olemust, seejuures sellega kaasanevaid võimalikke riske, ohte, tugevusi, nõrkusi ja ka võimalusi. Äriplaani koostamine hoiab äriidee elluviijal kindlat sihti silme ees, sest valmimas on kindel tegevusplaan ning samuti on alati võimalik enne ellu viimist midagi ümber teha või muuta. Äriidee tõukerattamatkade korraldamiseks Lõuna-Eestis, on vaja taodelda lisafinantse, kuna on vaja soetada vajalik lisavarustus (kiivrid, helkurvestid), omavahenditega saab põhivara (tõukerattad) soetatud. Lisafinantse taotlen kohalikult omavalituselt ning maakonna spordiliidult eeldusel, et nad näevad äriidees võimalust edendada kohalikku sportlikku aktiivsust. Seepärast on ka vajalik äriidee kirja panna, et spordiliit kui ka kohalik omavalitsus näeksid, kuhu toetusesumma läheks ning mis eesmärgil. Äriideeks on looduskaunis, rahulikus Lõuna Eestis, Taevaskoja piirkonnas tõukerattamatkade korraldamine
Aga valitsus maksab neile et nemad kontrollivad teisi ja saavad veel selle eest valituselt raha. Ja lõpuks nad loobuvad ja nii tekivad Keskpangad. Pangad hakkavad tegelema lisaks vekslite hoiustamisele, hakkavad ka kasutusele võtma muid väärtpabereid. Maj.arenedes vajatakse üha enam raha, seda vajavad ettevõtjad ja tarbijad. Ettevõtted hakkavad kasutama sellist laenu võtmist, mida vahendatakse väärtpaberitega millest kõige olulisemaks kujuneb aktsia ja võlakiri. Aktsia on seotud omavahenditega, omanike panus ettevõtlusesse, st tegemist oma vahenditega finantseerimine. Vastavalt väärtpaberiga seotud õigustele ja kohustele võib nad jaotada nelja suuremasse rühma: Aktsiad Fiktseeritud tulususega väärtpaberid- võlakirjad Erinevate investeerimisfondide osakud Tuletisväärtpaberid kõige viimased mis tulid turule ja kõige keerulisemad (swarpid?) AKTSIAD- aktsia kujutab endast mõttelist osa fima aktsiakapitalist ja aktsia omamine annab
aport - raha asemel panustatavad mitterahalised vahendid arbitraazhindade teooria - aktsiatulu ja riski seostav teooria, mille kohaselt väärtpaberitelt saadav tulu erineb oodatavast, kui ettenägematult muutub majandusharu toodang, inflatsioonitempo, intressimäärade struktuur arvelduskrediit ehk ülekulu - krediit, mida pank annab kliendile arveldusteks vajaliku raha puudumisel assignaat - isik, kes maksab maksekäsundi järgi assignatsioon - maksekäsund autarkia - toimetulek omavahenditega, riikide rahuldumine oma ressurssidega ja sellega kaasnev sisse- ja väljaveo piiramine avaal - käendus avalikkuse printsiip - raamatupidamises rakendatav printsiip, kus aruannetes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada raamatupidamiskohustuslase varadest, kohustustest, omakapitalist ja majandustegevuse kasumist (kahjumist) õige ja usaldusväärse ülevaate; aruannetes peavad kajastuma ka varade ja
Süsteemis toimub aga inflatsioon. Inflatsioon sööb raha väärtuse ära / hävitab raha väärtust. See on kõikides normaalsetes ühiskondades nii. Seega R´ peab olema suurem kui algne R. R´ > R. R´= R + m (kasum) Hetkel inflatsioon umbes 3%. Kasumlikkus/rentaablus võiks olla u 12-15%. Siis katab ära inflatsiooni taseme, saab uuendada seadmeid, areneda. Raha tuleb uuesti ringlusesse panna. Ettevõte peab olema jätkusuutlik, kestma pikka aega. R´ -> R – omafinantseerimine omavahenditega (OV) või võõraste vahenditega (VV). RAHA KUJUNEMINE JA MAJANDUSLIK ROLL Umbes 5000 a tagasi hakkas sugukondlik kord ümber kujunema kogukondlikuks korraks. Sugukondliku korra puhul tehti kõike ise oma sugukonna tegevuse piirides. Kui hakkavad tekkima eraldiseisvad kogukonnad (sugukond läheb tükkideks), siis tekivad teatud probleemid. Toimus esmane kogukondlik jaotus: korilus ja küttimine (looduslik jaotus). Kui tekib selline killustatus, siis tekib vajadus neid kaupu vahetada
Alates 2007. aastast on struktuuritoetuste kasutamist kavandatud ühtse riigi eelarvestrateegia raames. (Rahandusministeerium) Eelarvestrateegia aastateks 2007- 2010 sisaldas esmakordselt eraldi osana ka ,,Euroopa Liidust aastatel 2007- 2013 laekuvate strukturivahendite kasutamise strateegia". Niisiis on iga-aastaselt uendataval eelarvestrateegial muutumatu osa struktuuritoetuste kohta. Vajadusel seda täiendatakse. Üldise ideena vaadatakse aga Euroopa Liidust laekuvat raha koos Eesti riigi omavahenditega. (Rahandusministeerium) Valitsuse peamiseks viisiks eesti majanduse edu hoida ja arengut suunata on just eelarve- ja maksupoliitika. Eesti majanduspoliitika alustaladeks on olnud konservatiivne eelarvepoliitika ja lihtne ning ühetaoline maksusüsteem. Neist põhimõtetest lähtub ka riigi eelarvestrateegia 2008- 2011. (Riigieelarve.fin.ee=10419) Riigi elarvestrateegia juures töötatakse välja riigi eelarvestrateegia prioriteedid. See on
Krediidiasutuse omavahendid koosnevad esimese 10, teise 11 ja kolmanda 12 taseme omavahenditest. Mida suurem risk, seda rohkem omavahendeid vajab krediidiasutus. Kapitali adekvaatsuse normatiivi täitmiseks on põhimõtteliselt kaks võimalust: •omavahendite mahu suurendamine vastavalt riskivarade kasvule •riskivarade mahu vähendamine konservatiivse laenu- ja inves-teerimispoliitika abil. Krediidiasutused võivad kasutada planeeritud riskivarade omavahenditega tagamiseks erinevaid strateegiaid. Nendeks on: •varade tulukuse (ROA) suurendamine, •jaotamata kasumi suurendamine, •täiendavate liht- ja/või eelisaktsiate emiteerimine, •allutatud kohustuste suurendamine. Peeter Luikmeli küsimused: 1. Mis on Taylori reegel keskpanganduses? Taylori reegel, mille kohaselt rahapoliitika eest vastutav institutsioon kasutab intressimäära ühe või mitme majandusnäitaja ohjamiseks. Enamasti on kontrollitavateks suurusteks
Puhasinvesteering on kogukapitali suurenemine. Kui puhasinvesteering on positiivne, siis koguinvesteering ületab amortisatsiooni ja reaalkapital suureneb. Investeeringute tulu (oodatav tulumäär)- ettevõtte aastatulu oodatav juurdekasv, mida loodetakse saada antud investeeringutega. Tulumäära väljendatakse protsendina investeeritud summast. Investeeringute kulu- hind, mis tuleb maksta investeeritavate raharessursside ehk fondide eest, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtte omavahenditega või laenuressurssidega. Ettevõtte omavahendite puhul kujutavad investeeringud alternatiivkulu, laenuressursside puhul aga laenukulu. Laenukulu- laenu saaja poolt laenatava raha eest makstav hind, mõõdetuna protsendina algsummast. Teisiti väljendades on see laenu intress. Investeerimissoov võib esile kerkida kas: - Ettevõtluse rajamiseks (uusettevõtlus) - Olemasoleva ettevõtte tegevuse laiendamiseks (olemasolevate võimsuste
Üks esmaseid rahaasutuste liigitamise aluseid on liigitada nad: Rahaasutused, mis võtavad vastu hoiuseid ning annavad välja laenusid. Pangad (avalikud), Hoiulaenu ühistud ( nende tegevus piirdub liikmelisusega ). Rahaasutused, mis ei hoiusta vahendeid Fondi ( Investeerimisfondid), Kindlustusseltsid Raha vajadus võib olla : püsiv ehk pidev, hooaajaline, erakorraline vajadus. Püsiv rahavajadus on otstarbekas katta ettevõtte omavahenditega või pikaajaliste laenude ehk krediitidega, seega kasutada kapitaliturgu. Hooajalise finantsvajaduse teke on seotud sessoonse tegevusega, kus tehtavate kulude ning saadava tulu perioodid ei lange kokku. Näiteks: Kui on tegemist pikaajalise tootmistsükliga, ehitusvaldkond. Erakorraline finantseerimise vajadus Näiteks: Ostjate tasumata arved, mõningate projektide ebaõnnestumised. Finantsteooriate üks keskne probleem on äriplaanide ehk investeerimisprojektide vastu võtmine
finantstehinguna, kusjuures tehingu koguväärtus jagatakse proportsionaalselt aastatele. Ettevõtte vahendite juhtimisel on oluline leida võimalikult soodsad finantseerimise allikad, paraku loodaval ettevõttel on see valik mneti piiratud, sest uue ettevõtte riskid on kõrged ning 3 raske on leida piisavalt kreeditore. Seetõttu peab selline ettevõte suuremas mahus piirduma omavahenditega (aktsia sissemaksetega, laenudega). Peale finantseerimiseallikate leidmist on oluline ressursid paigutada tootmisteguritesse, mis nõuab piisavalt head äriplaani ning vastava ala spetsialiste. Finantseerimiseallikad kajastatakse ettevõtte bilansis paremal pool ja nende kasutamine on bilansi vasakul pool. Finantsanalüüs Finantsanalüüs on hinnangu andmine ettevõtte finantsolukorrale lähtuvalt tema finantsnäitajatest
Investeeringute tulu (oodatav tulumäär) on ettevõtte aastatulu oodatav juurdekasv, mida loodetakse saada antud investeeringuga. Tulumäära väljendatakse %-na investeeritud summast. 76 Investeeringute kulu- on hind, mis tuleb maksta investeeringute raharessursside e fondide eest, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtte omavahenditega (alternatiivkulu) või laenuressurssidega (laenukulu). Laenukulu laenu saaja poolt laenatava raha eest makstav hind, mõõdet %-na algsummast (intress) 3.1.8.2 41. Investeerimissoov. Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid. Investeeringute rahaallikad. Investeeringute vajadus e investeerimissoov- tekib: 1.Ettevõtte rajamiseks (uusettevõte) 2. Olemasoleva ettevõtte tegevuse laiendamiseks (võimsuse suurend, uute toodete juurtut, uute turgude vallut) 3
annaabi.ee 
