Kopenhaageni ooperimaja Otepää Gümnaasium 11.A klaas Kaur Nukka Fakte · Kuulub maailma kõige moodsamate ooperimajade hulka · Asub Kopenhaageni kesklinnas Holmeni saarel · Ehitust alustati 2001 · Hoone valmis 2004. aastal · Hoone avati 2005. aastal · Ehitusele kulus üle 420 miljoni euro · Arhitekt Henning Larsen · Hoone kinkis Taanile A. P. Møller and Chastine Mc-Kinney Møller Foundation 2000. aasta augustis · 1492 istekohta (orkestriauguta) · Hoone kõrval looz, kus näeb nii lavale, kui ka lava taha · Hoones korraldatakse ringkäike · 6 pealava: 1 suures peasaalis,
vaimulikkudeks kantaatideks. Oratoorium- kontsert teos solistidele, koorile ja orkestrile. Esimene 1600. Sarnaneb ooperiga, kuid puudub lavaline tegevus, dekoratsioonid ja kostüümid. Vaimuliku sisuga. Räägitakse piibli lugusid ja pühakute legendidest. Üks keskne tegelane jutustaja. Traditsiooniliselt olid ladina keelsed. Passioon- vaimulik teos, mis jutustab Jeesuse kannatustest. INSTRUMENTAAL MUUSIKA Areneb orkestrimuusika(suuremad pillikoosseisud) Tekkisid orkestrid ooperimajade ja kirikute juurde ning linnades muusikaühingute juurde. Eriti oluliseks oli viiul. Seda võimaldasid Stradivari, Amati ja Guarneri suguvõsad. Need pillid mängivad veel praegugi ja on hästi kallid. Uued zanrid conserto grosso- mitmeosaline instrumentaal teos, kus suuremale pillide rühmale on vastandatud soolopillide rühm. Tavaliselt 3 osaline, need on järjestatud kiire- aeglane-kiire. Soolokontsert mitmeosaline instrumentaalteos, kus orkestrile on vastandatud üks või mitu soolopilli
-Veneetsia tähtsaimad ooperiloojad olid Pier-Francesco Cavalli ja Antonia Cesti -17.saj lõpp Napoli ooperikoolkond - kõrge laulukultuur, meesosad kastraatlauljatele, -Napoli koolkonna hinnatuim helilooja Alessandro Scarlatti, lõi üle 100 ooperi 7. Kirjelda barokkorkestrit! -17 saj ansamblid, sest pille sai kokku häälestada. -Orkestreid oli vaja vastuvõttudeks, ballideks, mängiti ka lossikirikus ja õukonnateatris. Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite , suuremate kirikute juures. -Barokktrio oli aluseks orkestrikoosseisule -pille lisati vastavalt ruumi suurusele ja kõlataotlusele -meloodiahääli mängiti paljude viiulitega, oli vaja täitehääli -kujunses Itaalia orkester, milles oli juhtivaks kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioola(d), vundamendiks tsello, kontrabass, fagott ja mitu harmooniapilli. -selline orkestri tüüp levis Euroopas 18.saj
lasknid mitmeid julgeid algatusi, mille eesmärgiks on olnud laiendada ettevõtte publikut ja taaselustada repetuaari. Lindemanni noorte artistide arendus programm(The Lindemann Young Artist Development Program) loodi 1980 aastal Maestro Levine poolt, et leida ja arendada erakordselt andekaid noori artiste ooperi maailmas.Programm on treeninud uue põlvkonna tuntud Ameerika ooperilauljaid, dirigente ja pianiste, kes esinevad Meti ja teiste maailma kuulsaimade ooperimajade parimates etendustes.Kuigi Ameerikas on veel palju teisi sarnaseid programme on Meti programm teistest oma artistide taseme ja ressursidega kõvasti üle. 8 Kasutatud materjal http://en.wikipedia.org/wiki/Metropolitan_Opera_House_(Lincoln_Center) http://et.wikipedia.org/wiki/Metropolitan_Opera http://en.wikipedia
meloodiapill. Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitte ainult salongilikku kodus musitseerimist (kammermuusikat), vaid ka orkestrimuusikat . Orkestreid võis kohata eelkõige õukondades ja nende ülesanne oli mängida vastuvõttudel ja ballidel, lossikirikus ja õukonnateatris . Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite, samuti suuremate kirikute juures. 18. sajandi algul hakkasid tekkima tudengite ja linnakodanike muusikaühingud; Linnade teenistuses olid tav. ka puhkpillimängijad , kelle ülesanne oli teatud aegadel “tornimuusikat”mängida; Kuna suuremates linnades oli palju eri staatuses häid pillimehi, siis võidi erilisteks
väga nõudlikke partiisid ja juba enne 1620. aastat on loodud esimesed virtuoossed soolosonaadid viiulile basso continuo saatel. Sajandi keskel oli viiulist saanud kammeransamblite ja orkestri peamine meloodiapill. Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul ka orkestrimuusikat. Orkestreid võis kohata eelkõige õukondades ja nende ülesanne oli mängida vastuvõttudel ja ballidel, aga ka lossikirikus ja õukonnateatris. Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite, samuti suuremate kirikute juures. 18. sajandi algul hakkasid tekkima tudengite ja linnakodanike muusikaühingud ning nendegi juurde kuulus enamasti orkester, mis mängis linna saalides, kohvikutes ja väljakutel. Samalaadsed koosseisud barokstiili vokaalmuusikaga, aga samuti vokaalmuusikale iseloomulik meloodika ning improvisatsioonilised kaunistused tulid varsti üle ka pillimuusikasse. Itaalia küpses barokkmuusikas oli kõige tavalisemaks pilliansambliks
tähtsamad jooned olid kaunis ja nüansirikas toon, virtuoosne ja improvisatsiooniline kaunistuste laulmine ning väljendusrikkus. Instrumentaalmuusika Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitte ainult salonglikku kodust muitseerimist (kammermuusikat ), vaid ka orkestrimuusikat. Orkestreid võis kohata eelkõige õukondades ja nende ülesanne oli mängida vastuvõttudel ja ballidel, aga ka lossikirikus ja õukonnateatris. Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite, samuti suuremate kirikute juures. 1600. aasta paiku sündinud barokkstiilis vokaalmuusika kõige tüüpilisem ansambel oli soolohääl või duett basso contunuo saatel. Itaalia küpses barokkmuusikas oli kõige tavalisemaks pilliansambliks barokktrio, mille koosseisus on kaks meloodiapilli ja basso continuo. Hilisbarokile kujunes välja neljahäälne itaalia orkester, milles on juhtivaks kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioola(d) ja
17. sajandi alguse pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esile kerkimine ansambli ja soolopillina. Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas. Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitteainult salonglikku kodust musitseerimist, vaid ka orkestrimuusikat. Orkestrie võis kohata eelkõige õukondades ja nende ülesanne oli möngida vastuvõttudel ja ballidel, aga ka lossikirikus ja õukonateatris. Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite, samuti suuremate kirikute juures. 18. Sajandi algul hakkasid tekkima tudengite jha linnakodanike muusiakühigud ning nendegi juurde kuulus enamasti orkester, mis mängis linna saalides, kohvikutes ja väljakutel. Barokktrio barokkmuuika kõige tavalisem pilliansambel, mis koosnes kahest meloodiapillist ja basso continuost. See on aluseks ka suurematele ansamblitele ja Itaalias tüüpikisele orkestrikoosseisudele. Nii
lõpukoor. Bach "Matteuse Passioon" (vähem religioosne, rohkem isiklik, jõuline, rahvalauludele omaste meloodiatega) INSTRUMENTAALMUUSIKA 17.saj pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine ansambli ja soolopillina (tuntud viiulimeistrid Amati, Stradivari). Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitte ainult salonglikku kodust musitseerimist, vaid ka orkestrimuusikat. Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite, samuti kirikute juures Sonaat instrumentaalteos, mis koosneb mitmest eri karakteriga lõigust. (eri tüübid: kiriku ja kammersonaat). Kuulsaim helilooja oli Arcangelo Corelli (16531713) Kontsert tavaliselt 3osaline teos solisti(de)le ja orkestrile. Kiiretes osades vahelduvad orkestri ja soololõigud. Concerto grosso mitmeosaline orkestriteos, kus väike rühm soolot mängivaid pille võistleb (vastandub) orkestriga
Ladinakeelse oratooriumi suurmeister oli Giacomo Carissimi (1605-1674) ,,Jefta" Itaaliakeelse oratooriumi peameister oli Alessandro Scarlatti (1660-1725).Passioon on Kristuse kannatuslugu kujutav oratoorium Barokiajastu instrumentaalmuusika. 17.saj pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine ansambli- ja soolopillina. Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitte ainult salonglikku kodust musitseerimist, vaid ka orkestrimuusikat. Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite, samuti kirikute juures. Sonaat- koosnes algul mitmest erineva karakteriga lõigust, hiljem mitmest iseseisvast osast. Sonaat võis olla nii kiriku- kui kammermuusikateos. Arcangelo Corelli(1653-1713) 2 Sonaadi paralleelvormiks on kontsert, eelduseks triost suurem koosseis. Concerto grosso
17. sajandi alguse pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esile kerkimine ansambli ja soolopillina. Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas. Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitteainult salonglikku kodust musitseerimist, vaid ka orkestrimuusikat. Orkestrie võis kohata eelkõige õukondades ja nende ülesanne oli möngida vastuvõttudel ja ballidel, aga ka lossikirikus ja õukonateatris. Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite, samuti suuremate kirikute juures. 18. Sajandi algul hakkasid tekkima tudengite jha linnakodanike muusiakühigud ning nendegi juurde kuulus enamasti orkester, mis mängis linna saalides, kohvikutes ja väljakutel. Barokktrio barokkmuuika kõige tavalisem pilliansambel, mis koosnes kahest meloodiapillist ja basso continuost. See on aluseks ka suurematele ansamblitele ja Itaalias tüüpikisele orkestrikoosseisudele
Valiti välja kõige õnnestunumad maskid ja jooned, need fikseeriti. Tegelaskond kujunes välja nagu hiljem dell'artel. 22. Commedia dell'arte tekkimine ja põhilised maskid Itaallased olid need, kes leiutasid portaaliga lava. Portaal lava jaoks nagu raam pildi jaoks täidav raami ülesannet. Teater võttis üle maalikunsti põhimõtte esitas aga elavat pilt. Sellisel laval on näitleja nähtav aind ühest küljest korraga. Portaaliga lava võidukäik itaalia ooperimajade järgi hakatakse Euroopas püstitama just selliseid teatrimaju, traditsiooniline teatriarhitektuur tõrjutakse välja. Eksisteeris dramaturgia. Oli väga täiuslik lavatehnika renessansi insenerid olid andnud endast kõik, et areng oleks tehniliselt täiuslik. Teatris olid näitlejateks asjaarmastajad. Teatril hoone ja dramaturgia aga puudusid näitlejad. Kõrval väljakutel jne esinesid suurepärased näitlejad, profid, kellel polnud dramaturgiat ega katust pea kohal
annaabi.ee 
