tunnustuse. Järgnes paariaastane töö Hannoveri kuurvürsti kapellmeistrina. 1712 siirdus Londonisse, kus veetis oma ülejäänud elu. Sensatsiooniline menu saatis esimest Inglismaal etendunud ooperit "Rinaldo", hea maine kuningakojas kindlustas "Ood kuninganna Anne'I sünnipäevaks". Peale Anne'I surma sai uueks kuningaks Hannoveru kuurvürst George I-na. 1719 rajati püsivalt tegutsev Londoni ooperiteater, Händel sai selle muus.liseks juhiks, algas tema ooperiloomingu kõrgaeg. Tema läbinisti itaaliakeelse ooperiloomingu peamiseks eeskujuks oli Napoli koolkond. "Julius Caesar" tema dramaatilise ooperistiili esimene näide, 1724. "Alcina" peategelane on mitmekülgse karaktri hea näide. "Xerxes" avanumber on parim näide uuest aariatüübist, mis on üles ehitatud üheainsa pika meloodiakaarena, lõi vastukaaluks staatilisele ja venitatud da capo-aariale.
kus tutvus põhjalikult sealse ooperi- ja kirikumuusikaga ning õppis G . B. Martini juures kontrapunkti (kontrapunkt on õpetus mitmehäälsest muusikastiilist, kus kaks või rohkem iseseisvat meloodiat moodustavad ühe kooskõlastatud terviku) . Kuulsust tõid talle sellised ooperid nagu " Röövimine serailist" ja "Teatridirektor" . Ent kuigi neid võib veel maailma eri lavadel näha, on hoopiski tuntum ooper "Figaro pulm" . See ooper on olnud helilooja ooperiloomingu üks tähtteoseid ja ühteaegu maailma ooperikunsti aegumatuid sedöövreid. Nende aastatel Mozart ei saanud enam luua teoseid tühistele, üksnes välise köitvusega libretodele. Pikkadele otsingutele järel jäi ta peatuma "Figaro pulmal", mille oli hiljaaegu kirjutanud andekas näitekirjanik Beaumarchais . Selles näidendis oli kõike, mida helilooja otsis. Kuulus krahv Almaviva tahab petta oma teenrit Figarod ja võita tema pruudi Susanna armastust, kuid osav Figaro koos Susannaga veavad
armastuse palge ees. Mozarti looming on sügavalt humaanne. Nii loobub ooperis "Haaremirööv" kuri Türgi pasa kavatsusest tappa nooruk Balmonte, kes salaja tungis tema paleesse, et päästa oma armastatu. Mozarti ooperid on vormilt veel numbriooperid. Neis on tähtis koht aariatel ja ansamblitel. Suur viisirikkus ja ilmekus muutis paljud neist üldrahvalikult populaarseiks. Mozarti viimane suurem ooper "Võluflööt" on nii öelda Mozarti luigelaul ooperiloomingu vallas, mille ta lõpetas mõni kuu enne surma ning sai tema kuulsusrikka loometee vääriliseks krooniks. "Võluflööt" on muinasjutt - ooper. Muinasjutu-, fantastika-ja heade ning kurjade vaimude maailm oli kaasaegsete kirjanike ning muusikute meelisteema ja kõik muu muinasjutu ning fantastika valdkonda kuuluv ning ta kasutas "Võluflöödis" viimse piirini kõiki selle zanri võimalusi. Mitte eesmärgitult ei ühendanud Mozart "Võluflöödis" opera seria't laulumänguga
Jooksikust kapellmeister oli kartnud kuninga õukonda ilmuda, siiski oli leppimine kiire tulema, sest Händel oli hetkel Inglismaa kuulsaim helilooja ja kuningakoda vajas kontserdielu. 1719.aastal rajas Londoni koorekiht kuninga toetusel suursuguse ooperiteatriteatri ``Royal Academy of Music´´. Kallite piletite müügist saadi tulu, mille eest palgati Euroopa parimaid lauljaid. Teatri muusikaliseks juhiks sai Händel. Sellega algas Händeli ooperiloomingu kõrgaeg kuni 1741.aastani lõi ta kuni 2 ooperit aastas. Ooperiettevõtet saatis algul edu, kuid peagi ületasid kulud sissetulekuid. ``Royal Academy of Music´´ elas üle kaks pankrotti, peale kolmandat pankrotti lõpetas ettevõte töö. Händeli jaoks polnud see ainult majanduslik, vaid ka tervislik löök, teda tabas ajurabandus ja siitpeale helilooja tervis aina halvenes. Nüüdsest pühendus Händel oratooriumide kirjutamisele. Kuulsamad nendest:``Saul´´, ``Iisrael
Londoni reisiks, tingimusel, et tuleb varsti tagasi. See tingimus jäi täitmata-Händel jäi Londonisse! Ta võeti juba esimesel Londoni-visiidil kuninganna Anne`i poolt suurejooneliselt vastu ning tema ooper ,,Rinaldo" läks Kuninglikus Teatris sensatsioonilise eduga. Händel oli tol hetkel Inglismaa kuulsaim helilooja. 1719.aastal rajas Londoni koorekiht kuninga toetusel suursuguse ooperiteatriteatri "Royal Academy Of Music". Teatri muusikaliseks juhiks sai Händel. Sellega algas tema ooperiloomingu kõrgaeg-kuni 1741. aastani lõi ta kuni 2 ooperit aastas. Ooperiettevõtet saatis algul edu, kuid peagi ületasid kulud sissetulekuid. "Royal Academy of Music" elas üle kaks pankrotti, peale kolmandat pankrotti lõpetas ettevõte töö. Händeli jaoks polnud see ainult majanduslik, vaid ka tervislik löök- teda tabas ajurabandus ja siitpeale helilooja tervis aina halvenes. Pärast ajurabandust pühendus Händel oratooriumite kirjutamisele. (2)
Ajastu maneerid ja õukondlik ümbrus tõid muusikasse ooperlikke jooni. Ehk ka sellepärast on need teosed hiljem jumalateenistusel leidnud vähe rakendust, küll aga mängitakse neid palju kontserdisaalides. Haydn kirjutas ka 24 ooperit. 1776. aastast algas Esterháza lossis ooperietendused, kus Joseph kandis ette ka palju teiste heliloojate oopereid. Sagedasemaiks autoriks oli Domenicio Cimarosa. Oma esimese oratooriumi, ,,Tobia tagasitulek," kirjutas Haydn oma ooperiloomingu kõrgajal. Kuulsaim ja tähtsaim oratoorium oli aga ,,Loomine," mille idee oli pärit Londonist. Teos kujutab kolmes osas idüllilisi pilte maailma ja eluslooduse loomisest ning lõpeb esimese inimpaari õnneliku stseeniga enne paradiisist väljaajamist. Teine tuntum oratoorium on ,,Aastaajad," milles on erakordselt siiraid ja eredaid looduskirjeldusi. Haydn alustas muusika loomisega ajal, mil uued klassikalised instrumentaalzanrid olid kujunemis järgus
tõi talle suure tunnustuse. Järgnes paariaastane töö Hannoveri kuurvürsti kapellmeistrina. 1712 siirdus Londonisse, kus veetis oma ülejäänud elu. Sensatsiooniline menu saatis esimest Inglismaal etendunud ooperit "Rinaldo", hea maine kuningakojas kindlustas "Ood kuninganna Anne'I sünnipäevaks". Peale Anne'I surma sai uueks kuningaks Hannoveru kuurvürst George I-na. 1719 rajati püsivalt tegutsev Londoni ooperiteater, Händel sai selle muus.liseks juhiks, algas tema ooperiloomingu kõrgaeg. Tema läbinisti itaaliakeelse ooperiloomingu peamiseks eeskujuks oli Napoli koolkond. "Julius Caesar" tema dramaatilise ooperistiili esimene näide, 1724. "Alcina" peategelane on mitmekülgse karaktri hea näide. "Xerxes" avanumber on parim näide uuest aariatüübist, mis on üles ehitatud üheainsa pika meloodiakaarena, lõi vastukaaluks staatilisele ja venitatud da capo-aariale. Peale ooperiteatri
1710.aastal võttis ta vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti õukonnas. Vahepeal võttis Händel ette reisi Londonisse ja viibis seal kaheksa kuud. 1712.aastal läks ta teist korda Londonisse ja kuna tal oli seal väga suur menu, jäi ta sinna pikemaks ajaks. Seal tõi ta lavale mitu uut ooperit ning kaks pidulikku kirikumuusikateost. 1719.aastal rajati Londonisse ooperiteater, mille muusikaliseks juhiks sai Händel. Sellega algas Händeli ooperiloomingu kõrgaeg ja siitpeale lõi ta kuni 1741.aastani regullaarselt 1-2 ooperit aastas. 1728.aastal läks Händeli juhitav teater pankrotti, seda püüti taastada ja 1729.aastal avatigi teater uuesti, kuigi kasina eduga. Händel sattus sageli vastuollu lauljatega, Londoni ajakirjanduses ilmus tema kohta ränka kriitikat ning 1733 lõpetas Kuninglik Muusikaakadeemia tegevuse. Siit algas Händeli elu raskeim aeg: ta
1710.aastal võttis ta vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti õukonnas. Vahepeal võttis Händel ette reisi Londonisse ja viibis seal kaheksa kuud. 1712.aastal läks ta teist korda Londonisse ja kuna tal oli seal väga suur menu, jäi ta sinna pikemaks ajaks. Seal tõi ta lavale mitu uut ooperit ning kaks pidulikku kirikumuusikateost. 1719.aastal rajati Londonisse ooperiteater, mille muusikaliseks juhiks sai Händel. Sellega algas Händeli ooperiloomingu kõrgaeg ja siitpeale lõi ta kuni 1741.aastani regullaarselt 1-2 ooperit aastas. 1728.aastal läks Händeli juhitav teater pankrotti, seda püüti taastada ja 1729.aastal avatigi teater uuesti, kuigi kasina eduga. Händel sattus sageli vastuollu lauljatega, Londoni ajakirjanduses ilmus tema kohta ränka kriitikat ning 1733 lõpetas Kuninglik Muusikaakadeemia tegevuse. Siit algas Händeli elu raskeim aeg: ta
tööpakkumisi. 1710.aastal võttis ta vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti õukonnas. Vahepeal võttis Händel ette reisi Londonisse ja viibis seal kaheksa kuud. 1712.aastal läks ta teist korda Londonisse ja kuna tal oli seal väga suur menu, jäi ta sinna pikemaks ajaks. Seal tõi ta lavale mitu uut ooperit ning kaks pidulikku kirikumuusikateost. 1719.aastal rajati Londonisse ooperiteater, mille muusikaliseks juhiks sai Händel. Sellega algas Händeli ooperiloomingu kõrgaeg ja siitpeale lõi ta kuni 1741.aastani regullaarselt 1-2 ooperit aastas. 1728.aastal läks Händeli juhitav teater pankrotti, seda püüti taastada ja 1729.aastal avatigi teater uuesti, kuigi kasina eduga. Händel sattus sageli vastuollu lauljatega, Londoni ajakirjanduses ilmus tema kohta ränka kriitikat ning 1733 lõpetas Kuninglik Muusikaakadeemia tegevuse. Siit algas Händeli elu raskeim aeg: ta pidi võitlema
ooperilooming "Müüdud mõrsja" .Keelpillikvartett "Minu elust"; rahvatantsud. Lk. 22 Dovorak- algul orkestrimuusik, 3 aastat konservatooriumi direktoriks New Yorkis, hiljem Praha kontsi juht.Teosed : 10 ooperit, 9 sümfooniat, 4 sümf. poeemi, viiulikontsert, slaavi tantsud, kammermuusika. Venelased Mussorgski rahvadraama "Boriss Godunov" -vene ooperiloomingu tähtsaim teos. Klaverisüit "Pildid näituselt", laulud. Tsaikovski- loomingus tähtsal kohal 6 sümfooniat, ooperid "Padaemand", " Jevgeni Onegin" , balletid "Luikede järv", "Pähklipureja".Kõrgelt hinnatud klaverikontsertid, viiulikontsert, klaveripalad tsüklid "Aastaajad" " Lastealbum" ja kammeransamblid. Paljud Tsaikovski teosed põhinevad karmi saatuse ja õnneunistuste vastuolul. 9. Hilisromantism a)Gustav Mahler b) Rishard Strauss Hilisromantism toetub IXI saj. romantismile.
1797. kirjutas ta „Keisrilaulu“, millest sai hiljem Austria ja Saksamaa rahvushümn. Tema elu lõpuaastad möödusid rahulikult. Kui Napoleon tungis 1809. aasta mais vägedega Viini, käskis ta helilooja maja juurde panna koguni relvastatud auvalve. Haydn suri selles sõjasegaduses 31. mail 1809. Vokaalmuusika-Lisaks 104 sümfooniale, 70 keelpillikvartetile, 24 ooperile, mitmele oratooriumile lõi ta ka 14 missat. Esimese oratooriumi „Tobia tagasitulek“ kirjutas Haydn oma ooperiloomingu kõrgajal. Haydni tähtsaim oratoorium on „Loomine“. „Loomine“ kujutab pilte maailma ja eluslooduse loomisest ja lõpeb esimese inimpaari õnneliku stseeniga enne paradiisist väljaajamist. Tema teine tuntuim oratoorium on „Aastaajad“ Instrumentaalmuusika- Sümfoonia oli 1750. aastatel üsna pretensioonitu orkestriteos. Haydni „Tungi ja tormi ajastut“ iseloomustavad pingestatud väljenduslaad, ebakorrapärased vormid, rahutud rütmifiguurid ja harjumatu harmoonia
kaudu, kuidas ta suhtleb teistega. Oluliseks abivahendiks oli talle orkester, mis nagu kommenteerib laval toimuvat ja tegelaste karaktereid, annab ,,allteksti". Mozart teelahkmel ,,Idomeneo" Wolfgang Amadeus Mozarti (1756-1791) loomingus on ooperil ,,Idomeneo" (1781) eriline koht. Kõigepealt juba seetõttu, et helilooja ise pidas ,,Idomeneod" üheks oma paremaks ooperiks. Samuti on põhjust väita, et just ,,Idomeneo" avas Mozarti küpse ooperiloomingu: ,,Idomeneole" järgnesid ,,Haaremirööv", ,,Figaro pulm", ,,Don Giovanni", ,,Così fan tutte", ,,Tituse halastus", ,,Võluflööt". Pikaks ajaks varjutasid need ooperid oma tähenduselt ,,Idomeneo" ning õieti alles 1970.-1980. aastatel tõusis uus huvi ,,Idomeneo" vastu nii uurijate kui ka interpreetide ringis. Eriti värskelt ja jõuliselt mõjusid lavastaja ja kunstniku Jean-Pierrre Ponnelle'i lavastused Zürichis (1980) ja Viinis (1981), mida dirigeeris Nikolaus Harnoncourt
poole pööratud palve Radamese väejuhiks pühitsemisel, preestrite unisoonne meloodia ooperi III vaatusest, orkestrisissejuhatus ja Aida romanss samast vaatusest jpt. "Aida" partituur on meloodiarikas mitte üksnes aariatesansamblites, vaid ka deklamatsioonilis-kantileensetes retsitatiivides. Meenutagem Aida traagilist monoloogi sellele eelneva Radamese väejuhiks pühitsemisega (I vaatus), stseeni Amnerise juures ning Aida Amnerise duetti (II vaatuse 1. pilt), eriti ega itaalia ooperiloomingu grandioossemaid massistseene erinevate emotsionaalsete kihistustega I vaatuse finaali (Egiptuse vägede võidukas naasmine sõjaretkelt). Uudset psühholoogilist allteksti tõi Verdi ka poeetilise Niiluse pildi lüürilisse lauluvormi (Aida romanss). Ebatavaliseks kujunes "Aida" lõpp. Finaalile lüürilist karakterit taotledes sunnas Verdi vaatuse dramaatiliskulminatsioomlise pinge jäägitult eelmisesse, kohtumõistmisepilti, mis oma kaheplaanilisusega on lausa vapustav. Ooperi
annaabi.ee 
