MIKROBIOLOOGAI ERIOSA KORDAMINE BAKTERIOLOOGIA Loetletud bakterite: · Taksonoomia (põhivorm, Gram-värvuvus) · Spetsiifiline või oportunistlik haigustekitaja · Mikroobi poolt põhjustatud haigus või haigused · Mikroobi virulentsusfaktorid (toksiinid, ensüümid jne) · Mikroobi esinemine väliskeskkonnas · Profülaktika ja ravi Gram-positiived pulgad Listeria monocytogenes Corynebacterium diphtheriae Mycobacterium leprae Mycobacterium tuberculosis Eoseid moodustavad: Clostridium perfringens Clostridium tetani Clostridium botulinum Clostridium difficile Gram-positiivsde kokid Staphylococcus aureus
nakatumist tekib ravimata juhtudel varane HIV-tõbi. Ravimata juhtudel jõuab haigus kaks aastat hiljem oma lõppfaasi ehk AIDSi. HIV/AIDSi sümptomid Osadel inimestel kulgeb see ilma sümptomiteta, teistel tekivad aga tavalised viirusnakkuse sümptomid: peavalu, kurguvalu, liigesevalu. Kui haigus süveneb ilmnevad rohkem sümptomeid: süvenev väsimus, öised higistamishood, palavik, peavalu jne. Suurenevad lümfisõlmed. AIDSi faasis tekib oportunistlik haigus või kasvaja. HIV/AIDSi ravi Ravi ja ravimid on patsiendile tasuta. Antiretroviirusravi aeglustab viiruse paljunemist ja takistab tervete rakkude nakatumist. Toimub raviasutuses. Statsionaarne ravi. Üheks HIV ravimiks on näiteks antibiootikumid ravimid, mis leevendavad valu ja depressiooni. AIDSi jaoks pole veel ravi leitud. Pildid Kasutatud kirjandus www.hiv.ee www.google.ee http://www.terve-eesti.ee/hiv-ja-aids/ http://www
• Kallistamine • Suudlemine KUIDAS MA TEAN KAS MUL ON HIV? • HIVnakkuse äge faas – 2–3 nädalat Palavik Kurguvalu Liigesevalu • LASfaas – 2–10 aastat Lümfisõlmede suurenemine Ekseem ja psoriaas • Varajane HIVtõbi – 4–8 aastat Süvenev väsimus Öised higistamishood Põletikud nahal ning limaskestal • HIVhaigus ehk AIDS – 10 aastat Mõni oportunistlik haigus Kasvaja KUIDAS MA TEAN KAS MUL ON HIV? • HIVtestimine • HIV nõustamis ja testimiskabinettides ning noorte nõustamiskeskuses saab HIV testi teha TASUTA • Vastuvõtule eelnevalt aega kinni pole vaja panna KUIDAS MEIL LÄHEB? • Eesti on aastaid olnud kiireima HIVi levikuga riike maailmas. • Kui Eestis registreeritakse aastas 100 000 elaniku kohta umbes 25 uut HIVjuhtu,
· Enamus otsuseid on mitteratsionaalsed. · Otsustamist mõjutavad tunded ja keskkond. - Parimale lähima variandi valik. - Otsustamine ühe/paari kriteeriumi alusel. - Lihtsaima/kättesaadavama variandi valik. - Teiste inimeste mõjutustel valimine. 7. Karjääri planeerimise strateegiad (Allen et al, 4). · Seotud karjääri planeerimisega tegelemise stiimulite ja motiividega. · Oportunistlik (väliselt juhitud). · Elumuutusest lähtuv. · Eneseanalüüsist lähtuv (sisemiselt juhitud). · Uuriv. 8. Mille poolest erineb 20ndates, 30ndates ja 40ndates inimeste lähenemine karjäärile? Mis on nende peamised mured, millega nad karjäärinõustaja poole pöörduvad? · 20ndates: Kõik on ees, võimaluste paljusus, proovimise vajadus, sotsiaalne surve, materiaalsed kohustused puuduvad, madal motivatsioon karjääri planeerimiseks.
etappides. 1) kasv 4-13a 2) uurimine 14-24a 3) väljaselgitamine 25-44a 4)säilitamine 45-64a 5) eraldumine 65+ 8. Peamised karjääriotsuste tegemise liigid (Ruppert&Ertelt) 1) otsustamise vajaduse tunnetamine 2) karjäärialternatiivide otsimine ja hindamine vastu kriteeriume 3) reastamine 4) otsuse tegemine 5) ootuste ja tulemuste võrdlemine ja hindamine 9. Karjääri planeerimise stiilid (4) oportunistlik passiivne, inimnene ootab võimalusi/pakkumisi, kui võimalus tuleb, teeb kiire ja pealiskaudse analüüsi. Positiivne: inimene oskab kiiresti analüüsida. Negatiivne: kui pakkumisi pole Tallinna Ülikool piisavalt, ei pruugi ta edasi liikuda, jääb lõksu oma passiivsusesse. Elumuutustest lähtuv - inimene pole ise valimud seda stiili, elu on kuidagi andnud selle talle
6. Peamised karjääriotsuste tegemise liigid (Ruppert&Ertelt) – 1) otsustamise vajaduse tunnetamine 2) karjäärialternatiivide otsimine ja hindamine vastu kriteeriume 3) alternatiivide reastamine 4) otsuse tegemine 5) ootuste ja tulemuste võrdlemine ja hindamine. Vale viis: parima lähima varjandi valik, otsustus ühe/paari kriteeriumi alusel, lihtsama/kättesaadavama variandi valik, teiste mõjutusel. 7. Karjääri planeerimise strateegiad (4) – oportunistlik – (väliset juhitud) passiivne, inimnene ootab võimalusi/pakkumisi, kui võimalus tuleb, teeb kiire ja pealiskaudse analüüsi. Positiivne: inimene oskab kiiresti analüüsida. Negatiivne: kui pakkumisi pole piisavalt, ei pruugi ta edasi liikuda, jääb lõksu oma passiivsusesse. Elumuutustest lähtuv - inimene pole ise valimud seda stiili, elu on kuidagi andnud selle talle. Selle stiiliga käivad üldiselt kaasas negatiivsed emotsioonid, sest olukord on elu poolt peale sunnitud
Kuidas peaksid tegema, see, mis KÜSITUD: 1. Otsustamise vajaduse (probleemi) tunnetamine. 2. Alternatiivide otsimine ja nende hindamine vastu kriteeriume. 3. Alternatiivide reastamine. 4. Otsuse realiseerimine. 5. Oodatud ja tegeliku tulemuse võrdlemine, hinnangu andmine. 7.Karjääri planeerimise strateegiad (Allen et al, 4)- Seotud karjääri planeerimisega tegelemise stiimulite ja motiividega. Oportunistlik (väliselt juhitud). Elumuutusest lähtuv. Eneseanalüüsist lähtuv (sisemiselt juhitud). Uuriv. 8.Mille poolest erineb 20ndates, 30, 40 inimeste lähenemine karjäärile? Mis on nende peamised mured, millega nad karjäärinõustaja poole pöörduvad? 20 Kõik on ees! Võimaluste paljusus. Proovimise vajadus. Materiaalsed kohustused puuduvad. Sotsiaalne surve.
kogemuslik tõendus on selgelt puuduv hoolimata uuringud korduvalt üritavad tuvastada tõendeid äri tõusvast edust mis tuleb strateegilisest plaanimisest. Võibolla strateegiline plaanimine on vastuolus terminitega. Planeerimine on põhiliselt bürokraatlik protsess et seda hästi teha see nõuab organisatsioonil olema parimad administratiivsed voorused. Strateegia jällegi teisest küljest on põhiliselt ettevõtlik isegi oportunistlik ettevõtlik äril ebatõenäoliselt ei pühenda palju jõupingutusi planeerimisse. Juhtimine eesmärkide kaudu 6 1. Strateegia eesmärk. Intuitiivselt võib paista silmnähtavalt et strateegia on ainult väärt seni kuni aitab kaasa äri tasuvusele. Samal ajal on see võrdselt silmnähtav et strateegia on pikaajaline termin ja ebatõenäoliselt aitab kaasa palju nüüdse aasta kasumile ja kaotusele
Enamus malapteruride on kääbusliigid, alla 30 cm pikad. Kõige väljapaistvam aspekt Malapteruruse juures on tema tugev elektrogeeniline võime. Elektrielund mis arenes välja tema rinna lihasest, ümbritseb keha kogu tema pikkuses ning on võimeline 350 v laenguks (50 cm piikune isend võib toota kuni 350 voldise laengu) TOITUMINE Liik on ablas röövkala, saagi küttimiseks ja uimastamiseks kasutab ta halvavat laengut elektrilisest elundist. Ta on oportunistlik toituja ja ta sööb kõige kättesaadavamat saaki oma elukeskkonnad. Elektrisägad on võimelised alla neelama toitu mis on neist kuni kaks korda suurem. KÄITUMINE Elektrisägad on öise eluviisiga ja veedavad suure osa oma päevast olles peidus kuskil urus. Malapterurus electricus on kõige aktiivsem ajavahemikul 4-5 tundi pärast päikeseloojangut, sellel ajal on küttimise ning toitumise tippaeg.
eemaldada. Neid leidub mitmetes kehapiirkondades, eeskätt nahal, ninasõõrmetes ja seedetraktis. Stafülokokid on kõige sagedasemad haavainfektsiooni tekitajad, nende elutegevuse tulemusena tekib haavas mäda. Samuti võivad nad põhjustada naha aluskoes piirdunud mädaseid infektsioone (furunkulid, karbunkulid, abstsessid), raskeid süvainfektsioone, nagu osteomüeliiti (luuüdipõletik), endokardiiti (südame kesta põletik). [4] ***Pseudomonas aeruginosa on tuntud oportunistlik patogeen. Tema vastupidavus desinfektantidele on suur, ta on oluline basseinivee hügieeni parameeter. 3. Basseinivesi ei tohi sisaldada parasiite ega nende mune, samuti Legionella spp, Mycobacterium spp, entero-,adeno-, herpesviirust, A-hepatiidi viirust ega muid patogeenseid mikroorganisme. 4.1. BASSEINIVEE FÜÜSIKALIS-KEEMILISED NÄITAJAD Basseinivesi peab vastama järgmistele füüsikalis-keemilistele näitajatele: 1. Värvus mitte üle 15 värvuskraadi
ka kasutatavates meetodites. Skeemide loomine, Tööturu olukord; In olukord (tervis, maj. olukord, joonistamine, kujutlusharjutused, liikumine – pereliikmete olukord vms); In maine, positsioon; In need on nõustamisvestluse olulised osad.Väga teatud om (võimekus, suhtlemisstiil jne) oluliseks peetakse nõustamisel metafoore ja K-planeerimise viisid- Oportunistlik; sümboleid, mille abil on võimalik kirjeldada Eneseanalüüsist lähtuv; Uuriv olukorda, kogemusi, ambitsioone ja emotsioone Tüüpilised küsimused k-nõustajale- Mida ma ning seeläbi leida neile tähendus in elu peaksin tegema, et võimalikult kiiresti ja kindlalt kontekstis.Testide läbiviimine ja eksperthinnangute edu saavutada?Missugused on valikuvõimalused? Kuidas aru saada, mida ma tegelikult tahan
• Fluorokinoloonid: muundunud DNA güraas, vähenenud permeaablus. HI kontrolli meetodid peaksid keskenduma steriilse aparatuuri saastumist, nosokomiaalse ülekande takistamiseks. Tarbetu laia spektriga antibiootikumide kasutamine võib selekteerida resistentsust. Bakterid mõmm :) 05/06 Stenotrophomonas, Burkholderia, Acinetobacter, Moraxella Stenotrophomonas maltophilia. Oportunistlik patogeen, haigus häiritud immuunsusega inimestel. Tavaliselt resistentne β-laktaamidele, aminoglükosiididele – seega pikaajalise antibiootikumravi patsientidel risk haigestuda. HId: bakterieemia, pneumoonia, meningiit, haavainfektsioonid, UTId. Põhjuseks kontamineeritud desinfektandid, respiratoorne teraapia ja monitooringuvarustus, jäämasinad. Antimikroobne teraapia on komplitseeritud, kuna esineb palju resistentsust. TMP-SMX on kõige aktiivsem,
Patogenees ja infektsioon. Peremeesorganismi ja mikroobide suhteid käsitlevad mõisted. Mutualism – peremeesorganism ja temal asuv mikroob saavad üksteisest vastastikku kasu. Kommensalism – mikroob saab kasu peremeesorganismist, kuid ta ei kahjusta seda, aga pole talle ka vajalik ega kasulik. Parasitism – mikroob saab kasu peremeesorganismist, kuid kahjustab seda. Esmane patogeen – mikroob, mis üksinda põhjustab peremesorganismi infektsiooni. Oportunistlik patogeen – mikroob, mis kahjustab peremeesorganismi ainult siis, kui selle immuunsüsteem on nõrgestatud. Bakterite erinevad vormid. Gram positiivsete ja Gram negatiivsete bakterite erinevus. Fakultatiivsete ja obligatoorsete patogeenide erinevus. Spiroeedid, kokid, kokobatsillid, virbiord, batsillid Gram pos- peptidoglükaani kiht paks , teihhoiinhape Gran neg- LPS,õhuke peptidoglükaan Fakultatiivsed patogeenid on näiteks bakterid, mis paljunevad väljaspool peremeesorganismi
Nukleokapsiid 105 nm, 162 kapsomeeri. Beetaherpesviirus. Herpesviirustest suurima genoomiga. NB! Sisaldab ka mRNA-d, mille partiklis infektsiooni tekitamiseks kaasa võtab. Replitseerub ainult inimese rakkudes. Epidemioloogia. Sagedaseim kongenitaalsete defektide viiruslik põhjus. Tavaline inimese patogeen, infitseeritud 0,5…2,5% vastsündinutest, 40% STD-kliinikute naispatsientidest. Tavaliselt kerge või asümptomaatiline haigus lastel ja täiskasvanutel, oluline oportunistlik patogeen immuunkompromiteeritutel. Viirus põhjustab eluaegset infektsiooni. Taasteke on nakkuse allikas, võib põhjustada asümptomaatilist levikut. Ülekanne vere kaudu, organsiirdamisel, kõigi sekreetidega (uriin, sülg, sperma, emakakaela sekreedid, rinnapiim, pisarad). Levib suukaudselt, suguliselt, vereülekannetel, koesiirdamistel, emakasiseselt, sünnitusel, imetades. Ülemaailmne, sesoonsuseta.
mida tema kliendid hindavad ja mille eest maksavad. 117Selle kohta vaata "The Theory of the Business", esimene peatukk, "Peter Drucker on The Profession of Management" (Cambridge, Mass.: Harvard Business School Press, 1998). Strateegia muudab selle äriteooria tegevustulemuseks. Selle eesmärgiks on võimaldada organisatsioonil saavutada soovitud tulemusi prognoosimatus keskkonnas. Strateegia võimaldab organisatsioonil olla tahtlikult oportunistlik. Strateegia on äriteooria proovikiviks. Kui strateegia ei tooda soovitud tulemusi, on see tavaliselt esimeseks tõsiseks märgiks, et äriteooria tuleb uuesti läbi mõelda. Tihti on ka ootamatud õnnestumised esimeseks märgiks selle kohta, et äriteooria vajab ümber mõtestamist. Selle üle, mis kujutab endast võimalust, saab tõepoolest otsustada vaid juhul, kui on olemas strateegia. Vastasel korral ei ole võimalik öelda, mis tegelikult viib
agregeeruvad). 4) Metabolism RpoS kontrollib näiteks atsetüül-CoA süntaasi geeni transkriptsiooni. See ensüüm on oluline atsetaadi reutiliseerimisel (kiire kasvu korral produtseerivad E. coli rakud atsetaati ja viivad selle rakust välja). 5) Virulentsus RpoS poolt on positiivselt reguleeritud geenid, mis osalevad patogeensete bakterite kolonisatsioonil ja ellujäämisel tingimustes, kus käivituvad peremehe kaitsemehhanismid. 6) Pseudomonas aeruginosa (inimese oportunistlik patogeen) biofilmi moodustumine ja hulgatunnetus (quorum sensing). S-i taset kontrollivad mehhanismid bakterirakus Eksponentsiaalselt kasvavates E. coli rakkudes on S ebastabiilne, poolestusajaga 1,5 kuni 2,5 minutit. See näitab, et S avaldumist kontrollitakse põhiliselt transkriptsioonijärgselt. Lisaks sõltub S ekspressioonitase rakkude kasvukeskkonna temperatuurist. 30° C juures kasvavates rakkudes on S tase kõrgem kui 37° C
annaabi.ee 
