Vana-Liivimaa valitsemine: Riia peapiiskop ning Saare-Lääne, Tartu, Kuramaa ja Tallinna piiskopid, Liivi ordumeister ja orduametnikud, Vasallkonnad, Linnad (Riia, Tallinn, Tartu). Kuldne periood: Jõukuse kasv. Rahvaarvu kasv. Kohalike elanike õiguslik oluikord muutus järjest ebakindlamaks, aga ka neid puudutas jõukuse kasv.Pillav elustiil. Põllumajandus: Seoses linnastumise ja manufaktuuritööstuse arenguga Lääne-Euroopas kasvas nõudlus teravilja järgi. Kvaliteetne rehes suitsu käes kuivatatud rukis
· rüütelvennad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga, nad moodustasid ordu sõjajõudude tuumiku. · poolvennad, kelleks olid mitmesugused käsitöölised - sepad, pagarid kingsepad jm. · preestervennad, kes toimetasid vajalikke kiriklikke kombetalitusi. Vasalle Liivi ordu aladel ei olnud. Mõisad kuulusid ordule, neid juhtisid vastavad orduametnikud,kes teostasid mõisade kaudu ka kohaliku haldust. Ordu majanduselu juhtisid linnuste ja losside majandusülemad, laekurid, veski- ja köögimeistrid ning teised sarnased ametimehed.
Mõisad oli talud, kuid suuremad kui talupoegadel. Mõisnikud käisid Idamaades ja kuna nad tahtsid samuti hakata elama nii nagu seal aga selleks oli vaja raha, siis koormised tõusid. Maapäev-otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, lahendati tülisid, määrati makse, tehti seadusi talupoegade pagemise eest. Oli esindatud 4 seisust: · Riia peapiiskop ja muud vaimulikud · Ordumeister ja muud orduametnikud · Vasalkondade esindajad · Linnade esindajad Meespäev- koguneti vasallide siseküsimuste lahendamiseks Linnadepäev- linnaametnikud kooskõlastasid oma huvisid Wolter von Plettenberg- tugevaim ordu juht ja hea diplomaat Linna ja kaubandus: Linnaõigused: 1. Lübecki õigus- Tallinn, Narva, Rakvere 2. Riia linnaõigus- Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu 3. Nn. Piiskopiõigus- Haapsalu, Vana-Pärnu Linna juhtis Raad Raekojas. Raes oli 24 liiget (12 istuvat liiget ja 12 puhkavat liiget).
maavabad - muistsete eesti ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel. Ei kandnud tavakoormisi, vaid teenisid sõja korral lääniisanda ratsaväes. meespäev - Harju-Viru vasallide koosolekud. linnadepäev - Liivimaa linnade koosolekud. maapäev - Liivimaa seisuste koosolek. Seal arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, lahendati tülisid, määrati makse jne. Koos käis 4 seisust: 1) vaimulikud, 2) orduametnikud, 3) vasallid, 4) linnade (Riia, Tallinn, Tartu) esindajad. Esimene Maapäev kutsuti kokku 15.sajandi I poolel (1421) ja neid peeti kas Valgas või Volmaris (nüüd Valmiera) raad e magistraad - linnade kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, linnanõukogu (saksa k. Rat - nõukogu). bürgermeister - rae juhatuse liikme nimetus. sündik - linnajurist linnafoogt - maahärra esindaja linna rae juures. gild - kaupmeeste või tsunftide ühendus. Kaupmeeste ühendustest on tuntud on Tallinnas tegutsenud
andma. Maa hakkas muutuma perekondlikult pärandatavaks. 1421 hakkas koos käima Maapäev selleks, et arutada - omavahelisi probleeme, - arutada maksude määramist - välispoliitiliste küsimuste arutelu - arutati ka talupoegadesse puutuvat Maapäevas olid esindatud: 1. Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulike esindajad 2. Ordumeister ja orduametnikud 3. Vasallide ehk läänimeeste esindajad (Saare-Lääne ja Tartu piiskopkonna vasallid olid moodustanud oma rüütelkonna. Harju-Viru rüütelkond, mujal ei olnud) 4. Linnad, Riia, Tallinn ja Tartu saatsid oma esindajad. Talupoegi Maapäeval ei olnud. Neisse puutuvaid küsse arutasid teised. Oli mõeldud selleks, et siinset piirkonda ühendada ja vasallide ja maaisandate vahelin ekoostöö. Kuna aga ükski otsus,
läheks. Vasallide olukord paranes, sest kadus ära võimalus, et maa tuleb tagasi andama. Maa hakkas muutuma peresiseselt pärandajaks. Vasallid hakkasid muutuma mõisnikeks. Alates aastast 1421 hakkas koos käima MAAPÄEV, et koos arutada omavahelisi probleeme, maksude määramist, välispoliitililiste küsitluste arutelu ja arutati ka talupoegadesse puutuvat. Maapäeval oli esindatud 4 seisust: 1. Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud 2. Ordumeister ja orduametnikud 3. Vasallide ehk läänieeste esindajad (Saare-Lääne rüütlekond, Tartu rüütlekond, Harju-Viru rüütlekond) 7 4. Suurtemate linnade(Riia, Tallinn, Pärnu) esindajad 5. Maapäeval polnud esindatud talupojad. Seal arutati palju, kuid reaalset otsust ei viidud ellu. 14
muutis keeruliseks valduste killustatus. Kuramaa piiskopkond oli kõige vaesem ja iseseisvat poliitikat ei ajanud. Liivimaa maapäevad – kes seal osalesid, kus toimusid ja mis küsimusi seal arutati? Toimusid Volmaris e Valgas. Otsuste tegemisel lähtuti konsensuse põhimõttest. Seal arutati järgmisi probeeme: 1) Välispoliitilised küsimused 2) Omavahelised tüliküsimused 3) Maksud 4) Talurahva küsimused Esindatud olid 4 seisust: Riia piiskop+ teised vaimulikud; Liivi ordu meister+ orduametnikud; Vasalkondade esindajad; linnade esindajad. Liivimaa riikide välissuhted naaberriikidega. Välissuhtluses kõige aktiivsem jõud oli Saksa ordu. Piiskopid hoidsid pigem kaitsepositsioonile. Keskaegsed linnad Liivimaal (9). 1) Riia 2) Dorpar e Tartu 3) Pernau e Pärnu 4) Fellin e Viljandi 5) Reval e Tallinn 6) Hapsal e Haapsalu 7) Weissenstein e Paide 8) Narwa e Narva 9) Wesenberg e Rakvere Keskaegsete linnade valitsemine (raad ja raehärrad) ja linnade
vähened 4st 3le. Võimusuhted: Sagedased olid konfliktid juhtiva rolli pärast. Liivi ordu vallutas Taanile kuuluvad Põhja-Eesti alad. Tüli lahendati 1238.a sõlmitud Stensby lepinguga. Liivi ordumeistri ja Riia peapiiskopi konflikti põhjuseks oli ordumeistri soovimatus alluda Riia peapiiskopile. Kodusõjad sel põhjusel kestsid kuni Eesti keskaja lõpuni. 14.saj hakkasid toimuma igaaastased Vana-Liivimaa neljaseisusliku grupi e. Kuuria nõupidamised( Riia piiskopid, Liivi ordumeister+orduametnikud, Vasallise esindajad ning linnade esindajas Riiast, Tallinnast ja Tartust) Eesmärk oli lahendada maahärrade vahelisi konflikte, et vältida kodusõdu. Maapäevade algus- iga aastased nõupidamised, mille eesmärkideks olid 1. lahendada maahärrade vahelisi konflikte, et vältida kodusõdu 2. kindlustada võimu talupoegade üle 3. ühtlustada välispoliitikat PILET 19 Rooma riigi valitsemine
muinaskihelkondadega. Kui 14. sajandil domineerisid Liivimaa võimude vahel suured erimeelsused, mis sageli arenesid relvastatud kokkupõrgeteks, seda iseäranis ordu ja Riia linna vahel, siis 15. sajandit võib pidada Liivimaa konsolideerumise ning seisustevaheliste reguleerimise ajaks. Põlisrahva poliitiline tähtsus nõrgenes üha enam ja enam. Liivimaa maapäevi -- ordumeistri ja ordukäsknike (ordulinnuste foogtid ja komtuurid ning teised orduametnikud), piiskoppide ja teiste kõrgvaimulike ning Tallinna, Tartu ja Riia linnade esindajate omavahelisi nõupidamisi, millel arutati kogu maad puudutavaid poliitilisi, majandus- ja kirikuelu küsimusi -- hakati järjekindlamalt pidama alates 15. sajandi 20.30. aastatest. Jüriöö ülestõus Taani riigi võimu kahanedes muutus Eestimaa hertsogkonna valitsemine kuningale tülikaks Taani kuningas otsustas oma Eesti valgused Saksa ordule maha müüa
lõunast juurde kutsuda) kutsusid sakslased eestlased Paidesse läbirääkimistele. Läbirääkimised hakkasid 4.mail 1343 ja osalesid eestlaste esindajad ning ordumeister ja Tallinna piiskop, kuid tulemuseks oli eestlastest esindajate mõrvamine. Liivimaa maapäev- Maapäevi hakati pidiama 1421. aastal. Neid peeti kord aastas, kus oli esindatud neli seisust: Riia peapiiskop + teised vaimulikud, Liivi ordumeister + orduametnikud, vasallkodnade esindajad ja linnade esindajad (Tallinn, Riia ja Tartu). Maapäevad toimusid Volmaris või Valgas ning otsuse tegemisel lähtuti konsensuse põhimõttest. Seal arutati välispoliitilisi küsimusi, omavahelisi tülisid, makse ja talurahva küsimusi. linnaõigus- Selle põhjal sai asulast linn. Selle andsid maaisandad asulatele. See sätestas teatud privileegid (müntide vermimine, kohtuvõim, valitsemine jne)
Liivi Ordus eristati kolme seisust: rüütelvennad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga, nad moodustasid ordu sõjajõudude tuumiku. poolvennad, kelleks olid mitmesugused käsitöölised - sepad, pagarid kingsepad jm. preestervennad, kes toimetasid vajalikke kiriklikke kombetalitusi. Vasalle Liivi ordu aladel ei olnud. Mõisad kuulusid ordule, neid juhtisid vastavad orduametnikud, kes teostasid mõisate kaudu ka kohaliku haldust. Ordu majanduselu juhtisid linnuste ja losside majandusülemad, laekurid, veski- ja köögimeistrid ning teised sarnased ametimehed Muistsetest Ugandi ja Vaiga maakondadest tekkis Tartu Piiskopkond keskusega Tartus. Piiskop ise elas Toomemäel lossis, sinna lähedale ehitati ka toomkirik (oli sel ajal Baltikumi suurim). Tähtsamad keskused olid veel Otepää ja Vastseliina. Kuna piiskopil puudus sõjavägi, oli suurem osa maadest
annaabi.ee 
