Tööleht: heliloojad romantikud võrdlev tabel Wagner 1813- Leipzigis Helilooja, Viiuli- ja klaveriõpetus Beetho Ooperid 1883 luuletaja, ven kultuurifilosoof, kirjanik, ooperireformaator, dirigent, organisaator, koorijuht Verdi 1813- Itaalia Eraõpetaja juures 26 ooperit Muusikaline Lihtne, viisirikas, 1901 muusikaharidus (Oberto), draama
väljapaistva ooperi ,,Tannhäuser" kirjutamist. 1843 töötas Dreesteni ooperiteatri kapellmeistrina.1861 naastes kodumaale. Ta oli juba ammu unistanud ideaalsest ooperimajast ja 1876a avatigi Wagneri pooldajatest loodud seltsi toetusel Bayreuth'is spetsiaalselt Wagneri ooperite esitamiseks ooperi-muusikamaja. Avamiseks etendati suurejooneline ooperitetraloogia "Nibelungide sõrmus". Looming Wagner oli 19saj suurim ooperireformaator. Tema ooperid olid pideva sümfoonilise arenduse ja katkematu lavalise tegevusega draamad., mis ei jagunenud mitte numbriteks vaid stseenideks. Paljud ooperid põhinerid saksa ja skandinaavia eeposte legendidel ja müütidel(libretod kirjutas ise). Harmoonias oli tal suurteks eeskujudeks Liszt: kromantismid ja pingelised kooskõlad viisid Wagneri puhul juba tonaalsuse kadumiseni. Erakordselt võimas oli ta orkester- tavalisest 4*'ne, suur oli vaskpuhkpillide osatähtsus.
1843. töötas Dreesdeni ooperiteatri kapelmeistrina. 1861 naasis kodumaale. Ta oli ammu unustanud ideaalsest ooperimajast. 1876. aastal avati välismaal Wagneri pooldajatest loodud seltsi toetusel Bayveuthis spetsiaalselt Wagneri ooperite esitamiseks . Selle avamiseks etendati surejooneline ooperitretaloogia. "Nibelungide sõrmus". Antiiktragöödiate eeskujul kanti teos ette neljal erineval päeval. Festivalide traditsioon kestab tänaseni. Looming: 19. saj suurim ooperireformaator. Tema ooperiidee põhiidee oli muusika, tantsu, draama ja poeesia süntees. Paljud ooperid põhinesid Saksa ja skandinaavia eepostel, legendidel ja müütidel. Harmoonias oli talle suureks eeskujuks Liszt. Levinud võteteks tema ooperites on juhtmotiivid iseloomustati kindlaid tegelasi ja sündmustikku. Erakordselt võimas oli Wagneri orkester neljakordne kooseis (tav. 70) palju puhkpille. "Tristan ja Isolde"
* Jäi otsijaks loomingus. 8. R. Wagner Saksa * Saksa romantilis- Dirigent, - - - Ooperid: realistliku ooperi kapell- Tetraloogia väljapaistev esindaja. meister. ,,Niebelungide * Ooperireformaator. Ehitas oma sõrmus" 3 Põhiidee: ooperi- * ,,Lendav - muusika, tantsu, teatri. hollandlane", draama ja poeesia Libretode *,,Tannhäuser" süntees
keelpillikoosseisudele. 3. Romantiline ooper ning Wagner Teemaks inimene üleloomulike jõudude mõjusfääris, süü ja lunastuse idee. Selle kõrval on ka populaarsed hubase miljööga laulumängud, mis esindavad kodanliku suunda. Wagner Ooper oli tema loomingus juhtivaks. Tema ooperite esitamiseks ehitati Festspielhaus. Ooperiteooria põhiidee: kunstide ühtsus teoses, kus on ühendatud sõna, muusika ja ruumilised kunstid. Ta oli ooperireformaator ja Saksa romantilis-realistliku ooperi väljapaistvaim esindaja. Ooperid põhinesid Saksa ja Skandinaavia eepostel, legendidel ja müütidel, tal olid psühholoogilise probleemistikuga ooperid. Tuntud on tema lõputud meloodiad, tema orkestris pidi olema 4kordne, suur oli vaskpillide roll. Lauljatelt nõudis uutmoodi laulmist- ja näitlemisstiili. Wagneri ooperid olid grandioossed teosed, mis haarasid kuulaja jäägitult endasse. Wagneri ooperireform 1
Töötas koormeistrina Würtzburgis, muusikadirektorina Magdeburgis, 2 a kapellmeistrina Riias,kus dirigeeris oopereid ja sümfooniakontserte. Veetis aega Londonis,Pariisis,Berliinis. Töötas Dresdeni ooperiteatri kapellmeistrina, põgenes Liszti abiga Zürichisse,kus elas 10 a. avaldas seal esseesid. Unistas ideaalsest ooperimajast ja 1876 avati spets.tema ooperite esitamiseks Festspielhaus. Pärast surma orgunnis naine festivale. Oli suurim ooperireformaator-muusika,tantsu,draama,poeesia süntees. Peategelased traagilise saatusega õilsad kangelased. Eeskujuks harmoonias Liszt,orkester 4-kordne. Lauljatelt nõudis uutmoodi laulmis-ja näitlemisstiili. Lauljal pidi olema tugev väljendusrikas hääl, hea tervikutunnetus. Suurim teos ooperitetraloogia"Niebelungi sõrmus"(mütoloogia). Tuntud veel ,,Lendav hollandlane", ,,Tannhäuser", ,,Lohengrin", ,,Tristan ja Isolde", ,,Nürnbergi meisterlauljad", ,,Parsifal".
1843 töötas Prezdneri ooperiteatris. Sveitsis tutvus Ludvig IIga. Koostöös kuningaga tekkis idee teostada uus ooperiteater Byrothi ooperimaja. Idee Wagnerilt, raha Ludvigilt. See teater pidi asuma suurest linnast eemal ning see oli mõeldud ainult muusika kuulamiseks. Alguses pidi see olema tasuta. Byrothy ooperiteateris toimuvad tänapäeval wagneri ooperifestivalid, mille organiseerimisest võtavad osa tema perekonnaliikmed. Looming Wagner on 19 sajandu suurim ooperireformaator. Wagner pidas ideaalseks ooperiks muusikalist draamat, kus muusika, draama ja tants on omavahel tihedalt seotud. Wagneri ooperi sündmustik toimub sageli müstilises fantaasiamaailmas. Ooperisüzeed pärit eepostest ja legendidest. Kangelased sageli hukuvad ja on pidanud minema elama allmaailma. Wagneri ooperis on oluline roll orkestril, inimhäält vaatleb kui ühte pilli orkestris. Wagner kasutab ooperis juhtmotiivi (lühike hästi meeldejääv meloodia, mis
rahvalegend ,,Mustast kütist".' · Tegevus toimub 17. saj. https://www.youtube.com/watch?v=svy3yapIJ3A https://www.youtube.com/watch?v=Wj86X1hFjuE · Weber ilmub oma rahvuslike ooperitega väga õigeaegselt. · Metsade romantika, hea ja kurja võitlus see läks inimestele südamesse. 19. saj. keskel tuli põhjalike ooperiuuendustega välja Richard Wagner 1813-1883 Mitmekülgne inimene · a) helilooja, ooperireformaator · b) dirigent · c) muusikakirjanik, libretist, teatriteoreetik "Richard, sa oled geenius!" · Wagneri isiksus oli vastuoluline ja äärmustesse kalduv. · Nooruses olid talle vastumeelsed süsteem, distsipliin ja tehnilised harjutused. · Ta unistas suurtest tegudest. · Ta oli kuulsusjanuline ja luksusearmastaja, enese ja oma kunsti imetleja. 1830? Wagneri võõrasisa oli andekas · portreemaalija, näitleja, laulja, luuletaja.
Giacomo Meyerbeer (prantsusmaa) – ühendas saksa orkestri itaalia vokaalžanriga. Ooperid 'Robert-saatan', 'Hugenotid' Georges Bizet – Orkestriteosed, klaverimuusika, laulud. Pärusmaaks siiski ooper. Jõuline, realistlik, eripärane. 'Carmen' Ooper 19. sajandil (Saksa ja vene) Carl Maria von Weber – ooperid 'Nõidkütt', 'Oberon'. Esimene natsionalistlik helilooja. Kirjutas veel 2 missat. 2 sümfooniat, instrumentaalkontserte. Richard Wagner - 19. saj suurim ooperireformaator (veristlik ooper oli numbriooper e kõik numbrid olid lõpetatud kujul, aga alates Wagnerist hakati looma läbi komponeeritud teoseid), ooperid olid pideva arenduse ja katkematu tegevusega, mis põhinesid müütidel. 'Nibelungi sõrmus', Ĺohengrin' Mihhail Glinka – Looming avaldas mõju kõigile 19. saj vene heliloojatele. Lõi oopereid. 'Ruslan ja Ludmilla', 'Aragonia Jota'. Lõi ka kammermuusikat, koorilaule, romansse. Modest Mussorgski – Looming kajastab Vene demokraatide ideid
ooperi. VOKAALSTIILIST Eksiarvamus: Wagnerit raske laulda suurte orkestrikoosseisude tõttu Tegelikult: Wagner ei nõua karjumist, vaid hääl peab olema tugev, vastupidav. Lauljate meloodia - tehniline alus nõrk. Suhe orkestri ja hääle vahel uus. TEKST Kombeks oli kirjutada riimitud värsstekstile. See tõi kaasa perioodilise ülesehitusega vormiskeemi. Wagner väldib seda -- kasutab algriimi NÄHTUS -- MUUSIKALINE PROOSA -- ei ole perioodilist ülesehitust TÄHTSUS: · võimas ooperireformaator -- ooper kui muusikaline draama · avaldas suurt mõju 20. saj. muusikutele · tõeotsija nii elus kui kunstis · Bayreuthi ooperiteatri asutaja · 19. saj. saksa kultuuri sambaid -- mõtles palju muusika olemuse üle, osakaalu üle teiste kunstide seas, osast inimese elus · raudse järjekindlusega ammendas romantismi võimalused ja saavutas eesmärgi -- kõikide kunstide süntees · partituur keerukas -- harmoonia, orkestratsioon
sümfooniakontserte. Järgnesid aastad Londonis, Pariisis ja Berliinis, valmis Wagneri esimene püsivalt ooperilavadele jäänud ooper ,,Lendav Hollandlane" ning ta alustas teise väljapaistva ooperi ,,Tannhäuser" kirjutamist. Kuna Wagner võttis osa 1849. A Dresdeni ülestõusust, oli ta sunnitud Liszti abigaZurichisse põgenema, kus elas 10 aastat. 1861. Aastal naasis Wagner kodumaale. Looming : Wagner oli19. Sajandi suurim ooperireformaator ja Saksa romantilis-realistliku ooperi väljapaistvaim esindaja. Tema ooperiteooria põhiidee oli muusika, tantsu, draama ja poeesia süntees. Wagneri ooperid olid pideva sümfoonilise arenduse ja katkematu lavalise tegevusega draamad, mis ei jagunendu mitte numbriteks, vaid stseenideks. Levinud võtteks oli tema ooperites juhtmotiivid, millega iseloomustati kindlaid tegelasi ja sündmustikke. Tuntud on ka Wagneri nn lõputud meloodiad, mis kujunesid lühikesest tuumast ja selle arendusest.
a) R.Wagner, G. Verdi Programmiline muusika b) H.Berlioz, F. Liszt Mõiste romantiline realism märgib suunda, mis erineb olulistes joontes kõrgromantismist. Tema rõhutatud intellektuaalsus on sisemine vastuolu romantilise klassitsismiga. Arengu idee muusikas, sageli poleemilise iseloomuga kunstilised ideed ja teooriad kirjutistes. R. Wagner- üks muusikaajaloo keerukamaid isiksusi, helilooja, luuletaja( oma kõigi ooperite libretist), kultuurifilosoof, kirjanik, ooperireformaator, väljapaistev dirigent ja organisaator. Tema ooperiteooria põhiidee : kunstide ühtsus universaalses teoses, kus on ühendatud sõna, muusika ja ruumilised kunstid-(läbikomponeeritud ooper e. muusikalise draama pooldaja.) Muusika olgu viljastatud poeesiast. Traditsioonilise "numbriooperi" asemel tuleb ikka enam ( Beethovenist inspireeritud) sümfooniline arendus, ideaaliks "lõputu meloodia).Oluline osa orkestril, "sümfooniline ooper" ; juhtmotiiv (leitmotiiv) muusikalise sümbolina.
esimene läbiva süzeega ballett) ja seejärel oopereid nagu ,,Orpheus ja Euridyke" (Orfeo ed Euridice), millest hiljem valmib ka prantsuskeelne variant Pariisi jaoks, ,,Alkestis" jt. 1770ndatel sai ta ooperitelllimusi Pariisist ka tänu sellele, et tema endine lauluõpilane Viini õukonnas, printsess Marie Antoinette, abiellus prantsuse troonipärijaga. Teine Glucki propageerija Pariisis oli filosoof J.-J. Rousseau. Glucki puhul on paradoksaalne see, et kuigi ta oli ooperireformaator ning püüdis lähendada teatrit ja muusikat, on ta osutunud pigem monumendiks muusikaloos kui täisvereliseks teatriautoriks teda on surmajärgselt hoopis vähem mängitud kui Mozarti ja viimasel ajal on isegi Händel rohkem kavas. Glucki eesmärk oli itaalia opera seria's taas esile tuua draama ja jätta kõrvale ,,vokaalakrobaatika" (nagu loeme kuulsas eessõnas ,,Alkestise" partituuri esmatrükile),
annaabi.ee 
