Ooper koostisosadeks on: 1) orkestri avamäng 2) aaria- soololaul ja retsitatiiv, kus nö tegevus seisab. 3) ansambel- duett, tertsett, kvartett. 4) koor 5) orkestri vahemäng 6) balletinumbrid Primadonna- ooperinaispeategelane. Kastraat- meespeategelane ( Farinelli, kõige kuulsam oma ajastul) Napoli ooperikoolkond- kujunes 17. Sajandi lõpul, selle stiil valitses 18. sajandi esimesel poolel Euroopas. Rohkem kui Veneetsias loodud teosed keskendusid Napoli koolkonna ooperid muusikale ja laulule. Bel canto- ilus laul. Tekkisid tõsine ooper ja koomiline ooper. 17. sajandil arenesid välja soolonumbrite vormid ja tüübid. Veneetsia ooperikoolkond- 1700. Ndal aastani tegutses seal 16 ooperimaja, kõrgajal 7 teatrit ühel ajal. Veneetsia ooper eelistas lihtsamaid retsitatiive ja
majanduslikel põhjustel ooper - need tõid vaataja väike. Võimsad reaalse elu keskele, lahingustseenid, laevahukud, tegelased ja konfliktid olid merest tõused Neptunus jm. neile omaaegsest 17. sajandi algul kujunes linnaühiskonnast hästi Napoli ooperikoolkond. tuttavad; retsitatiivid on sageli asendatud kõnedialogidega ning aariate lihtsad tundelised meloodiad väldivad baroklikku toredust; nt Giovanni
majanduslikel põhjustel ooper - need tõid vaataja väike. Võimsad reaalse elu keskele, lahingustseenid, laevahukud, tegelased ja konfliktid olid merest tõused Neptunus jm. neile omaaegsest 17. sajandi algul kujunes linnaühiskonnast hästi Napoli ooperikoolkond. tuttavad; retsitatiivid on sageli asendatud kõnedialogidega ning aariate lihtsad tundelised meloodiad väldivad baroklikku toredust; nt Giovanni
Monteverdi lõi mitmeid muusikalisi võtteid, mida hiljem ka teised heliloojad kasutasid: suure orkestri kõlavärvide otsene sidumine dramaturgiga, kujutas tegelaste karaktereid ning erinevaid tegevuspaiku. Samuti kasutas ta juhtmotiive. ,,Orpheus" teada sisu. Esimene ooperiteater avati 1637.aastal Veneetsias, milleks oli Teatro San Cassiano. Ooperitele oli iseloomulik suursugusus, rohked tegelased ja võimsad lavaefektid. 17.sajandi lõpul kujunes Napoli ooperikoolkond, mille stiil valitses 18.sajandi esimesed poolel pea kogu Euroopas. Ideaaliks oli siin kõrge laulukultuur, nn bel canto (-ilus laul), mille tähtsamad jooned olid kaunis ja nüansirikas toon, virtuoosne kaunistuste improiseerimine ja esituse väljendusrikkus. Igas ooperis oli kõrgeima tähelepanu all prima donna ja primo uomo, vastavalt naispeategelane ja meespeategelane. Napoli ooperikoolkonnas domineerisid kõrvuti tõsine ooper (opera seria) ja koomiline ooper (opera buffa). 17
kõige iseloomulikum. Vanakreeka tragöödia eeskujul on selle tähtsaimaks osaks ülevat lugu jutustav poeetiline tekst. Esimeseks suureks ooperiheliloojaks oli Claudio Monteverdi, kelle viievaatuseline ooper oli esimene tõeliselt terviklik ja muusikaliselt rikka väljenduslaadiga teos selles zanris. 17.saj keskel kujunes Euroopa kõige toretsevamast ja rikkamast linnas Veneetsiast ooperikeskus, kus 1637.a avati esimene avalik ooperiteater Teatro San Casiano. 17. saj lõpul kujunes Napoli ooperikoolkond, mille stiil valitses 18.saj esimesel poolel peaaegu kõikjal Euroopas. Rohkem kui Veneetsias loodud teosed keskendusid Napoli koolkonna ooperid muusikale ja laulule. Nimetusega "sonaat" tähistati barokiajastul mitmeosalist, tavaliselt pilliansamblile loodud instrumentaalteost. Algselt koosnes sonaat lihtsalt erineva karakteri ja tempoga lõikudest, hiljem mitmest iseseisvast osast. Sonaate loodi 17saj nii kirikus esitamiseks kui ka tavalise kammermuusikana
Tegevus toimub antiikses Roomas,keiser Nero valitsemise ajal. Monteverdi nimi, mis vahepeal tundus unustuse hõlma vajuvat, särab nüüd, 20. saj., täies hiilguses möödunud sajandi kõige kuulsamate muusikute seas. Tema oopereid (eelkõige "Orpheust" ja "Poppaea kroonimist") mängitakse taas mitmete maade ooperiteatrites ning nad vaimustavad publikut neis peituvate eetiliste probleemide sügavuse, humanismi ning oma tänapäevaliku kõlaga. Tänu Monteverdile tekkis Veneetsias oma ooperikoolkond. Samasugused ooperikoolkonnad tekkisid ka teistes Itaalia linnades. Nt. Napolis, mis oli kuulus oma olustikumuusika poolest ja kus kees väga vilgas tänavaelu. Nii juhtuski, et ooperisse hakkasid tungima stseenid rahva elust, peamiselt koomilised, ning rahvamuusika intonatsioonid. Antiiksüzeega ooperis olid need sissetungid sageli kohatud. Tulemus: Napoli ooper jagunes kahte harru: tõsine ooper-opera seria koomiline ooper-opera buffa. Claudio Monteverdi kirikumuus
ooperid aadlipaleedes) -veneetsia ooper eelistas lihtsamaid retsitatiive, kergelt haaratava meloodiaga aariaid + virtuoossed kaunistused. -suurejoonelised dekoratsioonid, lavaefektid -võimsad lahingustseenid, laevahukud, merest tõusev Neptunus, pilvel lavale laskuvad jumalad jm. -tõsistes ooperites koomilised tegelased ja stseenid -Veneetsia tähtsaimad ooperiloojad olid Pier-Francesco Cavalli ja Antonia Cesti -17.saj lõpp Napoli ooperikoolkond - kõrge laulukultuur, meesosad kastraatlauljatele, -Napoli koolkonna hinnatuim helilooja Alessandro Scarlatti, lõi üle 100 ooperi 7. Kirjelda barokkorkestrit! -17 saj ansamblid, sest pille sai kokku häälestada. -Orkestreid oli vaja vastuvõttudeks, ballideks, mängiti ka lossikirikus ja õukonnateatris. Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite , suuremate kirikute juures. -Barokktrio oli aluseks orkestrikoosseisule
Piisab, kui öelda, et sajandi lõpul oli tolles150 tuhande elanikuga linnas 16 ooperiteatrit. Esialgu oli tollel uuel zanril mitmeid nimetusi: muus.line jutustus, lauludraama, muus.line draama, draama muus.ga. Lõpuks tekkis nimetus OOPER- sõna, millel pole midagi tegemist muus.ga ega teatriga (it. k. opera- töö, teos). Algul oli kasutusel ka sõnaühend opera musica, s. o. muus.teos. Hiljem jäi sellest järele üksnes opera. Tänu Monteverdile tekkis Veneetsias oma ooperikoolkond. Samasugused ooperikoolkonnad tekkisid ka teistes Itaalia linnades. Nt. Napolis, mis oli kuulus oma olustikumuus. poolest ja kus kees väga vilgas tänavaelu. Nii juhtuski, et ooperisse hakkasid tungima stseenid rahva elust, peamiselt koomilised, ning rahvamuus. intonatsioonid. Antiiksüzeega ooperis olid need sissetungid sageli kohatud. Tulemus: Napoli ooper jagunes kahte harru: tõsine ooper-opera seria koomiline ooper-opera buffa. Opera
kõnelaule eelistas tüüpiline Veneetsia ooper lihtsamaid retsitatiive ja kergelt haaratava meloodiaga aariaid, kuhu ilmus ikka enam virtuoosseid kaunistusi. Ajaloolise või mütoloogilise süzeega ooperis oli hulk tegelasi, aga koori, balletitrupi ning ka orkestri koosseis oli majanduslikel põhjustel väike. Samas kasutati aga suurejoonelisi dekoratsioone ja lavaefekte. Põhisisult tõsistes ooperites oli enamasti ka koomilisi tegelasi ja stseene (1). 17. sajandi lõpul kujunes Napoli ooperikoolkond, mille stiil valitses 18.sajandi esimesel poolel peaaegu kõikjal Euroopas. Rohkem kui Veneetsias loodud teosed keskendusid Napoli koolkonna ooperid muusikale ja laulule. Ideaaliks oli siind kõrge laulukultuur, nn bel canto, mille tähtsamad jooned olid kaunis ja nüansirikas toon, virtuoosne kaunistuste improviseerimine ning esituse väljendusrikkus. Sellest arenes lõpuks tõeline
Piisab, kui öelda, et sajandi lõpul oli tolles150 tuhande elanikuga linnas 16 ooperiteatrit. Esialgu oli tollel uuel zanril mitmeid nimetusi: muusikaline jutustus, lauludraama, muusikaline draama, draama muusikaga. Lõpuks tekkis nimetus OOPER- sõna, millel pole midagi tegemist muusikaga ega teatriga (it. k. opera- töö, teos). Algul oli kasutusel ka sõnaühend opera musica, s. o. muusikateos. Hiljem jäi sellest järele üksnes opera. Tänu Monteverdile tekkis Veneetsias oma ooperikoolkond. Samasugused ooperikoolkonnad tekkisid ka teistes Itaalia linnades. Nt. Napolis, mis oli kuulus oma olustikumuusika poolest ja kus kees väga vilgas tänavaelu. Nii juhtuski, et ooperisse hakkasid tungima stseenid rahva elust, peamiselt koomilised, ning rahvamuusika intonatsioonid. Antiiksüzeega ooperis olid need sissetungid sageli kohatud. Tulemus: Napoli ooper jagunes kahte harru: tõsine ooper-opera seria koomiline ooper-opera buffa.
See stiilis on esikohal väljendusrikkus, kaunis toon, keerukad kaunistused ja suur meisterlikkus esitamisel. Ooperi sisu oli vähem oluline. Kujunes välja kaks ooperi liiki: tõsine ooper (opera seria) ja koomiline ooper (opera buffa). Barokkajal kuulusid ooperid õukonna pidustuse juurde ja neid etendati lossides ja paleedes. 17. sajandi keskel kujunes Veneetsiast ooperikeskus ja seal avati ka maailma esimene avalik ooperiteater 1637. aastal. 18. Sajandi algul tõusis au sisse Napoli ooperikoolkond. Oratoorium Kõrvuti ooperiga kujunes välja teine väga suurejooneline muusikateos – oratoorium . See on ulatuslik kontsertteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile. Oratooriumil nagu ooperilgi on süžee (sündmustik) ja tegelased, aga erinevalt ooperist puudub lavastus: näitlemine ja dekoratsioonid- kostüümid. Dramaatilist sisu antakse edasi vaid muusikaliste vahenditega. Solistide aariates väljendavad teose tegelased oma tundeid, koor kujutab
Koori tähtsus on väga suur. Ooper tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga, seal oli palju tegelasi, koori ja balletti aga vähe ning ka orkester oli väike. Iseloomulik on dramaatiline väljenduslaad pikkades ansamblistseenides, aga ka suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid, mis loodi teravmeelse lavatehnika abil. Põhisisult tõsistes ooperites on enamasti ka koomilisi tegelasi ja stseene. 17. sajandi lõpul kujunes Napoli ooperikoolkond. Ideaaliks on siin kõrge laulukultuur, nn bel canto (it. k. kaunis laul). Sellest arenes tõeline virtuoosikultus. Igas ooperis olid peatähelepanu all nais- ja meespeategelane. Meespeaosad olid kirjutatud tavaliselt kastraatlauljatele, kelle juures hinnati nende kunstlikult säilitatud poisihääle puhtust ühenduses täiskasvanu hääle jõulisuse ja varjundirohkusega. Draama jäi Napoli ooperis tagaplaanile ning lavategevus oli väga napp. Seda
(1607) on esimene terviklik ja muusikaliselt rikka väljenduslaadiga ooper. Veneetsiast sai Euroopa ooperikeskus. 1637 avati seal I avalik ooperiteater Teatri San Cassiano. Majanduslikel põhjustel olid balletitrupi ja orkestri koosseisud väiksed. 17. saj lõpul kujunes Napoli ooperikoolkond, mis keskendus kõrgele laulukultuurile. Näitlemine tagaplaanil. Peategelased olid prima donna ja primo uomo. Meespeaosadesse hakati palkama kasteaatlauljaid (kõrge häälega) nt Farelli. Kõrvuti tõsise ooperiga-opera seria, loodi ka koomilisi oopereid-opera buffa. Georg Friedrich Händel (1685-1759)
(1607) on esimene terviklik ja muusikaliselt rikka väljenduslaadiga ooper. Veneetsiast sai Euroopa ooperikeskus. 1637 avati seal I avalik ooperiteater Teatri San Cassiano. Majanduslikel põhjustel olid balletitrupi ja orkestri koosseisud väiksed. 17. saj lõpul kujunes Napoli ooperikoolkond, mis keskendus kõrgele laulukultuurile. Näitlemine tagaplaanil. Peategelased olid prima donna ja primo uomo. Meespeaosadesse hakati palkama kasteaatlauljaid (kõrge häälega) nt Farelli. Kõrvuti tõsise ooperiga-opera seria, loodi ka koomilisi oopereid-opera buffa. Georg Friedrich Händel (1685-1759)
Piisab, kui öelda, et sajandi lõpul oli tolles150 tuhande elanikuga linnas 16 ooperiteatrit. Esialgu oli tollel uuel zanril mitmeid nimetusi: muus.line jutustus, lauludraama, muus.line draama, draama muus.ga. Lõpuks tekkis nimetus OOPER- sõna, millel pole midagi tegemist muus.ga ega teatriga (it. k. opera- töö, teos). Algul oli kasutusel ka sõnaühend opera musica, s. o. muus.teos. Hiljem jäi sellest järele üksnes opera. Tänu Monteverdile tekkis Veneetsias oma ooperikoolkond. Samasugused ooperikoolkonnad tekkisid ka teistes Itaalia linnades. Nt. Napolis, mis oli kuulus oma olustikumuus. poolest ja kus kees väga vilgas tänavaelu. Nii juhtuski, et ooperisse hakkasid tungima stseenid rahva elust, peamiselt koomilised, ning rahvamuus. intonatsioonid. Antiiksüzeega ooperis olid need sissetungid sageli kohatud. Tulemus: Napoli ooper jagunes kahte harru: tõsine ooper-opera seria koomiline ooper-opera buffa
Oratoorium-kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile. Oratoorium sündis Roomas, oratooriumi libreto võib olla nii itaalia-kui ladinakeelne. Ladinakeelse oratooriumi suurim meister oli Giacomo Carissimi. Itaaliakeelse oratooriumi hiilgeaeg oli 1700.a paiku ja tähtsaim helilooja Alessandro Scarlatti. Ooper-esimene avalik ooperiteater avati 1637. aastal Veneetsias. Veneetsia ooperi üks juhtivaid heliloojaid oli Cavalli, kes oli Monteverdi õpilane. 17. sajandi lõpul kujunes Napoli ooperikoolkond, kes keskendus rohkem muusikale ja laulule. Ideaaliks oli kõrge laulukultuur nn. bel canto, mille tähtsamad jooned olid kaunis ja nüansirikas toon, väljendusrikkus. Draama jäi Napoli ooperis tahaplaanile(Veneetsias oli tähtis). Loodi nii tõsiseid oopereid(opera seria), koomilisi oopereid(opera buffa) kui ka meelelahutuslikke vahemänge(intermeediume). Koolkonna tähtsaim helilooja on Alessandro Scarlatti(kirjutas 114 ooperit). Barokiajastu instrumentaalmuusika 17