Sai kuulsaks paraadkõnedega. Neist tähtsaim ,,Panegyrikos". Panegüürika- Vanas kreekas tervituskõne. Tänapäeval nii pidulik kiidukõne kui ka liialdatud üldistus. Protagoras- kuulsaim sofistidest(480-410), professionaalne retoorikaõpetaja, keda võib pidada ka esimeseks väitlusõpetajaks. Tema meelest tuli õige ja vale ning hea ja halva üle otsustada alati inimese vajadustest lähtudes. Õige on see, mida inimene õigeks peab. Oraatori eesmärk ei ole tõe avastamine, vaid kõne veenvus. Sofistide kritiseerijad väitsid, et nad ei õpeta voorust, vaid oskust elus edukalt hakkama saada. Sofistid- esimesed tasulised kõnekunsti õpetajad. Sofistide filosoofia põhijoon oli relativism- maailmas on kõik muutlik ja suhteline.
paljaks. Ühel freskol, mis kuulub VI sajandisse e.m.a., kannab seda kuningas. Mainitud ürp, mida kutsuti tebenna, oli purpurpunast värvi ja selle veered olid tikandiga kaunistatud. Etruskidelt võtsid selle riietuse koostisosa üle roomlased. Roomas oli lühike tebenna kasutusel kas preestrirüüna või sõdurimantlina. Roomale palju tavalisemaks ning tüüpilisemaks muutus aga pikendatud tebenna, mida roomlased kutsusid toogaks. Selle pikendatud tebenna klassikalist lihtsalt vormi näeme Oraatori pronkskuju puhul, mis pärineb I sajandist e.m.a. Seitsmendal sajandil eKr sarnasesid meeste riided väga kreeka arhailise perioodi meeste riietele. Mehed kandsid arhailisel ajal ühte sorti rüüd, mis oli eest sõlmitud. Hiljem andis see teed tuunikale, mis oli üle pea käiv, ja mida tavaliselt kanti värvilise õlgadel käiva peleriiniga. Peleriin oli tavaliselt lai, lahtine ja rikkalikult tikitud ja sai rahvuslikuks riietuseks Etuurias ning oli eelkäijaks Rooma toogale.
Peale nelja-aastaseid õpinguid Kartaagos, pöördus Augusinus 24-aastasena tagasi koju, et seal töötada õppejõuna. Kuid õpetamiseaeg kodus jäi vaid üürikeseks, sest juba aasta aega hiljem kolis Augustinus tagasi Kartaagosse. Sellest hetkest edasi vaadates võib öelda, et Augustinuse karjäär ja elukäik arenesid tohutu kiirusega. Seitse aastat kestnud edasised õpingud ja filosoofilised diskussioonid tegid Augustinusest kui "kodulinna filosoofist"? ühe tuntuima teoloogi ja oraatori. 383. või 384. aastal läks Augustinus Rooma, selle aja tsivilisatsiooni keskmesse. Seal sai ta endale tööd retoorika õppejõuna (professorina). Seega, juba oma 30. eluaastal, oli Augustinus saavutanud kõige silmapaistvama akadeemilise positsiooni kogu maailmas. Sealt läks Augustinus edasi Milaanosse. Kui ta oli ennast juba Milaanosse sisse seadnud, kolis tema juurde ka tema lesest ema Monika, kes püüdis Augustinust veenda, et ta loobuks oma kaaslasest (Adeodatuse
*tuleb eristada vaadeldava sündmuse sisu ja avaldumisvorme ja nende arvulisi näitajaid (nt intensiivsust, regulaarsust, perioodilisust, sagedust). *on oluline järgida seda, et sündmuste kirjeldus ei seguneks nende interpretatsiooniga. Sellepärast on mõttekas omada protokollis spetsiaalseid graafe faktiandmete ülesmärkimiseks ja nende seletamiseks. *on mõttekas seostada vaatlusandmed ka lisateavega nt kas tormiline aplaus tähendab oraatori mõtte heakskiitu, reaktsiooni vahemärkusele saalist või oraatori äpardusele reageerimist jne *andmete objektiivseks seletamiseks on kasulik leida mingi objektiivne kriteerium võib olla ka keegi kõrvaltvaataja, kellele anda andmeid seletamiseks jne.
oldi sellises poosis juba varem esitatud. Stiil, mida Mathura skulptorid rakendasid, on varase budistliku kunsti otsene jätk ega näita mingeid jälgi klassikalistest mõjudest. Gandhara kunstnike tihti range ja kuiva laadi asemel kasutasid Mathura nikerdajad pehmemaid ja ümaramaid vorme, näidates sellega India traditsiooni soojemat ja senuaalsemat iseloomu. See tuleb eriti esile bodhisattva kujudes, mis on tuletatud algsetest jaksa figuuridest, mis erinevad tunduvalt Gandhara oraatori- või Apollo-tüüpi kujutistest. Teine oluline erinevus peitub kasutatud materjali - kui Gandhara kujud on hallist kildist, siis Mathura nikerdajad kasutasid pehmet punast liivakivi. Ometi valmistati skulptuure ka teistes stiilides nt Kusaani valitsejaid kujutati Kesk-Aasiale omases pinnalises laadis, samuti kasutati ka hellenistlikku võtmestikku (nt Heraklese skulptuurid). Ikonograafia ei olnud veel täielikult paika loksunud, kuid ometi jõudis välja kujuneda
Ümberkirjutatud käsikirju illustreeriti kaunite värviliste miniatuuridega, mis muutsid raamatu eriti kalliks. Bütsantsi kirjanduses põimusid nii antiikne kui ka kristlik . Kiriku mõjul kujunes Bütsantsis välja oma luulekunst ehk hümnograafia . Nendes luuletustes kasutati rahvakeelt ja lihtsamaid vorme. Tolleaegse kirjanduse hulka arvatakse ka kõnekunst. Bütsantsis saavutas see eriti kõrge taseme kiidu- ning ülituskõnede osas. Oraatori meisterlikkus seisnes mitte kõne selguses ja loogilisuses, vaid vihjamisi mõistaandmises ehk niiõelda ümber nurga rääkides. Impeeriumi alguseks oli ladina keel . Paljud romealased seda aga ei osanud. Peagi võeti ladina keele asemele ametlikuks keeleks, kreeka keel . See erines aga tunduvalt keskajast pruugitust. Kirjanikud kasutasid aga endiselt klassikalist kreeka keelt. 20 Teadus. Bütsantsi teaduse mehed tegid nii mõndagi huvitavat
kreeka ainestikul kreeka nimedega rooma komöödia. Terentius, kes jäljendas Menandrost, käsitleb argieluprobleeme. Puudus jämekoomika, jõhker nali, labasus. Meeldis just eriti ülikutele. Tema proloogid kaitsesid teda kirjanduslike rünnakute eest. Ühesõnaga roomlased jäljendasid kreekat. Ühendasid mitu näidendit ka üheks selline nähtus oli neil üsna levinud. Peale Terentiust hakkab kirjanduslik traditsioon hääbuma. Sagenesid poliitilised intriigid, sagenes oraatori kunst ebastabiilsus. Läksid moodi ajaloolised näidendid pretekstad (purpurääristusega tooga järgi) näidend Rooma ajaloost, mis püüdis lahendada poliitilisi probleeme (publikut ärgitati ühe või teise poolt hääletama). Nende järgi tõstatati päevakorralisi probleeme, neid ei huvitanud filosoofiline pool. Poliitilised allegooriad. Tekib togata näidend rooma alamkihtide elust. Kadusid moraalsed hinnangud. Autorite suur riskitahe vaadata sinna elupõhja
kuulutada. Suspensiivse e. edasilükkava õiguse puhul võib riigipea seadusprojekti küll parlamendile täiendusteks tagasi saata, kuid korduva tagasisaatmise puhul võtab parlament seaduse ikkagi vastu. Riigipea suspensiivse õiguse puhul olnuks kuningal üksnes esindusfunktsioon.(Eesti Vabariigis on presidendil just selline õigus, Prantsusmaal, USA-s, Venemaal jm. aga vetoõigus.). Alguses olid Asutavas Kogus ülekaalus kuninga vetoõiguse pooldajad, kes koondusid oivalise oraatori krahv Mirabeau ümber, kuid Mirabeau'l halvenes tervis ja 12. aprillil 1791 ta suri. Kahe aasta eest valminud Püha Geneviève'i kirikus peatati jumalateenistus ja sinna paigutati kirst Mirabeau põrmuga. Kogu rahvas leinas oma suurt poega. Selline on Pariisi Panthéoni saamislugu. 15 Talleyrand [talej´ra(n)]-Périgord [peri´goor], Charles Maurice de (1754-1838) Autuni piiskop, esindas
kuulutada. Suspensiivse e. edasilükkava õiguse puhul võib riigipea seadusprojekti küll parlamendile täiendusteks tagasi saata, kuid korduva tagasisaatmise puhul võtab parlament seaduse ikkagi vastu. Riigipea suspensiivse õiguse puhul olnuks kuningal üksnes esindusfunktsioon.(Eesti Vabariigis on presidendil just selline õigus, Prantsusmaal, USA-s, Venemaal jm. aga vetoõigus.). Alguses olid Asutavas Kogus ülekaalus kuninga vetoõiguse pooldajad, kes koondusid oivalise oraatori krahv Mirabeau ümber, kuid Mirabeau’l halvenes tervis ja 12. aprillil 1791 ta suri. Kahe aasta eest valminud Püha Geneviève’i kirikus peatati jumalateenistus ja sinna paigutati kirst Mirabeau põrmuga. Kogu rahvas leinas oma suurt poega. Selline on Pariisi Panthéoni saamislugu. 15 Talleyrand [talej´ra(n)]-Périgord [peri´goor], Charles Maurice de (1754-1838) – Autuni piiskop, esindas
Võimed on kompenseeritavad Võimed nagu ka teadmised ja vilumused on isegi ühe konkreetse tegevuse raames tihti vastastikku kompenseeritavad. Oskus kasutusele võtta oma tugevad küljed ja korvata nõrku on elus edu saavutamise üks eeltingimusi. Eeldusid ja võimeid: - oskus seletada keerukas ja raske lahti lihtsalt ja arusaadavalt, - oskus innustada, huvi äratada, - võime olla autoriteetne, - huumoritaju, - empatia ja mõistvus õppijate sihtes, - suur lugemus, - artistlikkus, - oraatori võimed, - pedagoogiline taktitunne - nõudlikkus, - leidlikkus. Loomepsühholoogias on tehtud edukaid katseid, kuidas kompenseerida õht, juhtivaks peetavat võimet komponenti teisega. Enamik võimed teiseneb elu jooksul vastavalt sellele, kuidas me realiseerime teisi võimeid, omandame uusi oskusi ja teadmisi. Mõnede kutsealade iseloomulikke võimeid Mõistuse- ja kunstiinimesi eristavad loogilis-arutlev ja analüütiline või kujundlik sünteetiline mõtlemistüüp
tuldud mitte ainult etendust vaatama, vaid ka oma riiklikku eneseteadvust kinnitama. 51. Kreeka retoorika (Lysias, Isokrates, Demosthenes) Kreeka retoorika Tõuke arenguks sai kõnekunst 5. saj. demokraatia oludes, mil Ateena ja Sitsiilia demokr. kogukonnad kujunesid kõnekunsti keskusteks. Siis tekkis ka kõnekunsti teooria- retoorika. Sel ajal hakkavad kuju võtma ka tulevase retoorika põhiliigid- pol. kõne rahva ees, kohtukõne ja uusima liigina epideiktiline e. pidulik kõne. Oraatori kõne muudab kirjanduslikuks zanriks alles sofistika. Ly si as (u. 4 59 -3 80 e. Kr. ) Ta oli rikas metoik ja kuulus Ateena dem. parteisse. "Kolmekümne türannia " ajal tegutses ta logograafina s.o. kõnede kirjutajana. Ta koostas väga mitmekesise iseloomuga kohtukõnesid, mida iseloomustavad eredad värvid ja veenev argumentatsioon. Ta keel on selge ja lihtne. Meie ajani on jõudnud tema kõnedest 34. Tema kõnedes peegelduvad ilmekalt tolle aja Ateena ühiskonna elu-olu ja kombed.
Sooviti ka, et aidataks kaasa revolutsiooni jätkamisega. Lenin lõpetas lausega „Elagu sotsialistlik maailmarevolutsioon!“. See lõi kõik tummaks, seni oli asja käsitletud kui kodanlik-sotsialistlikku reformatsiooni. Sooviti järele jõuda ülejäänud Euroopale ja siis peaks minema edasi maailmarevolutsiooniga. Lenini sõnum mõjus plahvatuslikult. Paljud kohalviibijad ei omistanud sellele ka liialt suurt tähtsust, leides, et tegemist on oraatori kõnenipiga. 4.apr tõid Petr enamlikud ajalehed ära Lenini tegevusprogrammi, enamlaste tegevusprogrammi. See sai tuntuks kui aprilliteesid, need süvendasid ja selgitasid eelmisel päeval välja öeldud sots revol mõtet. Nende peamine seisukoht oli see, et käimasolev kodanlik-demokr revol tuleb viivitamatult kasvatada üle sotsialistlikuks revolutsiooniks. Mingit järele jõudmist, arengut, ootamist pole, kõik peab toimuma otsekohe. Vm töölisklass oli liialt nõrk,
annaabi.ee 
