✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused!Luuletus.ee
0
Olümpiamängudel on meeste odaviskes enim kuldmedaleid ette näidata Jan Železnyl, kes on olümpiavõitjaks tulnud kolmel korral (1992, 1996, 2000). Kahel korral on suutnud olümpiavõitjaks tulla norralane Andreas Thorkildsen (2004, 2008) ning 20. sajandi alguses alguses rootslane Eric Lemming (1908, 1912). Naistest on edukaim olnud 70’datel aastatel Saksa DV’d esindanud Ruth Fuchs, kellel on ainsana ette näidata kaks olümpiakulda (1972,
Olümpiamängudel on eestlased aga kolm korda medali võitnud – kõige hiljemini võitis meile medali taaskord Erki Nool 2000. aasta olümpiamängudel Sydneys, kus ta saavutas kullapositsiooni. See oli Eesti esimene kuldmedal kümnevõistluses.
Olümpiamängudel on lisaks antiiksele hüüdlausele kasutusel ka iga korraldajamaa oma üleskutse, mille ROK oli heaks kiitnud 1897. Muide 2008 Pekingis toimuvate olümpiamängude ametlik deviis on "Üks maailm, üks unistus".
Olümpiamängudel on muutunud põhiliselt see, et osaleda võivad kõik inimesed kes täidavad olümpianormid ,olenemata soost ,vanusest või päritolust ja muutunud on ka see, et võistlusalasid on väga palju juurde tulnud.
Olümpiamängudelt on Eesti mitmevõistlejad võitnud erinevatel ajaperioodidel kolm medalit- Aleksander Klumberg-Kolmpere kolmas koht Pariisi OM-il, Rein Auna teine koht Tokyo OM-il ja olümpiavõit Erki Noolelt Sydney
Olümpiamängudel on ta osalenud kokku kolmel korral, kus kahel korral sai ta kuldmedali, 1988. aastal suveolümpiamängudel Seoulis ja 1992. aasta suveolümpiamängudel Barcelonas.
Olümpiamängudel on kavas 50 m, 100 m, 200 m, 400 m, 800 m (ainult naistel) ja 1500 m vabaltujumine (ainult meestel) ning 4 X 100 m ja 4 X 200 m vabalt teateujumine.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk). Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).
Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu! Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.