erinevaid arusaamu KOVÕ teostamisest. 3 põhivaldkonda: Korrapoliitiline- millist omavalitsuskorraldussüteemi konstitutsiooniõiguslikult etteantud raamides realiseeritakse ja eriti, kas ja kuivõrd peavad KOV üksused aktiivsed olema. Struktuuripoliitiline- KOV üksuste funktsiooni- ja arenguvõime parandamine ning nende kohanemisvõime edendamine muutuvate vajaduste ja struktuurimuutustega. Protsessipoliitiline- omahalduse toimimise lühiajaline või keskmise pikkusega juhtimine tervikuna või ositi. 8. Kohaliku omavalitsuse õiguse allikad: 8.1. Nimetada kohaliku omavalitsuse õiguse allikad (nende liigid) PS, seadused, Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused, Kohaliku omavalitsuse määrused, statuudid, kohaliku omavalitsuse määrused riiklike kohustuste täitmiseks, Euroopa õigus, kohalik tavaõigus 8.2. Milline PS alajaotus on pühendatud kohaliku omavalitsusele? 14. peatükk 8.2
Riiklikul järelevalvel oli ka poliitiline ning majanduspoliitiline aspekt, mille suhtes KOV-l kaitsemehhanism puudus. Tervikuna oli riiklik järelevalve KOV-de tegevuse üle 1930-ndate teisel poolel liigselt valitsusekeskne, kusjuures KOV-de kaebeõigus oli mitmel alal piiratud või puudus. Kontrolli alla kuulus mitte üksnes kohaliku võimu tegevuse seaduslikkus, vaid ka otstarbekus ja poliitiline lojaalsus. Positiivseks tuleb lugeda eelkõige sõltumatu halduskohtu rakendamist kesk- ja omahalduse vaheliste õiguslike vaidluste lahendamisel. 1920.-1933. a etapi põhisisuks oli KOV areng Vene riigi kohahaldusinstantsist iseseisva euroopaliku riigi põhiseaduslikuks institutsiooniks koos sellele vastava staatuse ja funktsioonidega. KOV andis olulise panuse riiklike reformide, eelkõige maareformi läbiviimisse. Perioodil 1933.-38. a oli KOV valdkonnas keskseks sündmuseks vaieldamatult maaomavalitsuste
omavalitsuse õiguse arendamiseks. Korrapoliitika = millist omavalitsuskorraldussüsteemi konstitutsiooniõiguslikult etteantud raamides realiseeritakse; kas ja kuivõrd peavad kohaliku omavalitsuse üksused olema aktiivsed. Nt kodanike osaluse tõstmine, KOV määrusandlusõiguse tugevdamine Struktuuripoliitika = KOV üksuste teo- ja arenguvõime parandamine ja muudatustega kohanemise võime edendamine. Nt taristu parandamine, liikluspoliitika, keskkonnakaitse Protsessipoliitika = omahalduse toimimise lühiajaline või keskmise pikkusega juhtimine tervikuna või ositi Nt keskkonnasäästlikkuse kontrollimine, projektijuhtimine 8. Kohaliku omavalitsuse õiguse allikad: 8.1. Nimetada kohaliku omavalitsuse õiguse allikad (nende liigid) Eurooa Liidu õigus, Euroopa õigus, Eesti Vabariigi PS, seadused, Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused, statuudid, KOV organite määrused riiklike kohustuste täitmiseks, observants ehk kohalik tavaõigus, piiriülene õigus.
Kuni 1917. aastani oli rahva enemääramine kauge idee. Idee tegelik realiseerumine sai võimalikuks alles pärast I maailmasõja lõpu tänu Saksa ja Vene impeeriumite kokkuvarisemisele.12 2.1. Riikluse loomine Eestlased asusid iseolemist ehk autonoomiat taotlema juba tsaarivõimu ajal ning jätkasid seda ka kohe pärast tsaarivõimu kukutamist 1917. aastas. 1917.a. esitasid Eesti ühiskondlikud organisatsioonid Vene Ajutisele Valitsusele memorandumi, milles taotleti autonoomiat ja esitati omahalduse kava. Selle avaldusel oli nii tugev mõju, et Vene Ajutine Valitsus kehtestas 1917.a. aprillil juba dekreediga Eestimaa kubermangu administratiivse valitsemise ja omavalitsuse ajutise korra. Selle dekreediga määrati autonoomiat geograafilised piirid, mis osutus hiljem valdavalt kokkulangevaks Eesti Vabariigi territooriumiga. Samuti dekreet võimaldas anda kohalike haldusasjade korraldamiseks määrusi, luua oma asutusi ja ameteid ning juhtida nende
üksused üldse aktiivsed olema. Küsimus regulatsioonist ja delegatsioonist… (nt KOV määrusandluse tugevdamine, kodanike osalemise parandam, omaabiinstituts soodustam). Struktuuripoliitiliselt on kõne all KOV üksiste funktsiooni- ja arenguvõime parandamine ning nende kohanemisvõime edendamine muutuvate vajaduste ja struktuurimuutustega (nt taristu parandam, kohalik kkkaitsepoliitika, liikluspoliitika). Protsessipoliitiliselt on kõne all omahalduse toimimise lühiajaline või keskmise pikkusega juhtimine või ositi (nt kksäästlikkuse kontroll, projektijuhtimine) Allikad Õigusallikad õiguse tunnetamise allikate tähenduses, st kitsamas tähenduses, millest saab teadmisi kehtiva õ-se kohta. EV PS: KOV õiguslikud põhialused ja on kõige olulisemaks KOV õ-se allikaks.14 ptk PS-s. Kõik siseriiklikud KOV õ-se allikas peavad olema PS sätte ja mõttega kooskõlas. Seadused: riik regul KOV-t seaduste abil. Olulisemad:
rahvuslilleks. Seda sümboolikat kasutati taasvabastamise teel järjekindlalt. Deklaratsioonid Eesti NSV Liidust rõhutas ülemnõukogu Eesti iseotsustamisõigust, kui konstitutsioonilise õiguseni välja. Tekkis suus diskusioon, mis keel kuulutada riigi keeleks. Eesti keele kuulutamine riigi keeleks lõi kindla aluse eesti rahva ja tema kultuuri arendamisele ning säilimiseks, oluline oli kohaliku omavalitsussüsteemi taasloomine, riigivalitsuse ja omahalduse eristamine. 19.august 1991 riigipöörde katse Moskvas, 20. august kuulutati välja Eesti iseseisvumine. Põhiseaduse akt „ Eesti riiklikust iseseisvusest“ 20. august. Põhiseaduse moodustamiseks moodustati Põhiseadusassamblee, kus said kokku ülemnõukogu ja kodanike kommitee. Assamblee koostas läkituse: PS assamblee on oma töö lõpetanud. On valmis rahvahääletusele. Jne…. Rahvahääletus PS vastuvõtmiseks toimus 28. juunil 1992. Põhiseaduse ja selle
Eesti keele riigikeeleks tunnistamine (vrd 1937. a põhiseaduse § 5) lõi kindla aluse eesti rahva ja tema kultuuri säilimiseks ja arenemiseks (vrd 1937. a põhiseaduse ja 1992. a põhiseaduse preambulit). Samuti oli omariikluse taastamisega seoses oluline kohaliku omavalitsussüsteemi taasloomine, mille nägi ette Ülemnõukogu 8. augusti 1989. a otsus. See otsus nägi ette ülemineku tsentraliseeritud nõukogude süsteemilt riigivalitsemise ja omahalduse kindlapiirilisele eristamisele ning territoriaalse haldusstruktuuri reorganiseerimise. Tähelepanuta ei saa jätta oma territooriumi majanduslikku kasutamist kooskõlas 16. novembri 1988. a konstitutsiooniparandusega. Selleks töötati välja Eesti isemajandamise kontseptsioon (IME). Eesti Vabariigi omandiseadus ja omandireformi aluste seadus, Eesti Panga asutamine, 1992. a rahareform jne suunasid majanduse uutele alustele: terviklikule ja NSV Liidu
Minister juhib ministeeriumi. Ministri ametist vabastamine on võimalik: 1. Umbusaldusavalduse korral riigikogus 2. Kui peaminister seda vajalikuks peab(saab teha presidendile ettepaneku ministri ametist vabastamiseks) Kompensatsioon umbusalduse v peaminstri poolt ametist vabastamise korral. 4.2 Kohtud 4.2.1 Kohtute funktsioonid Kohtuvõim hõlmab kõiki kohtule seadusega pandud funktsioone. Kõik millega kohtud tegelevad pole õigusmõistmine. Kohtutel on ka omahalduse funktsioon- nad korraldavad rutiinseid haldusküsimusi, võtavad tööle konsultante ja tehnilist abipersonali. Kohtuvõim peab omama funktsioone sõltumata seadusandliku võimu suvast ja tahtest. Tuleb arvestada kahte kriteeriumi õigusmõistmise mõiste sisustamisel: 1. Tuleb hinnata, kas põhiseadus otse annab kohtule mingi funktsiooni 2. Õigustmõistmise iseloomustavaks asjaoluks on vastava ül kuuluvus kohtu pädevusse tulenevalt traditsioonidest ning üldlevinud praktikast
Minister juhib ministeeriumi. Ministri ametist vabastamine on võimalik: 1. Umbusaldusavalduse korral riigikogus 2. Kui peaminister seda vajalikuks peab(saab teha presidendile ettepaneku ministri ametist vabastamiseks) Kompensatsioon umbusalduse v peaminstri poolt ametist vabastamise korral. 4.2 Kohtud 4.2.1 Kohtute funktsioonid Kohtuvõim hõlmab kõiki kohtule seadusega pandud funktsioone. Kõik millega kohtud tegelevad pole õigusmõistmine. Kohtutel on ka omahalduse funktsioon- nad korraldavad rutiinseid haldusküsimusi, võtavad tööle konsultante ja tehnilist abipersonali. Kohtuvõim peab omama funktsioone sõltumata seadusandliku võimu suvast ja tahtest. Tuleb arvestada kahte kriteeriumi õigusmõistmise mõiste sisustamisel: 1. Tuleb hinnata, kas põhiseadus otse annab kohtule mingi funktsiooni 2. Õigustmõistmise iseloomustavaks asjaoluks on vastava ül kuuluvus kohtu pädevusse tulenevalt traditsioonidest
Ajalooliselt on riik tekkinud ning kasvanud välja kogukondliku omavalitsuse organisatsioonist. Kohalik kogukondlik omavalitsus sellega ei kadunud, vaid hõlmati riigi poliitilisse süsteemi. Viimane asjaolu määras ajalooliselt ka riigi ning kohaliku kogukonna (nt külakogukond; linnade autonoomne haldus) vahekorra: riigi avaliku võimu organisatsioon toimis ja toimib kogu riigi maa-alal, asustusüksustes toimis (kaasajal: haldusjaotuse üksustes toimib) teatud autonoomiaga kohaliku omahalduse organisatsioon. Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast leiame järgmisi kaasaegset kohalikku omavalitsust iseloomustavaid ning universaalseid tunnuseid: 1) territoriaalsus - kohalik omavalitsus tugineb riiklikule korraldusele, konkreetsemalt - territooriumi haldusjaotusele; 73 2) autonoomsus - põhiseaduse ja seaduse või statuudiaktiga sätestatud alustel ja piires on
Riiklikul järelevalvel oli ka poliitiline ning majanduspoliitiline aspekt, mille suhtes KOV-l kaitsemehhanism puudus. Tervikuna oli riiklik järelevalve KOV-de tegevuse üle 1930-ndate teisel poolel liigselt valitsusekeskne, kusjuures KOV-de kaebeõigus oli mitmel alal piiratud või puudus. Kontrolli alla kuulus mitte üksnes kohaliku võimu tegevuse seaduslikkus, vaid ka otstarbekus ja poliitiline lojaalsus. Positiivseks tuleb lugeda eelkõige sõltumatu halduskohtu rakendamist kesk- ja omahalduse vaheliste õiguslike vaidluste lahendamisel. 8. Kohaliku omavalitsuse probleeme, arengutendentse ja sündmusi 1920.-1933. a etapi põhisisuks oli KOV areng Vene riigi kohahaldusinstantsist iseseisva euroopaliku riigi põhiseaduslikuks institutsiooniks koos sellele vastava staatuse ja funktsioonidega. KOV andis olulise panuse riiklike reformide, eelkõige maareformi läbiviimisse. Perioodil 1933.-38. a oli KOV valdkonnas keskseks sündmuseks vaieldamatult maaomavalitsuste kaotamine, mis andis
annaabi.ee 
