Rakvere ordulinnus Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ehitusaja järgi Muinaslinnused Keskaegsedlinnused Muldkindlustused 19 saj. kindlustused 20 saj. kindlustused Funktsiooni järgi Kindlustatud mõisamajad ehk vasallilinnused Piiskopilinnused Ordulinnused Linnade ja alevite kaitseehitused Kindlustatudkloostrid Toolse linnus Toolse ordulinnus on Eesti põhjapoolseim ja noorim keskaegne ordulinnus Toolse ehitusajaks loetakse 1471. aastat ja selle rajajaks ordumeister Johann Wolthus von Herset Linnuse ülesandeks on kaitsta sadamat, mis tol ajal oli Rakvere mereväravaks Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase
ja venelasi Ühiskond oli tugevalt seisuslik. 26. Maa jagamine pärast vallutust mõisad, feodaalsüsteemi kujunemine. Maa oli feodaalsüsteemi alusel jagatud läänideks, mille keskuseks oli mõis ja seal elas lääniisand ehk mõisnik. Talle allusid talupojad, kes olid kohustatud maksma andamit ja/või tegema teotööd. Kogutud põllusaadused müüdi Lääne-Euroopa turule. 27. Keskaegsed linnused Eestis. Piiskopilinnused ja ordulinnused, kastell-linnused, konvendihooned, tornlinnused, kindlustatud mõisad. Liivimaa alasid juhtisid peamiselt Saksa aadlikud, kes rajasid siia mitmeid linnuseid. Piiskopkondade võimukeskusteks olid piiskopilinnused ja Liivi Ordu võimukeskusteks ordulinnused. Kindlustatud mõisasi ja vasallilinnuseid ehitasid väike-aadlikud. Kastell-linnus nelinurkse ringmüüriga, kõige tüüpilisem linnusetüüp Konvendihoone meenutab kloostrit, nelinurkne ja keskel on sisehoov
Konvendi hoone on nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsevad neli hoonetiiba. Need on tavaliselt kolmekorruselised. All on majapidamisruumid, üleval kaitsekorrus, teisel korrusel paiknevad kirik, rüütelvendade koosolekuruum (kapiitlisaal), söögisaal (refektoorium), magamissaal (dormitoorium) ja linnusepealiku (komtuuri) eluruumid. Tihti ümbritseb siseõue ristkäik. Kõige paremini säilinud konvendihoone asub Toompea linnuses. 4.Miks jagatakse sinu arvates linnused kolme liiki: ordulinnused, piiskopilinnused, vasallilinnused? Linnused jagatakse kolme tüüpi vastavalt nende ehitajatele. 5.Millistest linnusetüüpidest koosnes Toompea linnus? Kas tead mõnda sealset torni nimepidi? Toompea linnusel ehitati konvendihoone kastell-linnuse sisse. Eeslinnuse nurkadesse püstitati tornid: edelasse kuulsaim Pikk Hermann(45,6m), loodesse ripptorn Pilsticker (Nooleteritaja), kirdesse Landskrone (Maa kroon) ja kagusse Stür den Kerl (Tõrju vaenlast). 6.Kus asus Eesti esimene konvendihoone
ka tähtsamad alevid pidid piirduma muldvallide ning puitpiiretega. Müüride või vallide ümber kaevati lisaks veel vallikraav. Linnamüüridest võimsaim oli Tallinnal. Keskmiselt 11 meetri kõrgune müür ümbritses linna 2,35 km pikkuselt, seda tugevdasid 46 müüri- ja väravatorni. Mõnda kohta oli rajatud isegi topeltmüür. Tartu linna müürid olid veidi lühemad, torne oli neil 18. Tugevalt kindlustatud olid ka Narva ja Viljandi, kus paistsid eriti silma võimsad ordulinnused. Suhteliselt väikest haapsalu piiras 1,4 km pikkune müür. Linnad ei suutnud kasvavat elanikkonda ära mahutada ja nii asus vaesem rahvas eeslinnadesse ehk agulitesse. Nagu ka mujal olid ka Eestis hooned põhiliselt puust, mis tähendas ka kestvat tuleohtu. Alles 15. sajandi algupoolel kujunesid Tallinnast ja Tartust valdavalt kivist linnad. 16. sajandil jõudsid nii kaugele ka Narva ja Viljandi.
• Kastellid - korrapärane nelinurkne ringmüüriga (Vastseliina) • Konvendihooned (Viljandi) - ruudukujulise sishoovi ümber neli hoonetiiba, ristikäik • Vasallidel kindlustatud mõisad (Vao), majalinnused (Virtsu) • Eluolu sarnanes kloostriga - tunnipalvused, ühtsed ruumid söömiseks ja magamiseks • Sakraalehitised - kirikuga seotud (toomkirikud - Haapsalu, Tallinn, Tartu; kloostrid - Pirita, Kärkna; kihelkonnakirikud - Võnnu, Kullamaa, Kambja) ORDULINNUSED • Viljandi • Paide PIISKOPLINNUSED • Haapsalu • Tartu • Vastseliina • Kuressaare LINN. KAUBANDUS JA KÄSITÖÖ • 13. saj • Tugipunktide juurde (ordu- ja piiskopilinnused) • Linnaõigus - reeglite kogum, mille alusel tegutses linna raad • Linna ümber linnamüür • Kodanikel (sakslased) õigused (maja, käsitöö) ja kohustused • Elanikel (eestlased) puudusid õigused • Lübecki (kallis), Riia, Saare-Lääne linnaõigused • Suhted maaisandaga (kui sõltuv)
rajamisaeg langeb esimestesse aastakümnetesse pärast Eesti vallutamist. Suurem osa linnustest purustati Liivi sõja käigus 1558 1583. Linnused funktsiooni järgi: · Kindlustatud mõisamajad ehk vasallilinnused (väikelinnused). Sageli olid need ehitatud tornlinnustena. · Piiskopilinnused, mille püstitasid Saare-Lääne ja Tartu piiskopkonnad. Paremini on neist säilinud Kuressaare ja Haapsalu. · Ordulinnused, mida püstitas Liivi ordu. Paremini säilinud on Rakvere, Narva ja Tallinna Toompea linnused. · Linnade ja alevite kaitseehitused. Paremini säilinud on neist Tallinna linnamüür, lisaks fragmente Tartus, Narvas ja Pärnus. · Kindlustatud kloostrid. Ehedad näited on Padise ja Kärkna (Valkena) - esimene on säilinud suures ulatuses, teine kahjuks väheste varemetena.
kuhjamine, toredus. Sevilla katedraal. · Saksamaa ideaaliks oli üle võtta kõik Pr üleloomulik. Kölni, Freiburgi toomkirikud, Strasbourgi katedraal. Hilisgootika (14.saj keskel) tuli Saksa erigootika, kus oli lihtsustamine, kainus ja asjalikkus. Telliskiviarhitektuur. Maarja kirik Lübeckis ja Tantrigis. · Eesti 13 saj. lülitus Euroopa kultuurikonteksti. Oli jagunenud mitme erineva poliitilise jõu vahel. Ilmalikus arhit. Olid võimsad linnamüürid (Tln müür)+tornid. Ordulinnused (Rakvere, Haapsalu, Viljandi, Põltsamaa, Karksi, Kuressaare: väga heas korras, klassikalise Rooma kastelli eeskujul). Tln kodanlik arhit: raekoda, raeapteek, Kolm Õde, gildimajad. Lääne-Eesti ja Saaremaa - ehitusmaterjaliks paas /dolomiit. Peamiselt ühelöövilised kirikud. Valjala, Muhu, Ridala, Püha kirikud. Kesk-Eesti kolmelöövilised kodakirikud. Ambla, Koeru, Pilistvere. Põhja-Eesti + Tallinn paekivi. Tallinn üks unikaalsemaid, kompaktsemaid gooti stiili näiteid Euroopas.
KULTUURILUGU ROMAANI STIIL (11.-12.saj.) · Tunnusmärk: ümarkaar · Näiteks: Valjala kiriku portaal GOOTI STIIL (12.-15.saj.) · Tunnusmärk: teravkaar · Näiteks: Muhu Pöide Karja kirikud 13.saj.ehitatud Kaarma Kihelkonna Oleviste kirik Niguliste kirik Raekoda u 1400 · Peale kirikute ehitati ka kindluseid ja linnuseid (nt. Saksa Ordu, Narva, Rakvere, Kuressaare, Viljandi ordulinnused) · Tallinna on üks paremini kindlustatud linnu põhjamaades · Tln-s on üle 30 torni Rae Apteek- 15. Saj. RENESSANSS (Eur. 14.-15.saj; Eestis 16.saj.) · Tunnusmärk: *voluudid katuse nurkades * horisontaaljaotus · Näiteks: Mustpeade Maja BAROKK (Eur. 17.saj; Eestis 18.saj.) · Tunnusmärk: *Rikkalik, ülekuhjatud- roosa *Pargid losside ümber *Ülirikkalikud kaunistused · Näiteks: Kadrioru Loss
a. nimetati Tartut juba linnana (Riia linnaõigus, mis oli saadud Hamburgist). · Linnad olid veel Vana-Pärnu, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Narva, Rakvere. Arhitektuur. 1. Ilmalikud ehitised, mis olid peamiselt kaitseehitised - Linnade kaitseks rajati linnamüürid. - Hakati rajama kivilinnuseid. * kastell-linnus korrapärase nelinurkse müüriga linnus, näiteks Toompeal. * tornlinnused (Paide ordulinnus) * ordulinnused, näiteks Viljandis. 2) Valitsevaks oli kiriku- ehk sakraalarhitektuur · 13. saj romaani stiil (ümarkaar, paksud müürid, väiksed aknad, madalad tornid), 14. saj-st valitses gootika (teravkaar, õhemad müürid, kõrged piklikud aknad vitraazidega, roosaken, kõrged sihvakad tornid). · Ehitati: * toomkirikud (piiskopkondade keskustesse) nt. Tallinnasse ja Tartusse
nimetati Tartut juba linnana (Riia linnaõigus, mis oli saadud Hamburgist). · Linnad olid veel VanaPärnu, Haapsalu, UusPärnu, Paide, Viljandi, Narva, Rakvere. Arhitektuur. 1. Ilmalikud ehitised, mis olid peamiselt kaitseehitised Linnade kaitseks rajati linnamüürid. Hakati rajama kivilinnuseid. * kastelllinnus korrapärase nelinurkse müüriga linnus, näiteks Toompeal. * tornlinnused (Paide ordulinnus) * ordulinnused, näiteks Viljandis. 2) Valitsevaks oli kiriku ehk sakraalarhitektuur · 13. saj romaani stiil (ümarkaar, paksud müürid, väiksed aknad, madalad tornid), 14. sajst valitses gootika (teravkaar, õhemad müürid, kõrged piklikud aknad vitraazidega, roosaken, kõrged sihvakad tornid). · Ehitati: * toomkirikud (piiskopkondade keskustesse) nt. Tallinnasse ja Tartusse
· Kindlustatud mõisamajad ehk vasallilinnused (väikelinnused). Sageli olid need ehitatud tornlinnustena (säilinud on Vaol ja Kiius). Suuremate ehk majatüüpi vasallilinnuste ehedad näited on Purtse (taastatud algkujul) ning Keila (säilinud on madalad müürid, mis on välja kaevatud). · Piiskopilinnused, mida püstitasid Saare-Lääne ja Tartu piiskopkonnad. Paremini on neist säilinud Kuressaare ja Haapsalu. · Ordulinnused, mida püstitas Liivi ordu. Paremini säilinud on Rakvere, Narva ja Tallinna Toompea linnused. · Linnade ja alevite kaitseehitused. Paremini säilinud on neist Tallinna linnamüür, lisaks fragmente Tartus, Narvas ja Pärnus. · Kindlustatud kloostrid. Ehedad näited on Padise ja Kärkna (Valkena) - esimene on säilinud suures ulatuses, teine kahjuks väheste varemetena. Valdav osa suuremaid ordu- ja piiskopilinnuseid oli Eestis (ja ka mujal Vana-Liivimaal)
Eestis. Konvendi hoone on nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsevad neli hoonetiiba. Need on tavaliselt kolmekorruselised. All on majapidamisruumid, üleval kaitsekorrus, teisel korrusel paiknevad kirik, rüütelvendade koosolekuruum (kapiitlisaal), söögisaal (refektoorium), magamissaal (dormitoorium) ja linnusepealiku (komtuuri) eluruumid. Tihti ümbritseb siseõue ristkäik. Kõige paremini säilinud konvendihoone asub Toompea linnuses. 4.Miks jagatakse sinu arvates linnused kolme liiki: ordulinnused, piiskopilinnused, vasallilinnused? Linnused jagatakse kolme tüüpi vastavalt nende ehitajatele. 5.Millistest linnusetüüpidest koosnes Toompea linnus? Kas tead mõnda sealset torni nimepidi? Toompea linnusel ehitati konvendihoone kastell-linnuse sisse. Eeslinnuse nurkadesse püstitati tornid: edelasse kuulsaim Pikk Hermann(45,6m), loodesse ripptorn Pilsticker (Nooleteritaja), kirdesse Landskrone (Maa kroon) ja kagusse Stür den Kerl (Tõrju vaenlast). 6.Kus asus Eesti esimene konvendihoone
Kuigi Katarina kirik pidi Tallinnas olema ääretulkt suur,pole tast peale fragmentide midagi järel.Kloostrid ehitati suureks,et rohkem inimesi sinna sisse mahuks Ilmalikust arhitektuurist võib mainida mõisaid,linnuseid ja maju. Mõisad olid esimesed kivihooned maal talupoegade puuhoonete kõrval.Linnused olid eelkõige rajatud kaitsefunktsioonina,keskaja lõpuks hakkavad ilmuma tornlinnused,järgmisena konvenditüüpi linnused(Nt ordulinnused Kuressaares,Rakveres).Majad linnas olid 2-4 korrulised viilkatusega,kus 1.korrusel oli eluruumid nagu esik ,eluruum,kook,teasel korrusel magamisruumid (mitteküetavad,sest soe õhk alt läks üles). Kirjandus: põhilise osa moodustavad kroonikad.Ladina keel taandub ja asendub kesk-alamsaksa keelega.Kroonikute kõrval oli arvatavasti levinud ka saksamaalt tulnud ilmalik kirjandus. Muusika:tihedasti seotud religiooni ja kirikuga,muusika saatis misaat,laulis oor,olemas ka organistid
annaabi.ee 
