Meelde jäävad motiivid ning laulja hääle vokaalne valitsemine orkestri üle. Kokku 26 ooperit. Hector Berlioz (1803-1869) 19saj tähtsamaid pr. Heliloojaid. Isa arst ja väga lugupeetud linnakodanik. Õppis selgeks kitarri ja flöödi mängu ja 14 a lõi oma esimese teose. Isa soovil läks Pariisi meditsiini õppima. Kuid külastas teatrit sagedamini kui Ülikooli. 1826a astus Pariisi konservatooriumisse. Oli suur ooperihuviline. Ülikoolipäevil teenis elatist ooperikooris ja kitarritunde andes. Absoluutselt ei meeldinud Itaalia muusika. 1830a valmis esimene suurteos ,,Fantastiline sümfoonia", mille inspiratsiooni allikas oli meeletu armastus inglise näitleja Harriet Smithsoni vastu. 17a anti talle noorte heliloojate ihaldatuim Rooma preemia, mis kindlustas 5ks a, millest 2esimest veetis Roomas, aasta pärast Pariisi naasmist abielluski Smithsoniga ja 9 a tegutses helilooja, dirigendi ja muusika kriitikuna. Järgmised 20 a veetis oma suurema aja
Ta on loonud mitmeid sümfoonilisi teoseid. "Videvik" (sümfooniline pilt) "Koit" (sümfooniline poeem) "5 pala keelpilliorkestrile" Evald Aav (7. mär 1900 Tallinn 21. mär 1939 Tallinn) oli eesti helilooja ja koorijuht. Jäi varakult orvuks ja teenis raha sadamakantseleid. 16-aastaselt Estonia ooperkikoori. Uuris ooperipartituure ja õppis ooperit ja lava seest poolt tundma. Aav lõpetas 1926 Tallinna konservatooriumi kompositsiooniklassi Artur Kapi juures.19161926 Estonia teatri ooperikooris. Ta juhatas harrastuskoore:1924-1927 Tallinna Sõjakooli koor ja orkester, Eesti Laulumehed, Tallinna Koolinoorte Muusika Ühingu segakoor. Ta juhatas 1938. aasta üldlaulupeol ühendkoore.Aav kirjutas esimese arvestatava eesti ooperi Vikerlased. Tegemist oli kolmevaatuselise ajaloolis-romantilise ooperiga. Libreto kirjutas Voldemar Loo. Ooper esietendus Estonias 8. septembril 1928.Ta on kirjutanud sümfoonia d-moll (1938), sümfoonilise poeemi Elu (1935), kontsertvalsi
Evald Aav elanud 7. märts 22. veebruar 1900 Tallinn 21. märts 1939 Tallinn. Oli eesti helilooja ja koorijuht. Aav lõpetas 1926 Tallinna konservatooriumi kompositsiooniklassi Artur Kapi juures. 19161926 Estonia teatri ooperikooris. Ta juhatas harrastuskoore: 19241927 Tallinna Sõjakooli koor ja orkester, Eesti Laulumehed, Tallinna Koolinoorte Muusika Ühingu segakoor. Ta juhatas 1938. aasta üldlaulupeol ühendkoore. Aav kirjutas esimese arvestatava eesti ooperi "Vikerlased". Tegemist oli kolmevaatuselise ajaloolis-romantilise ooperiga. Libreto kirjutas Voldemar Loo. Ooper esietendus Estonias 8. septembril 1928.
lugupeetud linnakodanik. Berlioz õppis selgeks kitarri-ja flöödimängu ning 14.a komponeeris oma esimese teose. Juba noorpõlves erutas teda romantiline kirjandus, millest saadud impulsse püüdis ta muusikas edasi anda. Isa soovil läks ta Pariisi meditsiini õppima, kuid külastas teatrit sagedamini kui ülikooli. 1826.a astuski Berlioz Pariisi konservatooriumi. Ta oli suur ooperihuviline ning vaimustus Glucki ja Spontini loomingust. Ülikoolipäevil teenis ta elatist ooperikooris lauldes ja kitarritunde andes. Tema vaimustunud poolehoid kuulus Weberile ja Beethovenile, absoluutselt ei meeldinud talle Itaalia muusika. Süvenes huvi ka kirjanduse vastu, eriti inspireerisid teda Goethe, T. Moore, Byron, Scott, Hoffmann, Hugo. 1830.a valmis heliloojal esimene suurteos ,,Fantastiline sümfoonia", mille inspireeris fanaatiline armastus Inglise näitleja H.Smithsoni vastu. 27.a-selt anti Berliozile noorte heliloojate ihaldavaim, Rooma preemia, mis kindlustas stipendiumi 5
2003. aastal alustati ingliskeelse filmi "Yvonne is Disobedient" võtetega. Selle stsenaariumi kirjutas Sander aastal 1992 tellimustööna ETV-le, aga see leiti olevat liiga keerukas ja kallis. Hiljem pidi sellest saama TIP-TV suurprojekt, paraku läks see kanal pankrotti. Veel osales ta näitlejana soome filmis ,,Senkiföldje" ning 2007. aastal lavastas ja osales filmis ,,Berlin 1945: Musik Unter Bomben".1985. aasta sügisel asus ta tööle "Estonia" ooperikooris, ja sai oma esimeseks rolliks salapolitseiniku Sulev Nõmmiku lavastatud operetis "Krahv Luxemburg". Esimene suurem muusikalavastus oli "Beau Monde"- esietendus 15. novembril 2000 teatri "Bel-Etage" avamisetendusena. Seda mängiti 108 korda, mis on vaieldamatult Eesti muusikalavastuste rekord. 2002. aasta suvel lavastas ta kogemuse pärast etenduse Tallinnas Püha Katariina kirikus, kus seda mängiti 6 korda. Peale edukat etendust ,,Vandekohus" Inglismaal pakuti talle roll ooperis "The
Evald Aava peateost, ooperit "Vikerlased", peetakse esimeseks eesti rahvuslikuks ooperiks. See esietendus "Estonias" 8. septembril 1928. aastal. Peategelaste psühholoogilisele draamale annavad tagapõhja ajaloolised sündmused - 1187. aastal toimunud eestlaste sõjaretk Rootsi ja Sigtuna linna hävitamine. "Vikerlaste" muusika on aastakümneid veedelnud nii esitajaid kui ka kuulajaid oma laululisuse ja helikeele rahvusliku värvinguga. Aav oli aastaid töötanud "Estonia" ooperikooris ning kokkupuuted romantilise itaalia ooperiga õpetasid teda armastama emotsionaalset ja väljendusrikast meloodiat. "Vikerlastes" leidub seda rohkesti, näiteks Sigtuna vürsti Olavi aarias. Ehkki Aav ei kasutanud rahvaviise, andis tema huvi rahvalaulu vastu kogu teosele rahvusliku ilme. Siin on ka vahvaid kooristseene, nagu populaarne meeskoor "Läki, läki!". Teosel oli üsna suur menu. Aavast sai korrapealt kangelane ja tunnustatud helilooja.
puudus, võlad. 1826. aastal astus ta konservatooriumi Le Suer'i kompositsiooniklassi. Helilooja uueks jumalaks sai C. M. von Weber, tema vastaseks aga jäi konservatooriumi direktor L. Cherubini. Päeval jooksis ta majast majasse, et kitarri-, flöödi- ja solfedzo tundidega sissetulekuid hankida, siis ruttas ta konservatooriumi professori Le Seur'i juurde kompositsiooniõpetust saama. Õhtuti istus ta ooperiteatris käes partituur, öösiti kirjutas noote. Ülikoolipäevil teenis elatist ooperikooris ja kitarritunde andes. 1830.a. valmis esimene suurteos ,,Fantastiline sümfoonia", mille inspiratsiooni allikas oli meeletu armastus inglise näitleja Harriet Smithsoni vastu. 27 aastaselt sai ta noorte heliloojate poolt ihaldatuima Rooma preemia kantaadi "Sardanapali viimne öö" eest, mille aluseks on Byroni tragöödia ja Delacroix´i maal ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele". See võimaldas autoril ennast 3 aastat tasuta täiendada. 1833.a. abiellus ta H
põhirepertuaariks kujunes nõukogude heliloojate estraadilooming ja rahvaviisid, lauldi sõjaväeosades ja hospidalides. Pärast sõda Georg Otsa õpingutee jätkus, kuid mitte enam Polütehnilises Instituudis, vaid Tallinna Muusikakoolis. Tema erialaõpetajaks sai rahvusvaheliselt tunnustatud laulja Tiit Kuusik. 7. novembril 1944. toimus esimene ooperietendus äsja vabastatud Tallinnas. ''Estonia'' teatri kollektiiv tõi lavale P. Tsaikovski ooperi ''Jevgeni Onegin'' Georg Ots laulis ooperikooris. Juhus tahtis, et sel ajaloolisel etendusel pääseks solistide hulka ka Georg Ots. Kuna Zaretski osatäitja oli haigestunud ja Otsal tema osa selge, pidi ta Zaretskina lavale tulema. Järgmised aastad tõid juurde uusi osatäitmisi nii ooperis kui ka operetis. Tavakohase nelja aasta asemel lõpetas Georg Ots Tallinna Muusikakooli kahe aastaga 1946. aastal ning astus seejärel Tallinna Riikliku Konservatooriumi, kus ta erialaõppejõuks jäi endiselt Tiit Kuusik
Libreto kandis pealkirja "Kalevipoeg ja Tuuslar" (1908). Helilooja suutis realiseerida aga ainult ühe numbri- "Linda laulu". Kalevipoja- teema haaras ka Rudolf Tobiast, ent temagi plaan jäi teostamata. EVALD AAV "VIKERLASED". E. Aaval oli ooperiloominguks mitmeid eeldusi. Olles konservatooriumis A. Kapi õpilaseks, tutvus ta põhjalikult klassikalise vokaal-sümfoonilise literatuuriga ja omandas teadmisi ja kogemusi kompositsioonitehnika vallas. Kauaaegne töö "Estonia" ooperikooris võimaldas tal lähemalt tutvuda niihästi mitmekesise ooperiliteratuuri kui ka ooperidramaturgia praktiliste probleemidega. E. Aav alustas "Vikerlaste" kirjutamist juba konservatooriumipäevil. Libreto käsitles inimsaatuste kujunemist 1187. aasta ajaloolise Sigtuna hävitamise retke taustal. SISU: Toimuvad noorte võistlusmängud. Rahvas ülistab mängude võitjat Ülot, kellele vanema Vaho tütar Juta kingib pärja. Ülo vastu pole ükskõikne ka ta lapsepõlvesõber Vaike.
Samuti on R.Soom edukalt esinenud kammerlauljana. Kolonel Pickering, erusõjaväelane ja lingvist-Priit Volmer Priit Volmer on lõpetanud Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja Elleri Muusikakooli laulu erialal. Ta on õppinud Eesti Muusikaakadeemias. Ja lõpetanud samas koolis ka magistrantuuri. Ta on töötanud ,,Vanemuises" koorilauljana, mänginud Ain Velleti osa Kõrveri operetis ,,Ainult unistus" teatris Ugala. On töötanud ka Rahvusooper Estonia ooperikooris, aastast 2004 Rahvusooper Estonia solist. Erinevaid rolle ooperites: Mitjuhha (Mussorgski ,,Boriss Godunov"), Hulkur (Orffi ,,Tark naine"), Preester (Eespere ,,Gurmaanid"), Bob (Menotti ,,Vanatüdruk ja varas"), Munk (Verdi ,,Don Carlo"), Koer (Steineri ,,Kosjas"), vürst Gremin (Tsaikovski ,,Jevgeni Onegin") jne. Samuti on ta osalenud solistina Haapsalu Vanamuusika Festivalil ning mänginud Ivo Schenkenbergi osa Hardi Volmeri multimeediaetenduses ,,Tallinn pole enam kaugel".
On kirjutanud umbes 30 ooperit, kuulsaim on ,,Carmen". Hector Berlioz 1803- 1869 Ta on üks tähtsamaid Prantsuse heliloojaid. Õppis selgeks kitarri ja flöödimängu. 4- aastaselt komponeeris oma esimese teose. Teda erutas romantiline kirjandus, mida püüdis muusikas edasi anda. Isa soovil läks Pariisi meditsiini õppima, teatrit külastas sagedamini kui ülikooli. 1826 aastal astus ta Pariisi konservatooriumisse. Vaimustus Clucki ja Spontini loomingust. Ülikoolipäevil teenis ta elatist ooperikooris lauldes ja kitarritunde andes. 1830aastal valmis tal esimene suurteos ,,Fantastiline sümfoonia", mille inspireeris fanaatiline armastus Inglise näitleja Harroet Smithsoni vastu. 27aastaselt anti talle Rooma preemia, mis kindlustas stipendiumi viieks aastaks, millest kaks esimest veedeti Roomas.aasta pärast Pariisi naasmist abiellus ning 9 aastat veel tegutses ta helilooja, dirigendi ja muusikakriitikuna. Järgmised 20
esimeseks eesti rahvuslikuks ooperiks. See esietendus Estonias 8. septembril 1928. aastal. Peategelaste psühholoogilisele draamale annavad tagapõhja ajaloolised sündmused - 1187. aastal toimunud eestlaste sõjaretk Rootsi ja Sigtuna linna hävitamisel. ’’Vikerlased’’ muusika on aastakümneid veedelnud nii esitajaid kui ka kuulajaid oma laululisuse ja helikeele rahvusliku värvinguga. Aav oli aastaid töötanud Estonia ooperikooris ning kokkupuuted romantilise itaalia ooperiga õpetasid teda armastama emotsionaalset ja väljendusrikast meloodiat. Ehkki Aav ei kasutanud rahvaviise andis tema huvi rahvalaulu vastu kogu teosele rahvusliku ilme. Teosel oli üsna suur menu. Aavast sai korrapealt kangelane ja tunnustatud helilooja. Esmalavastust mängiti 22 korda ning seda oli omas ajas ja oludes ebatavaliselt palju. Edu julgustas teisigi heliloojaid selle žanri poole pöörduma
preemia 1967, Smuuli preemia 1980, Popovi kuldmedal 1981, Põldroosi preemia 1984, Lenini order 1979, 1984, Tartu linna aukodanik 1984. (rahvakunstniku tiitel oli kõige kõrgem tol ajal) Irdi teatritee: · Alustas 1932 Pärnu Töölisteatris · 1934-1936 õppis TDS Teatrikunsti Stuudios · 1937-1939 Tartu Töölisteatri näitleja ja lavastaja · 1939-1940 laulis Vanemuise ooperikooris · 1940-1941, 1944-1948, 1949-1950, 1955-1986 Vanemuise peanäitejuht · Sõja ajal ERKA koosseisus · 1948-1949 Kunstide Valitsuse juhataja · 1950-1952 TRÜ ja EPA näiteringide juhendaja, töötu · 1952-1955 Pärnu teatri peanäitejuht Ird publitsistina: · Sõnaosav väitleja ja publitsist. Avaldas pidevalt artikleid ajakirjanduses, andis intervjuusid, osales teatrialastes poleemikates. On välja andnud ka raamatuid (artiklite kogumikud)
annaabi.ee 
