Siin on ilus loodus ja palju unikaalseid kohti. Selleks, et minu kodukohta tundma õppida ja näha kõike kaunist ning põnevaid paiku avastada, läheb aega aastaid. Sellegipoolest lühemat aega siin veetes saab mingisuguse aimduse siinsest keskkonnast. Inimesed pole siin sugugi pahatahtlikud, mida tihtipeale arvatakse olevat, eks igalpool leidub narkomaane ja huligaane. Ida-Virumaa kaunimad vaated on kindlasti pankrannikult. Kuulsaim on Ontikal asuv Valaste juga, kuhu on rajatud vaateplatvorm. Peipsi järv on ajapikku saanud suvitajate lemmikpaigaks. Soe vesi, kuum liiv ja kõrvetav päike meelitavad turiste ligi. Kui pikki rannariba jalutada, siis võib leida sobiva privaatse koha, kus rannamõnusi nautida. Põhjarannikul leidub palju mõisaid, mis on kogu Eestile vägagi unikaalsed paigad. Võib kindlalt väita, et üheks ilusamaks on restaureeritud Kalvi Mõis. Neljatärnihotell pakub mitmesuguseid protseduure ja mugavusi
IIRI SAARE EDELARANNIKUL, SUURBRITANNIAS (CORNWALLI DALMAATSIARANNIK RANNIKUGA PARALLEELSED SAARED PAGI SAAR RANNAJOONEGA PARALLEELSETE MÄE-AHELIKE VAHELISED ORUD ON MAAILMAMERI ÜLE UJUTANUD, AHELIKE KÕRGEMAD OSAD MOODUSTAVAD PIKLIKUD KITSAD PANKRANNIK BALTI KLINT ON KAKS HARU: 1)ÖLAND - PÕHJA-EESTI – LAADOGA JÄRV. ROOTSIS MADALAM, EESTIS KÕRGEM (ONTIKAL 56 M) 2) GOTLAND – SAAREMAA – MUHU – LÕUNA-LÄÄNEMAA. ROOTSIS KÕRGEM, EESTIS MADALAM MURRUTUSLAVA KULBAS LAINETUS UURISTAB JA KULUTAB RANNAASTANGU ALUMIST OSA, TEKIVAD KOOPAD E. KULBASED. ASTANGU ÜLEMINE OSA KAOTAB TOETUSPINNA JA VARISEB. TEKIB MURRUTUSLAVA. LAUGRANNIKUD LAIDRANNIK VÄIKESED MOREENKATTEGA SAARED, MIS TEKKINUD SEOSES MAAKOORE AEGLASE TÕUSULIIKUMISEGA PEALE JÄÄ-AJA LÕPPU. ERITI PALJU EESTI
kõrgustikke. Valga nõgu - paikneb Sakala, Karula ja Otepää ümbruses. Sealt saab alguse põhja suunas ahenev ning Võrtsjärveni ulatuv Väike-Emajõe orund. Hargla nõgu - Karula ja Haanja kõrgustiku vahel. Haanja ja Otepää kõrgustikke eraldav kirde suunas Võru orund. Balti klint - Eesti kõige suurejoonelisem pinnavorm, eluta looduse sümbol.(Põhja-Eesti paekallas). Üks suuremaid kulutusastanguid kogu tasandikulises Põhja-Euroopas.Kõrgeim pank asub Ontikal, 56m. üle merepinna. PINNAMOE KUJUNEMINE Eesti praegune pinnamood on kujunenud miljardite aastate jooksul toimunud geoloogiliste protsesside tulemusel. Eesti ala pinnamoodi on kujundanud väga erinevad protsessid(üle ujutused). Üldjoontes kolm tähtsamat etappi. Varasem algas u. 250 milj. aastat tagasi devoni ajastul ning kestis kvaternaari mandrijäätumiseni. Kujunesid välja kõrgustikud, lavamaad ja nõod. Jõgede erosioon kujundas orgude võrgu,
Nõnda võib nimetada klindiastanguid ja liivapaljandeid mingisuguse kahtluseta Eesti eluta looduse sümboliteks. Põhja-Eesti paekallast mida on mujal tuntud kui Balti klint püütakse esitada ka UNESCO(Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon) maailmapärandi nimetusse. Nimetatud 1600 Km pikkune Paleosoikumi settekivimitest koosnev järsak saab oma alguse Rootsist (Ölandi saarelt) ning ulatub Venemaale (Laagoda järveni) Kõrgeim koht eestis paikneb Ontikal, kus pank asub 56 meetrit üle merepinna. Põhja-Eesti pank ei ole ainukene omalaadne eestis vaid siin asuvad ka Siluri klint Lääne-Eesti saartel ja Punakast liivakivist kaldkaljud mitmel pool Lõuna-Eestis. Peamine osa Eesti rändrahnudest paikneb Põhja-Eesti kandis. Kõige rohkem on neid Lahemaal. Rahne mis asuvad maapeal ja mille ümbermõõt ületab 50 meetrit, on eestis kaks: Kabelikivi ja Ehalkivi. Need kuuluvad suuruse alusel
sümboliks on Balti klint, mida Eesti piires nimetatakse ka Põhja-Eesti paekaldaks. See on kogu tasandikulise Põhja-Euroopa suuremaid kulutusastanguid, mis saab alguse läänes Ölandi saarelt Rootsis ning ulatub idas Laadoga järveni Venemaal. Panga serv on lubjakivide lõhelisuse tõttu enamasti sakiline, jagunedes klindineemikuteks ja -lahtedeks. Loode- ja Kirde- Eestis ulatub klint paiguti mere lähedale. Kõrgeim pank asub Ontikal, ulatudes 56 m üle merepinna. Geoloogiliselt kuulub Eesti nn. kaetud alade hulka, kus aluspõhja kaljukivimid, meie puhul paleosoikumi settekivimid, on peaaegu kõikjal maetud kvaternaarse pinnakatte alla. Aluspõhjakivimite suurimaid paljandeid -- järsakuid -- võime leida vaid mereäärsetes paeastangutes (klintides Eesti põhjarannikul ja Saaremaal), suurjärvede murrutusastangutes, Põhja-Eesti klinti lõikunud sälkorgudes ja Kagu-Eesti kõrgustike nõlvadesse lõikunud jõeorgudes (nn
Raidy Mägi 9.D klass 2008/2009 õppeaasta Sisukord: 1 lk Tiitelleht 2 lk - Sisukord 3 lk - Ida-Virumaa 5 lk Statistika 7 lk põlevkivi 8 lk paekivi * lubjakivi 10 lk kasutatud kirjandus 2 Ida-Virumaa Virumaal on Eesti suurimad kontrastid: kõige maalilisem loodus ja kõige süngemad tehismaastikud. Siin asuvad Eesti kõrgeim paekallas Ontikal ja sealt avanev kõige suurejoonelisem merevaade, uhkeim park Toilas, inimtegevusest puutumata metsad ja sood Alutagusel, kõrged aheraine- ja tuhamäed, aga ka kõige rohkem erinevaid rahvusi. Nii siin kui sealpool Narva jõge elasid kunagi läänemere-soome hõimud: vadjalased, isurid, vepslased, ingerlased ja karjalased. Rannaäärse rahva aktiivne kaubanduslik läbikäimine toimis veel 20. sajandi alguses ning suhtlemine soomlaste ja virumaalaste vahel oli niivõrd tihe, et tervet Eestit
riigipeale Konstantin Pätsile suveresidentsiks. Loss hävis Teise maailmasõja käigus. Park on aga alles ja üks Põhja-Eesti liigirikkamaid. Pargis asuvas vanas vaatetornis on Pätsi ja Oru pargi teemaline näitus. Saka-Ontika-Toila pankrannik Saka-Ontika-Toila pankrannik on Ida-Virumaa suurim vaatamisväärsus. Eesti kõrgeima kuni 56 meetrit üle merepinna ulatuva paeastangu servalt avaneb kaunis vaade merele. Pankrannik sobib hästi jalgratta- ning jalgsimatkajatele. Valaste juga Ontikal on Eestis kõrgeim - vesi langeb siin ca 26 m. Juga on tekkinud kõigest mõnikümmend aastat tagasi kuivendustööde käigus klindiäärsesse paelavasse ja klindiperve lõigatud kanali suudmes. Vaateplatvormilt on nii juga kui selle tegevuse tulemused suurepäraselt jälgitavad Sinimäed Sinimägede sõja-ajalugu ulatub tagasi kuni 900 aastat. Täna saad looduses näha kolme sõja jälgi; Grenaderimäe nõlvale on püstitatud mälestusmärk 1944.aasta lahingutes hukkunuile
lendtuha LPK 0,5 mg/m3. Keskmiselt sisaldub elektrijaama suitsugaasides lendtuhka 1000 mg/m3 [22]. Arvestades põlevkivi lendtuha suurt kogust, mis atmosfääri paisatakse ning PAH-ide sisaldust selles, on arusaadav, miks see pakub suurt huvi keskkonnakaitse ja inimese tervise seisukohast. KIRDE-EESTI Virumaal on Eesti suurimad kontrastid: kõige maalilisem loodus ja kõige süngemad tehismaastikud. Siin asuvad Eesti kõrgeim paekallas Ontikal ja sealt avanev kõige suurejoonelisem merevaade, uhkeim park Toilas, inimtegevusest puutumata metsad ja sood Alutagusel, kõrged aheraine- ja tuhamäed, aga ka kõige rohkem erinevaid rahvusi. Nii siin kui sealpool Narva jõge elasid kunagi läänemere-soome hõimud: vadjalased, isurid, vepslased, ingerlased ja karjalased. Rannaäärse rahva aktiivne kaubanduslik läbikäimine toimis veel 20. sajandi alguses ning suhtlemine soomlaste ja virumaalaste vahel oli niivõrd tihe, et tervet Eestit
kus aluspõhjaks on Ordoviitsiumi ladestu lubjakivid, dolomiidid ja merglid. Kaevandatav (ja kaevandatud) 2,53 m paksune põlevkivikihtide kompleks paikneb erinevatel sügavustel: alates 5 meetrist maardla põhjaservas kuni 60 meetrini lavamaa lõunaosas. Edasi läheb põlevkivikiht aina sügavamale. Aluspõhja kivimid paljanduvad jõgede ürgorgudes, kus neid võib ka vaadelda. Kõige suurem paljand on Põhja-Eesti paekalda astang (pankrannik), mis oma maksimaalkõrguse saavutab Ontikal 55,6 m üle merepinna. Aluskivimeid kattev Kvaternaarisetete kiht on põhjaosas õhuke (12 meetrit) ja paksem lõuna pool ning mattunud ürgorgudes. Geoloogiliste ja maastikuliste tingimuste tõttu on kujunenud nii, et enamus kunagi töötanud või praegu töötavaid kaevandusi asub Kirde-Eesti lavamaa piirides (osaliselt välja arvatud käesolevaks ajaks juba suletud Kiviõli ja Kohtla kaevandus). Kõige energiarikkam ja kvaliteetsem põlevkivi on maardla põhjaosas, mis on juba välja
Põhiline diagnostiline tunnus on, et kihisemine on neis muldades kõrgemal, kui 30 cm. Sageli kohe maapinnalt alates on näha üksikud rähatükid. Levivad mullad Põhja-Eestis, Loode-Eestis, Saaremaal. Jagunevad: 1) Paepealsed mullad (Kh). Need on mullad, mis on kujunenud välja lubipael, kus peeneseline mullakiht on alla 30 cm, seega need mullad on erakordselt põuakartlikud mullad. Paepealsed mullad levivad põhjarannikul, kus asub paekallas ehk klint. Näiteks Ontikal, Türisalu pangal Mullaprofiil A-D (huumushorisont ja aluspõhi). Jagunevad need mullad järgmiselt: a. Väga õhukesed paepealsed mullad (Kh'). Peeneseline mullakiht kuni 10 cm. b. Õhukesed (Kh''). Peeneseline mullakiht kuni 20 cm. c. Keskmise sügavusega paepealsed mullad (Kh'''). Peeneseline mullakiht kuni 30 cm. Paepealsete muldade eripära on see, et nende huumuse sisaldus võib olla 10,
Põhiline diagnostiline tunnus on, et kihisemine on neis muldades kõrgemal, kui 30 cm. Sageli kohe maapinnalt alates on näha üksikud rähatükid. Levivad mullad Põhja-Eestis, Loode-Eestis, Saaremaal. Jagunevad: 1) Paepealsed mullad (Kh). Need on mullad, mis on kujunenud välja lubipael, kus peeneseline mullakiht on alla 30 cm, seega need mullad on erakordselt põuakartlikud mullad. Paepealsed mullad levivad põhjarannikul, kus asub paekallas ehk klint. Näiteks Ontikal, Türisalu pangal Mullaprofiil A-D (huumushorisont ja aluspõhi). Jagunevad need mullad järgmiselt: a. Väga õhukesed paepealsed mullad (Kh'). Peeneseline mullakiht kuni 10 cm. b. Õhukesed (Kh''). Peeneseline mullakiht kuni 20 cm. c. Keskmise sügavusega paepealsed mullad (Kh'''). Peeneseline mullakiht kuni 30 cm. Paepealsete muldade eripära on see, et nende huumuse sisaldus võib olla 10,
Põhja-Eesti üheks kõige silmatorkavamaks pinnavormiks on rannikumadalikku ääristav Põhja-Eesti paekallas. Tavaliselt on paekalda jalam kaetud paetükkidest rusunõlvaga, mille lubjarikas niiske pinnas on soodne omapärase laialehelise metsa kasvuks (vt lähemalt taimestiku alapeatükk). Seal, kus järsak ulatub otse mereni, rusukalle tavaliselt puudub. (Aaloe, Miidel 1967, Arold 2005). Rannakaljud ehk pangad esinevad näiteks Pakri poolsaarel, Türisalus, Kalvis, Aseris, Sakal, Ontikal, Toilas, Utrial, ja Sillamäel ning mujal (Arold 2005, Suuroja 2004). Tallinnast ida suunas Vergi poole liikudes võib leida palju rändkiviseid poolsaari, mis külgnevad arvukate neemedega. Ehituselt koosnevad neemed moreenist ja viirsavidest. Enamus poolsaari ja mõned Soome lahe saared on liivast tuumikuga. Lahemaa rahvuspargis asuvad poolsaared (nt Juminda ps ja Pärispea ps) on liigestatud pinnamoega, kaugele eenduvad ning paljude tuule- ja meretekkeliste pinnavormidega. (Arold 2005)
liivakivile ka savi. Devoni ajastu setete punakas värvus on tingitud kivimite rauasisaldusest. Samuti on punakad Lõuna-Eesti mullad, mis lasuvad otse pealiskorral. Huvitav Põhja Eesti paekallas ehk klint on osa ligi 1200 km pikkusest Balti klindist, mis algab Ölandi saare lähistelt merepõhjast ja kulgeb üle Läänemere põhja ja kirdesse, üle Põhja-Eesti ranniku kuni Laadoga järveni. Paekalda pikkus on Eestis 300 km ja maksimaalne kõrgus ulatub Ontikal 50 meetrit üle merepinna. See on ühtlasi ka kogu Balti panga kõrgemaid kohti. Suurima suhtelise kõrgusega (umbes 40 m) on paekallas Toila vallas Päites. Kaitse alla on seal võetud rannikuriba Päite ja Pühajõe panga ning Voka klindilahega. Meri murrutab praegusel ajal paekallast ainult kohati, näiteks Pakri neemel, Suurupis, Rannamõisas, juba nimetatud Päite ümbruses. Kohati asub paekallas aga rannast mitmekümne kilomeetri kaugusel. Paekaldast laskub mitmeid jõgesid
annaabi.ee 
