdi arendas välja ooperizanri põhiolemuse: 1607 ,,Orfeo". Jean-Baptiste Lully pani aluse rahvusooperile. ,,Cadmus et Hermione". Muusikaline vorm efektiderihkem ja dramaatilisem, nt. toimusid laval võitlusstseenid. 18. Sajandil arenes opera seria (it. k tõsine ooper), mis sai oma nime heroilise ja traagilise süzee järgi. Püüti järgida klassikalise kreeka draama põhimõtteid, võttes aluseks Aristotelese ,,Poeetika": sisu pidi olema lihtne ja väärikas, tegevus toimuma lühikese aja jooksul ning ühe paiga ümbruses. 18
Kaks järgmist ooperit olid Perilt ja Caccinilt samale tekstile Euridice. Programmilised taotlused. Teksti selgus, deklamatsiooniline meloodika, retsitatiivis peab harmoonia vahetus tekstist tingitud. Esimene suur ooperilaulja oli Claudio Monteverdi (1567-1643). Juba 17 aastasena paistis ta silma madrigaliloojana ,viiuldajana, lauljana, siis kapellmeistrina Mantovas, aastast 1613 Markus kiriku kapellmeister Veneetsias.Tema esimene ooper Orfeo 1607 Mantovas. Teosed: 10 madrigaliraamatut, ballette, vaimukikud ja ilmalikud vokaalteosed, aariad, iseseisvad orkestrivahemängud, instrumentatsioonid erinevatele tseenidele. Stiili üldine iseloomustus. Monteverdi iseloomustas kaht stiili: Prima Prattica-(vanem stiil muusikas, muusik pole sõna teener vaid isand)Seconda Prattica-(uuem stiil, poeesia on muusika isand) Aariad(duetid jne.)- seotud retsitatiividega. Seccoretsitatiiv (kuiv)- ainult klavessiini
maitsele, juhindus klišeedest. Antiigist teemad ja tegelased, klassikalise vormi diktaat, esteetiline kontroll ja ja moraalne talitsetus (reeglid, normid). 17.-18. saj. kunsti iseloom – liikuvus, kirg, paatos, teatraalsus.. Giovanni Bernini (1598-1680): Proserpina röövimine, Apollon ja Daphne. Kunstis diagonaalne dünaamika, kontrastid, paatos mütoloogia ja usuteemade kujutamisel. Michelangelo da Caravaggio (Medusa). Muusikas arenes ooper, oratoorium: Claudio Monteverdi (Orfeo, Arianna); Domenico Scarlatti, Henry Purcell Dido ja Aeneas. Klassitsism kui baroksuse ratsionaalne avaldus orienteerus antiigile, taotles korrapära, selgust. Kirjandus: kontrastide kaudu vormiselgus. Nicolas Boileau (1636-1711) Poeesiakunst (L’art poétique, 1674). Normatiivne poeetika. Märksõnad: maneerlikkus, aristokraatlikkus. : intellektuaalsus,enesekontroll. Juhtiv žanr – tragöödia. Pierre Corneille (1606-1684) Horace, Cinna, Polydeucte.
kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem; tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis, ent võeti kohe üle ka kirikumuusikas. Barokkstiil tekkis algul ühemõttelise vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile. Meloodia kõrval sai väga oluliseks väljendusvahendiks harmoonia. Varabaroki suurim geenius Claudio Monteverdi (1567-1643)-kuulus aaria "Laske mul surra"ooper ,,Orfeo" Ooper tekkis umbes 1580 Firenze Camerata-poeetide ja muusikute ring, kuhu kuulusid krahv Bardi ja krahv Corsi. Nende eesmärk oli taas luua antiik müüdid. Algselt nimetati draama muusikas; lugu muusikas. Ottavio Rinuccini esimene ooperilibretode autor. Esimesed ooperi muusika loojad Jacob Peri ja Giulio Caccini. 1 Esimene ooper ,,Daphne" etendati 1597 Firenzes krahv Corsi majas
kunagi Maal elanud Jeesus Kristusest. Jeesus Kristus on ka kõige tsiteeritum inimene, kellest ka maavälised olendid inimeste UFO-juhtumites kõnelnud on. Näiteks Ameerika Ühendriikide uurijate Bryant ja Helen Reeve teoses ,,Lendava taldriku palverännak" ( ,,The Flying Saucer Pilgrimage" ) on esitatud terve rida tuntumaid juhtumeid, mille korral on inimesed kontakteerunud maaväliste olenditega. Näiteks üks juhtum pajatab itaalia päritolust Orfeo Angeluccist, kel õnnestus suhelda maavälise olendiga aastal 1952. Tulnukad olid talle teatanud, et ,,Teie Õpetaja ( Jeesus Kristus ) ütles teile, et Jumal on armastus ja nendes lihtsates sõnades võib leida kogu Maa ja välismaailmade saladuste võtme". Maailmas on asetleidnud palju UFO-juhtumeid, mille korral on tulnukad rääkinud Jumalast ja Jeesusest. Näiteks juhtumis, mis leidis aset aastal 1942 juulikuu päeval
kunagi Maal elanud Jeesus Kristusest. Jeesus Kristus on ka kõige tsiteeritum inimene, kellest ka maavälised olendid inimeste UFO-juhtumites kõnelnud on. Näiteks Ameerika Ühendriikide uurijate Bryant ja Helen Reeve teoses „Lendava taldriku palverännak“ ( „The Flying Saucer Pilgrimage“ ) on esitatud terve rida tuntumaid juhtumeid, mille korral on inimesed kontakteerunud maaväliste olenditega. Näiteks üks juhtum pajatab itaalia päritolust Orfeo Angeluccist, kel õnnestus suhelda maavälise olendiga aastal 1952. Tulnukad olid talle teatanud, et „Teie Õpetaja ( Jeesus Kristus ) ütles teile, et Jumal on armastus ja nendes lihtsates sõnades võib leida kogu Maa ja välismaailmade saladuste võtme“. Maailmas on asetleidnud palju UFO-juhtumeid, mille korral on tulnukad rääkinud Jumalast ja Jeesusest. Näiteks juhtumis, mis leidis aset aastal 1942 juulikuu päeval
annaabi.ee 
