kütusekulu 1225l. Kuna autojuht tangib Eestis ning liitrihinnaks on 1,2€, siis kütusele kuluv summa on 1470€ reisi kohta. Kuna tagasireisiks on haagisel uus veos, siis ei arvesta ma selle kulu telerite transpordikulu sisse. 5 reisiga kuluks kütusele 7350€. Kui autojuhi palgale kulub 1200€ ja päevarahade näol 800€ siis kokku kulub autojuhile 2000€. Kuludesse lähevad veel ka erinevad teemaksud, kokku suurusjärgus 250€. Seega on kogukuluks 9600€. Veo omahinnaks tuleb 2,7€/km. Ühe teleri veoks kuluv summa on 4,4€ (omahind). 8 7. Reisjate veo alused 7.1. Reisi planeerimine Sain ülesandeks koostada reis Tallinna bussijaamast Altjale. Sõit algab 24.04.15 kell 16:00 ja jõuab sihtkohta kell 18:28. Sõita tuleb kahe kahe bussiga: liin number 225 ja liin 38. Reis algab Tallinna
müük väikesed(kuni 50 muna päevas). 11. Turundusplaan 11.1 Hinnakujundus. Kirjelda ettevõtte hinnakujundust ja võimalusel täida tabelivorm oma planeeritavatest hindadest. Praksi Vabafarmi hinnakujundus põhineb tarbijate nõudlusel müügi piirkonnas ja turu keskmisele hinnale. Samuti võib hinda muuta tooraine kallinemine. 1 karbi munade(10muna) omahinnaks kujuneb 0,70 eur.i Kanasõnnikut on plaan hakata müüma 10 senti kg. Et korralikule tootmisele hoog sisse saada, on ettevõttes esimesed 3 aastat nn. sissetöötamine ja üleminek mahetootmisele. Neljandal aastal on Praksi Vabafarmil plaanis taotleda mahetootmise sertifikaati. Toode/ Hind teenus 1.a. 2.a. 3.a. 1,20.- 1,30.- 1,40.- Muna 1 karp (10 muna karbis)
Vastus. Kauba uus hind pärast hinnaalandust on 153 krooni. Ülesanne: kütus Näide 10 (riigieksamilt 1998). Kütusefirma ostis 24000 liitrit bensiini ning vedas selle oma tanklasse. Veokulud moodustasid 10% ostuhinnast. Müünud ära kogu bensiini hinnaga 6 krooni ja 60 senti, sai firma 20% kasumit. Leida ühe liitri bensiini ostuhind. Lahendus Tähistame 1 liitri bensiini ostuhinna kroonides tähega x. Kui lisada ostuhinnale 10% veokulud, saame kütuseliitri omahinnaks firma jaoks: x + x 10% = 1,1x krooni. Müügihind oli 6,60 krooni ja see oli omahinnast 20% suurem. Seega 1,1x (100% + 20%) = 1,32 x = 6,60. Ülesanne: kütus (jätkub) Avaldame sellest võrrandist tundmatu x: x = 6,60 / 1,32 = 5 krooni. Vastus. Bensiiniliitri ostuhind oli 5 krooni. NB! Ülesande lahendamisel polnud vaja kasutada kütuse kogust (24000 l)!
Tootel on mitmeid erikujusid ja toote teemad varieeruvad. Väga hästi sobivad meie tooted kingituseks. Spetsiaalselt valmistasime tooteid laatade jaoks. Jõululaada jaoks tegime jõuluvanasid ning sõbrapäeva laada jaoks tegime lilli. Toode on tehtud tavalisest paberist kasutades Jaapanist pärit voltimiskunsti origami. Toode on puhas käsitöö. Ühe toote valmistamiseks kulub keskmiselt 10 A4 paberit ja 2 tundi tööaega. Toote omahinnaks tuli keskmiselt 1,3 eurot. Turu-uuring Turu-uuringut viisime läbi eelkõige koolis ja enda tutvusringkonnas. Kindlat küsitlust küll ei teinud, aga suuliselt küsitlesime eri vanustes inimesi. Uurisime nende käest, et kuidas tundub meie toote välimus, kvaliteet ja hind. Üldiselt välimuse ja kvaliteedi kohta saime ainult head tagasisidet, aga hinna kohalt oli eri vanuses inimestel väga erinevad arvamused. Sellest
laenatav summa olekski 500 000 Eesti krooni ning laenu perioodiks tuleb 4 aastat. Kui mina laenan 500 000 intressimääraga 4%, siis pean pangale tagasi maksma 520 000 Eesti krooni. Tagasimakseks igakuiselt kujuneb 14444,44 Eesti krooni. Laenu kulude arvestamist tegin SEB laenu annuiteedikalkulaatori abil, mille leidsin veebilehelt www.seb.ee 17 Omahind Omahinnaks kujuneb hind, mis kataks kulutused. Omahinnaks kujuneb kogu kompleksi hind koos sauna kasutamisega 4h, kala püügiga 24h*, võrkpalli ning sulgpalli mängimisega 24h ja talu renti koos peosaali ning magamistubadega 24h. Samuti on võimalus ka kõiki tooteid eraldi juurde osta alltoodud hindade põhjal. Kuna talu on avatud nädalas kõik seitse päeva, tuleb kõik kulud jagada kolmekümnega, see näitab keskeltläbi päevade arvu kuus.
𝐸𝑡 𝑉 𝑃 𝑜𝑙𝑙𝑎 𝑠𝑎𝑚𝑎 𝑒𝑑𝑢𝑘𝑎𝑠, 𝑜𝑛 𝑣𝑎𝑗𝑎𝑙𝑖𝑘 𝑎𝑙𝑎𝑡𝑖 𝑠𝑢𝑢𝑟𝑒𝑚 𝑗𝑢𝑢𝑟𝑑𝑒ℎ𝑖𝑛𝑑𝑙𝑢𝑠𝑒 𝑝𝑟𝑜𝑡𝑠𝑒𝑛𝑡, 𝑘𝑢𝑖 𝑜𝑛 𝑠𝑜𝑜𝑣𝑖𝑡𝑢𝑑 𝑘𝑎𝑠𝑢𝑚𝑖𝑚𝑎𝑟𝑔𝑖𝑛𝑎𝑎𝑙 Lisame omahinnale hinnalisandi 25%, saame uueks omahinnaks 8 ∗ (1 + 25%) = 10 10 − 8 𝐻𝑖𝑛𝑛𝑎𝑙𝑖𝑠𝑎𝑛𝑑𝑖 𝑎𝑟𝑣𝑒𝑠𝑡𝑢𝑠: = 25% 8 10 − 8 𝑠𝑎𝑚𝑎 ℎ𝑖𝑛𝑑 𝑘𝑎𝑠𝑢𝑚𝑖𝑚𝑎𝑟𝑔𝑖𝑛𝑎𝑎𝑙𝑖 𝑎𝑟𝑣𝑒𝑠𝑡𝑢𝑠𝑒𝑔𝑎: = 20% 10
Kui vesi vahepeal kaob, siis mari hukkub. Samuti on ka mõningaid takistavaid tegureid. Põhiliste takistustena vee-energia kasutamisel tuleb nimetada järgmisi: · suhteliselt kõrged eriinvesteeringud, eriti uute jaamade rajamisel, mistõttu vaatamata madalatele käidukuludele tuleb elektri omahind väikehüdrojaama lattidel suhteliselt kõrge. Eksperthinnangute ja konkreetsete jõuastmete kohta tehtud tasuvusarvutuste kohaselt tuleb elektri omahinnaks taastatavate jaamade lattidel 60- 130 senti/kWh, uute jaamade lattidel aga 85-170 senti/kWh; · rahastamisraskused objektide suhtelise väiksuse tõttu on raske saada pikaajalisi sooduslaene; · kogemuste ja oskuste piiratus, asjakohase konsultatsiooni saamise raskused; · lüngad seadusandluses eelkõige tuleb täpsustada veeressursside kasutamist reguleerivaid sätteid, s.h vee kasutus samale jõele rajatud hüdrojaamade kaskaadi korral
hukkub. Samuti on ka mõningaid takistavaid tegureid. Põhiliste takistustena veeenergia kasutamisel tuleb nimetada järgmisi: · suhteliselt kõrged eriinvesteeringud, eriti uute jaamade rajamisel, mistõttu vaatamata madalatele käidukuludele tuleb elektri omahind väikehüdrojaama lattidel suhteliselt kõrge. Eksperthinnangute ja konkreetsete jõuastmete kohta tehtud tasuvusarvutuste kohaselt tuleb elektri omahinnaks taastatavate jaamade lattidel 60 130 senti/kWh, uute jaamade lattidel aga 85170 senti/kWh; · rahastamisraskused objektide suhtelise väiksuse tõttu on raske saada pikaajalisi sooduslaene; · kogemuste ja oskuste piiratus, asjakohase konsultatsiooni saamise raskused; · lüngad seadusandluses eelkõige tuleb täpsustada veeressursside kasutamist reguleerivaid sätteid, s
11 KASUM/KAHJUM Tulu ha-lt (toetusteta) 8000 Muutuvkulud 1724 Masin(püsi) kulud 2830 Kulud kokku 1724+2830+186=4740 Kasum/kahjum ( toetusteta) 3260 kr/ha Tulu ha-lt (toetustega) 9413,78kr Kasum/kahjum (toetustega) 4673,78kr/ha 12 Kokkuvõte Saagi omahinnaks kujunes 0,95 kr/kg. Sellise omahinnaga jääb ettevõte kasumisse. Sellistes tingimustes on nisu kasvatamine vägagi tasuv. Nii suur kasum on sellepärast võimalik, et ma ei ostnud seemet, vaid kasutasin oma varudest. Samuti ei kasutanud ma herbitsiide, kuna valisin sordiks ,,Ramiro", mis on pika tugeva kõrrega ja sellepärast ei ole umbrohud väga suureks probleemiks. Nisu kasvatan söödaks, sellepärast tuleb kasutada võimalikult odavaid vahendeid
mida praegustes tingimustes pole võimalik teha. · Ka hinna viimine tasemele üle 290 krooni Y eest, oleks tema klientuurile liiga kallis ja Mardi poe käive langeks nulli lähedale, sest keegi ei sooviks osta nii kalleid tooteid. · Toodangukoguse suurenemisel suurenevad summaarsed kulud, kuid vähenevad keskmised kulud. · Igale tooteühikule tehtavaid kulutusi nimetatakse tavaliselt kas ühiku keskmisteks tootmiskuludeks või omahinnaks. · Omahind leitakse, kui kulude üldsumma jagatakse toodete hulgaga. · Omahinna leidmiseks tuleb kulude üldsumma jagada toodangu hulgaga. · Kui tooteid on ainult üks, on tootmiskulude summa ühtlasi ka toote omahind. · Omahinna püsivosa leitakse iga eri toodanguhulga kohta sel teel, et püsivkulude summa jagatakse toodete hulgaga. 10
%20kulujuhtimine.pdf Kuusik, A., Virk, K., & Printshal, I. (2010). Teadlik turundus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Kõomägi, M. (2006). Ärirahandus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Mereste, U. (2003). Majandusleksikon,I. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Miljan, M. (1996). Hinnakujundus turunduses. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Okk, U. (1996). Tootmismajandus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Pärl, Ü. (2012). Mis asi see on, mida me nimetame omahinnaks? Kasutamise kuupäev: 24.02.2017, allikas http://majandus24.postimees.ee/763646/mis-asi- see-on-mida-me-nimetame-omahinnaks Pärl, Ü. (2016). Omahind ja kulude struktuur. Kasutamise kuupäev: 19.02.2017, allikas http://www.raamatupidaja.ee/uudised/2016/05/31/omahind-ja-kulude- struktuur Raamatupidamise Toimkonna Juhend 1. Raamatupidamise aastaaruanne koostamise üldpõhimõtted. (2016). Raamatupidamise Toimkond. Kasutamise kuupäev:
Otsesed ja kaudsed karja ülalpidamiskulutused (loomade toit, lüpsjate palk, lauda ülalpidamiskulutused, kulum jne) kajastati tekkimise hetkel kasumiaruandes perioodi kuludena 35 summas 50 000 krooni. Lähtudes kitsedelt aasta jooksul saadava piima ning sündinud kitsetallede turuhinna hinnangulistest proportsioonidest, loetakse karja ülalpidamiskuludest 90% saadud piima omahinnaks ning 10% kitsetallede omahinnaks. Seega kujuneb 2004. aastal lisandunud varade soetusmaksumuseks: a) ühe piimaliitri omahind 7,5 krooni (0,9 × 50 000)/(10 × 600) b) ühe kitsetalle omahind 1000 krooni (0,1 × 50 000)/5 2004. aastal lisandunud kitsetallede arvelevõtmine: D Bioloogiline vara (kitsetalled, varakonto) 5000 K Kasum bioloogiliste varade ümberhindlusest (tulukonto) 5000 Järgnevatel aastatel suurendatakse 2004
Sellisel juhul hinna ja koguse korrutis p q ' 300 300 ning hind on pöördvõrdeline kogusega : p (q) ' . q Tegemist on ühikelastse nõudlusega ning vastav graafik on toodud joonisel 44. Ettevõtte juhtimise korral on oluline jälgida, millised on keskmised kulud tooteühiku kohta (average cost per unit) . Raamatupidamises nimetatakse seda ka keskmiseks omahinnaks. Keskmine kulu tooteühiku kohta C(q) AC (q) ' , q kus C on kulud ja q tootmismaht. ©Audentese Ülikool, 2003. Koostanud A. Sauga MAJANDUSMATEMAATIKA I Elementaarfunktsioone 48
annaabi.ee 
