esitamine; üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja eelarve iseseisvuse garantii,õiguste kaitse garantii. KOV muutmine; üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku üksuste koostöö: Üleriigilised liidud ehk Eesti Linnade liit, väljakuulutamine;detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning Eesti Maaomavalitsuste liit ja Omavalitsusliitude Koostöökogu. sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul Maakondlikud Liidud ja Ühisasutused. Euroopa kohaliku planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine omavalitsuse harta(14.10.1985Strasbourg): KOVi planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega põhiseaduslik ja õiguslik alus;KOVi põhimõtet tuleb tunnustada
mise küsimustes oli küllaltki vastuoluline. See põhjustas mitmetes linnades ja alevites üldist segadust. Paljud linnad ei näinud perspektiivi ei ühes ega teises , kuid oli ka linnasid , mis keeldusid kumbagi loodavasse liitu astumast kuna arvati, et kõik ei olevat nõuete kohane. Et kõikidele omavalitsus üksustele üks ühine seadus luua oli paljudele liigselt rahakotile käivaks ning ebaõiglust külvamaks. Ning puudus ka 1920. aasta põhiseadu-ses omavalitsusliitude säte, mis tingimata oleks ka Vabariigi Valitsusele lisatööd muretsenud. Eesti Linnade Liidu asutamine Kuigi paistis, et Eesti Linnade Liidu asutamise kohal hõljuvad ainult mustad pilved suudeti siiski paika panna asutamiskoosoleku kuupäev, milleks oli 19 september 1920. aastal. Eesti Linnade Liidu asutamiskoosolekule saatsid oma valitud esindajad ainult Tallinn, Narva ja Pärnu, mistõttu seal valiti ajutine juhatus ning võeti vastu liidu 1920. aasta eelarve
valimisteks ettevalmistumine). Eestis aastail 1918-1939 toimunud omavalitsuskorralduse reformimise käik on õpetlik ja rakendatav loominguliselt või hoiatavalt ka tänapäeval. Kohaliku omavalitsuse valdkonnas aastatel 1918-1940 aset leidnud reformipüüdluste ja arengute võrdlemine reformipüüdluste kaasaegsete suundadega andis võimaluse tuua välja mitmed esile kerkida võivad takistused. Eelkõige mittearvestamine valdade ajalooliste õigustega, omavalitsusliitude arvamustega, poliitilise ebastabiilsusega jne, mis kokkuvõttes võivad kujuneda reformi teostumatuse oluliseks põhjustajaks. Kokkuvõte Eesti Vabariigi väljakuulutamisel 1918. aastal hakkas Eestis kehtima kahetasandiline omavalitsussüsteem, kus esimese tasandi moodustasid linnad, vallad ja alevid ning teiseks tasandiks oli maakond (11 üksust), mille organiks oli maavolikogu. 1934. aasta põhiseadusega kaotati
Kohalik omavalitsus teostab järelvalvet tema territooriumil asuvate mälestiste üle ning vastutab muinsuskaitse nõuete täitmise eest. Spordi valdkonnas korraldab ja finantseerib kohalik omavalitsus oma territooriumil läbi viidavaid spordiüritusi. (Kohaliku omavalitsuse funktsioonid 2011) Kohalikud omavalitsused saavad raha oma tegevuseks riigieelarvest. Riigieelarvest kohalikele omavalitsustele tehtavate eraldiste suurus ja jaotus riigieelarve eelnõus määratakse kindlaks omavalitsusliitude volitatud esindajate ja Vabariigi Valitsuse esindajate vahelise kokkuleppe alusel vastavate läbirääkimiste tulemusena. Läbirääkimisteks on moodustatud poolte esindajatest ja nende poolt nimetatud asjatundjatest töörühmad. Kultuurile ja spordile tehtava eraldise suurus määratakse kultuuri- ja spordivaldkonna töörühmas. (Kohaliku omavalitsuse eelarvete ... 2011) Planeeritud eelarvelisteks kulutusteks järgneva aasta jooksul saavad nii riik kui
ja regionaalne areng, suurem roll ühskonnaelu korraldamisel, parem võimekus kohaliku elu korraldamisel, osaleda regiooni erinevate poliitikate väljatöötamisel ja neid ellu rakendada. 2007. aasta reformikava kohaselt oleks kohaliku elu korraldus koondatud omavalitsusliitudesse, kus kohalikel omavalitsustel oleks võimalus kaasa rääkida ja samas ka vastutus täita erinevaid kohustusi, mis kokku tagavad maakonna ja maakonna sisese arengu. Miinusteks selle juures oli omavalitsusliitude hirm suurenenud pädevuse ja vastuse ees. f) Piirkondliku koostöö ja Eesti ühtlase regionaalse arengu tagamise problemaatika 2016 a haldusreformi kava on koostatud eesmärgiga anda KOVile suurem roll ühiskonnaelu korraldamisel. KOV-i oleks võime, otsustusõigus ning vastutus iseseisvalt ja tõhusalt korraldada kohalikku elu; kasvanud juhtimise strateegilisus ja võimekus kohalike arengueelduste kasutuselevõtuks ning regionaalarengu tasakaalustamiseks riigis;
Kõige suurem probleem võib olla aga demokraatia kadu. Välja võib areneda tugev keskvõim. Selle tekkimise takistamiseks on parimaks meetmeks traditsionaalsetele väiksematel haldusüksustel põhinev regionaalne ja kohalik identiteet ning vastutus. Eesti puhul ei saa väita, et haldusüksuste liitmine toob automaatselt kaasa negatiivseid tulemusi. Väga oluline on teha kindlaks konkreetsed asjaolud ja analüüsida kõiki aspekte, mis on liitmisotsuse tegemiseks vajalikud. Kahjuks tundub, et omavalitsusliitude esindajad ei mõista ka ise, mida nad kaitsma või millega nad võitlema peavad. Dreschler väidab, et Eestis on hetkel puudu omavalitsuste ja keskvalitsuse vahelisest seotusest, puudub vastukaal keskvalitsusele, sest parlamendi saadikud ei ole erinevate haldusüksustega otseselt seotud ja ei vastuta nende eest isiklikult. Kodune harjutus: mõelge Beethami ja Drechsleri tekstide baasil kuidas käsitleb bürokraatiat 'avaliku halduse' lähenemine (ehk mis
asendusliikmeid. Nizza leping andis sellise liikmete arvu juurde ka liikmesriikide kvoodid, mille kohaselt Eestil on Regioonide Komitees 7 esindajat. Arvestades et EL-i suurimal riigil Saksamaal on seal vaid 24 esindajat, näitab see, et võrreldes Europarlamendi ja Euroopa Liidu Nõukoguga on Regioonide Komitees rõhutatult tõstetud väiksemate liikmesriikide tähendust. Eesti esindajate valimist Regioonide Komiteesse korraldab EV Siseministeerium koos Linnade Liidu, Omavalitsusliitude Ühenduse ja Maaomavalitsuste Liiduga. Nemad koos nimetavad esindajad Regioonide Komiteesse oma paremat äranägemist pidi. Ainus piirav eeldus on siin see, et kõik nimetatud isikud peavad olema omavalitsuste volikogude liikmed. Tuleb täheldada, et regioonide esindajad selles euroinstitutsioonis on sõltuvalt liikmesriigi omavalitsuse korraldusest väga erineva kaaluga alates Saksamaa liidumaade ministritest ja lõpetades Soome või Eesti vallavanematega. Euroopa
läbiviimise eest). Kohalikud maksud: 1) müügimaks; 2) paadimaks; 3) reklaamimaks; 4) teede ja tänavate sulgemise maks; 5) mootorsõidukimaks; 6) loomapidamismaks; 7) lõbustusmaks; 8) parkimistasu. Omavalitsusliidud: Eestis on 2 üleriigilist ja 15 maakondlikku omavalitsusliitu. Liit esindab sellesse kuuluvaid KOV üksusi kui tervikut suhetes riigiorganite, teiste isikute ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Üleriigiliste omavalitsusliitude eesmärgiks on: · liikmeks olevate kohalike omavalitsuste ühishuvide esindamine ja kaitsmine; · kohaliku omavalitsuse üldisele arengule kaasaaitamine; · kohalikku omavalitsust puudutavas seadusloomeprotsessis osalemine; · liikmeks olevate omavalitsusüksuste vahelise koostöö edendamine ja korraldamine; · liikmetele seadusega ettenähtud ülesannete paremaks täitmiseks võimaluste loomine.
Ettevõtmiste kaasfinantseerimine mitme omavalitsuse poolt või ühine projektirahade taotlemine Euroopa Liidu fondidest muutub üha levinumaks praktikaks. Regionaalarengu tähtsustamine eurointegratsiooni kontekstis ongi teine põhiline arengusuundumus. Maastrichti lepinguga loodi Regioonide komitee, mille moodustavad 344 omavalitsuste ja regioonide esindajat kõigist Euroopa Liidu liikmesmaadest. Eestist on Regioonide komitees seitse inimest, kelle valivad Linnade liit, Omavalitsusliitude ühendus ja Maaomavalitsuste liit valla/linna volikogude liikmete hulgast. Regioonide komitee on oluline koht kogemuse omandamiseks, aga ka piirkondlike huvide kooskõlastamiseks ja läbisurumiseks Brüsselis. Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liit peavad oluliseks ka kohaliku demokraatia edendamist. Näiteks sätestab Euroopa Omavalitsuse Harta, millega ka Eesti on ühinenud, kohustuse kaasata kohalik elanikkond neid puudutavate otsuste väljatöötamisse ning mitte
Määruses on kasutatud väljendit "isiku nimi, mõne teise koha, eseme või muu sellise nimi". Seda tõlgendades tahtis aga nt üks Asfako-nimeline ettevõte katastriüksusele anda Asfako nime, seega tuleks sõnastust täpsustada. 4.2.3 Kohanimekorraldusega tegelevad institutsioonid Riikliku kohanimekorralduse suunaja on Siseministeeriumi juures tegutsev kohanimenõukogu, mis on moodustatud vastavalt kohanimeseadusele (§ 6). Tegemist on riigiasutuste, teadusasutuste, omavalitsusliitude jm nimedega tegelevate institutsioonide esindajaist koosneva nõuandva koguga, kelle ülesandeks on nõustada ametlike kohanimede määrajaid (valitsust, ministreid, kohalikke omavalitsusi), teha neile kohanimede määramise ettepanekuid, jälgida kohanimede kasutust, tegelda vastavate õigusaktide edasiarendamisega jne. Lähemat informatsiooni kohanimenõukogu tegevusest võib saada Internetist: http://www.eki.ee/knn/. Teaduslikku kohanimekorraldust edendavad Eesti Keele Instituut ja Võru
annaabi.ee 
