puudub. 4. Milline on aatomi laeng, miks? · Aatomi laeng on neutraalne, kuna prootonid annavad + laengu ja elektronid annavad laengu ja neid on sama palju. 5. Kuidas paiknevad elektronid ümber aatomi tuuma? · Elektronid paiknevad kihtidel. Esimesel kihil võib olla 2 elektroni max, teisel 8, 18, 32. Viimasel kihil on alati max kuni 8 elektroni ja eelviimasel 18. Elektronkihid jagunevad orbitaalideks: s, p, d, f. 6. Perioodilisusseadus. · Keemilised elemendid on tabelisse paigutatud prootonite arvu suurenemise järjekorras. Perioodi moodustavad ühel real asetsevad elemendid. Rühma moodustavad üksteise alla paigutatud elemendid. · Aatomnumber = tuumalaeng = prootonid = elektronid = järjekorra number · Perioodi number = elektronkihide arv · A rühma number = elektronide arv väliskihil = maksimaalne
Aatomiehitus Elektronkate koosneb elektronkihtidest, kusasuvad elektronid. Elektronkihid jagunevad alakihtideks ehk orbitaalideks. Orbitaal on ruumi osa, kus elektronid asuvad suure tõenäolsusega kõige rohkem ning elektronidel on seal ühesugune energia. Elemendi tuumalaeng (aatominumber) Z = prootonite arv = elektronide arv. Elemendi massiarv A = tuumaosakeste arv = prootonite arv Z + neutronite arv N. Elektronkihid: 1. kiht 2 el. 2. kiht 8 el. 3. kiht 18 el. 4. kiht 32 el. Orbitaale tähistatakse väikese tähega, mille ees on kihinumber: 1 el
negatiivse elementaarlaenguga elektronidest. aatomi tuum annab 99,9% kogu aatomi massist Aatomituum väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist koosneb nukleonidest positiivse laenguga prootonitest ja laenguta neutronitest tuuma läbimõõt on suurusjärgus 1015 m Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv jaguneb elektronkihtideks ja need omakorda alamelektronkihtideks ja orbitaalideks Keemiliste elementide levik mendelejevi perioodilisuse süsteemis on 109 elementi, kuid looduses on tuntud ainult 89, sest elemendid nr 43, 85, 87 ja 93 kuni 109 on saada kunstlikult keemiliste elementide leviku seaduspära saab seletada, analüüsides maakoore keskmist keemilist koostist, mille tegi eelmise sajandi alguses selgeks ameeriklane Clark Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
docstxt/14432793318283.txt
mingil lubatud orbiidil. Aatomi üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise kiiratakse või neeldutakse energiakvant. Energia kiirgamine ja neeldumine aatomis toimub vaid portjonite kaupa. 4.Kvantarvud - mõiste ja mida mingi konkreetne kvantarv määrab. Kvantarvud iseloomustavad aatomi olekut, määravad ära aatominerrgia taseme, määravad elektronkatte struktuuri jagunemise elektronkihtideks ja orbitaalideks. Kvantarve on kokku 4: a) Peakvantarv- keskmine kaugus tuumast, tähis n b) Orbitaalkvantarv- määrab orbitaali geomeetrilise kuju , võimalikud orbitaalid, mis on I väärtuse korral stabiilsed . Tähis I c) Magnetkvantarv- määrab orbitaali paiknemise teiste orbitaalide suhtes, tähis m d) Spiraalkvantarv- sisemine liikumine mkroosakestes,millega kaasneb kindel magnetväli. Tähis ms 5.Mis on kvantmehaanika peamised seisukohad?
- aatomite vahel kov side H-F; O-H vees - vesilahused ei juhi elektrit täiendav side, mis põhjustab ainete sulamis- ja - keemilised reaktsioonid kulgevad aeglaselt keemistemperatuuri tõusu - lagunevad 400kraadi juures - põlevad · Hübridisatsioon: Hübridiseerunud orbitaalideks nimetatakse selliseid orbitaale, mis erinevad aatomi lähteolekust suurema · Elektri olekut kirjeldab orbitaal ja tema pöörlemist iseloomustav radiaalse suunitluse poolest. spinn. (Molekul ajab end laiali ning seejärel saab paremini moodustada
Keemia mõisted Aatom aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. Tuumalaeng Elektronkate aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv. See jaguneb elektronkihtideks ja need omakorda alamelektronkihtideks ja orbitaalideks. Elektronide väliskiht ehk valentselektronkiht on suurima peakvantarvuga elektronkiht. Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik. Ioon laenguga aatom või aatomite rühmitus. Molekul molekulaarse aine väikseim osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitus. Aatommass aatomi mass, mis on väljendatud aatommassiühikutes; tähis Ar. Mool ainehulga ühik, mis sisaldab Avogadro arvu aineosakesi; tähis n, ühik mol.
Negatiivse elektrilaenguga. Massiarv - Massiarv on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas. Isotoop - Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aatomite tüübid, mis erinevad massiarvu (A) poolest. Järjenumber ehk aatomnumber ehk laenguarv (Z) langeb neil kokku. Elektronkate - Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv. Elektronkate jaguneb elektronkihtideks ja need omakorda alamelektronkihtideks ja orbitaalideks. Elektronkiht - Elektronkiht on aatomi elektronkatte osa. Orbitaal - Orbitaal on lainefunktsioon, mis kirjeldab elektroni lainelaadest käitumist aatomis (aatomorbitaal) või mitmest aatomist koosnevas molekulis (molekuliorbitaal). Elektronpilv - Elektronkate Vakantne orbitaal tühi orbitaal. Molekul - Molekul on aine väikseim osake, milleks on vastavat ainet võimalik mehhaaniliselt jaotada, ja mis säilitab selle aine keemilised omadused.
Tähised on voolutihedus juhi mingis punktis, mõõdetuna amprites (A). on juhi erijuhtivus, mõõdetuna siimensites meetri kohta (S/m). E on summaarne elektrivälja tugevus juhis, selle ühik on volt meetri kohta (V/m). on juhi aine eritakistus, selle ühik on oom korda meeter ( · m). 1.4 Elektronkate Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv. Elektronkate jaguneb elektronkihtideks ja need omakorda alamelektronkihtideks ja orbitaalideks. Keemilised reaktsioonidtoimuvad eelkõige valentselektronkihi elektronidega (nn valentselektronidega), mis asuvad aatomi tuumast kõige kaugemal. 1.4.1 Elektronkatte tekkimine Negatiivselt laetud elektronide ja positiivselt laetud aatomituuma vahel toimiv elektromagnetjõud tõmbab elektrone tuuma poole. See jõud seob elektronid elektrostaatilisse potentsiaalikaevu (see tähendab, et mida lähemal tuumale elektronid
- - -orbitaal (sigma-orbitaal) koosneb enamasti kahest s-tüüpi orbitaalist side tekib kahe p orbitaali kattumisel kahes ruumiosas - -orbitaal (piiorbitaal) moodustub kahest paralleelsest p-orbitaalist · Kovalentne side ehk atomaarne side - on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv · Hübridiseerunud orbitaalideks nim orbitaale, mis erinevad aatomi keemiline side. lähteolekust suurema radiaalse suunitluse poolest. - Kovalentne side moodustub kas ühe ja sama elemendi aatomite vahel või nende elementide aatomite vahel, mille elektronegatiivsuste
Nägemisel (silma võrkkestas) oluline molekul – retinaal. Valguskvant ergastav pii-elektroni sidemelt, kaksikside nõrgeneb, molekul saab üle minna trans-vormi, mis põhjustab optilises närvis signaali ja valgusaistingu. Molekulorbitaalide teooria. Põhiideed: orbitaalid on delokaliseeritud üle kogu molekuli. Orbitaalid jagunevad siduvateks, lõdvendavateks ja mittesiduvateks. Kuju järgi võib jaotada sigma-, pii-, delta-, jne orbitaalideks. Orbitaalid täituvad elektronidega samuti nagu aatomites: madalama energiaga orbitaalid täituvad esimestena; ühele orbitaalile mahub 2, eripidise spinniga elektroni; võrdse energiaga orbitaalid täituvad algus ühekaupa (Hundi reegel). Keemiline side esineb, kui siduvatel orbitaalidel on rohkem elektrone kui lõdventavatel orbitaalidel. Tahkised jagunevad: metallid (elektrijuhtivus temperatuuri tõustes kahaneb); pooljuhid (elektrijuhtivus temperatuuri tõustes kasvab);
Nukleonide hulka kuuluvad prooton ja neutron. Massiarv on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas. Eristatakse stabiilseid ja mittestabiilseid (radioaktiivseid) ning looduslikke ja tehislikke isotoope. Ebastabiilsed isotoobid püüdlevad stabiilsuse poole ja lagunevad aja jooksul mõneks stabiilsemaks elemendiks. Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv. Elektronkate jaguneb elektronkihtideks ja need omakorda alamelektronkihtideks ja orbitaalideks. Keemilised reaktsioonid toimuvad eelkõige valentselektronkihi elektronidega (nn valentselektronidega), mis asuvad aatomi tuumast kõige kaugemal. Tuumajõud mõjuvad ainult hadronite (kvarkidest koosnevate osakeste) vahel. Tuumajõud on laengust sõltumatu. Ta mõjub ühtviisi nii neutronite kui prootonite vahel. Tuumajõud sõltub sellest kas nukleonide spinn on paralleelne või antiparalleelne.
tõestatud 4 ühesuguse keemilise sideme olemasolu, mis tekkisid Ekvivalentide arv aine mass grammides jagatud aine temperatuuril võrdse arvu molekule. M/M=n=V(1)/22,4. eri tüüpi orbitaalide liitumise teel hübriid orbitaalideks. Mille ekvivalendiga. 4.3 Gaasisegud kattumine sidemete tekkel on suurem s ja p orbitaalidel eraldi. 1s- Keemilise ühendi lühim väljendusviis on keemiline valem, mis 1801.a.formuleeris J
On teada, et metaani molekulis (CH4) paiknevad 4- vesinuku aatomit tetraeetiliselt, tsentris asub C- aatom. Ergastatud C aatomis on 1s2 2s2 2px 2py 2pz. Sellise valemi järgi peaksid metaanimolekulis olema eritüüpi beeta-sidemed ja 3 üksteisega risti olevat SP sidet. Kuid tegelikult on tõestatud 4 ühesuguse keemilise sideme olemasolu, mis tekkimisel eritüüpi orbitaalide liitumisel e hübridasatsiooni teel hübriid orbitaalideks. Ühe 2 ja ühe p hübridisatsioonil tekib z teljel väljavenitatud kujuba s-p pilv, mille omavaheline nurk on 180kraadi. 3.5 Metalliline side metallilise sideme omadused pole kirjeldatavad kovalentse ega ioonilise sideme teooria abil. Metalliline side on osakeste vaheline tõmbumine metallvõres. Võre koosneb positiivsetest metalli ioonidest ja nende vahel vabalt liikuvatest elektonidest, mis moodustavad nn. Elektrongaasid, mis täidab kristallvõre ioonidevahelise ruumi ja
Lainefunktsiooni absoluutväärtuse ruut | |2 on võrdeline tõenäosusega leida osakest vastavas ruumipunktis ja vastaval ajahetkel. Kui elektroni leidumise tõenäosus mingis ruumiosas on suurem, siis me ütleme, et elektronpilve tihedus selles ruumiosas on suurem. Aatomites võib lainefunktsiooniga kirjeldada kõigi (või osa) elektronide käitumist korraga. Lainefunktsioone, mis kirjeldavad vaid ühe elektroni käitumist, nimetatakse orbitaalideks. Tulenevalt elektroni liikumise määramatusest ei ole võimalik täpselt määrata orbitaalide, aatomite ega ka molekulide mõõtmeid. Sageli tasapinnaline kujutis. Täpikeste tihedus kujutatakse orbitaale ruumiosana, milles näitab elektronide leidumise tõenäosust elektroni viibimise tõenäosus on suur (mitte alla antud kohas. 0,9), ehk milles elektron paikneb 90% ajast. Joonis 12.1. Kerakujulise elektronpilve Kvantarvud
ruumialad aatomis, kus elektroni leidmise tõenäosus on suurim, juhul kui antud energianivoo on täidetud. Kõrvalkvantarvu lubatud väärtused on = 0,1,2,3, ... , - 1 Tavaliselt kasutatakse alanivoode määramiseks tähti. 15 = 0 1 2 3 = Sageli nimetatakse neid energia alanivoosid orbitaalideks. Termin orbitaal osutab ruumiosale aatomis, kus antud elektroni või elektronpaari leidmise tõenäosus on kõrge. Magnetkvantarv Magnetkvantarv määrab üksikute orbitaalide orientatsiooni ruumis. Tema mõju elektroni energiale on väike. Antud orbitaali lubatud orientatsioonide arv on määratud ära konkreetsel orbitaalil oleva elektroni orbitaalkvantarvuga. Lubatud väärtused on vahemikus - + (ka 0) Kui = 0, siis = 0 = 1 , siis = 1,0, +1
annaabi.ee 
